← Eesti

2-07-18822/3

Obsah (5)§ 318§ 407§ 162§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 09. august 2007.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-18822 Tsivii

) § 394 sätetega saatis kohus kostjale hagiavalduse koos lisadega ja määras 15 päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks.

§ 318

lg 2 kohaselt toimetatakse juriidilise isiku või ametiasutuse puhul 2-07-18822 menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale. Hagi koos lisadega anti kostja seaduslikule esindajale isiklikult allkirja vastu üle . 18.06.2007.a esitas kostja seaduslik esindaja taotluse täiendava tähtaja andmiseks hagile vastamiseks. Kohus rahuldas kostja esindaja taotluse ja määras uueks vastamise tähtajaks 31.07.2007.a. Tähtaja pikendamise määrus on kostja seaduslikule esindajale isiklikult allkirja vastu üle antud . Vastamise tähtpäev saabus seega 31.07.2007.a. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Vastavalt

§ 407

lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu sõlmitud rendilepingust veoauto haagiste kasutamiseks. Kostja rikkus lepingutingimusi, tagastades rikutud vara ning jättes tasumata arve vara kasutamise ja remondi eest. Kostja võlg hageja ees on 9611,10 krooni. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus kohustuse rikkumise korral nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 334 lg 2 järgi üürnik vastutab üüritud asja kahjustumise eest ajal, mil see oli üürniku valduses.

§ 162lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldas hagi, siis jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, et taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatakse asja lahendanud kohtu (mitte nimeliselt kohtuniku) nimele. Harju Maakohtus menetleb taotlust

§ 174

lg-le 6 alusel kohtunikuabi hagita menetluses.

§ 468

lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta. Heli Käpp Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.