) §-dest 554 ja 557 palub avaldaja määrata KK eestkostjaks Ü K . Kohus määras 22.06.2007 KK esindajaks riigi kulul advokaat HT. 2 Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja avalduse juurde. Puudutatud isikud ÜK ja KK ning KK määratud esindaja toetasid avaldust.
lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. KKon kinnitanud oma nõusolekut määrata KK eestkostjaks ÜK. Lapse isa kohta andmed puuduvad.
lg 1 kohaselt kuulab kohus ära vähemalt seitsmeaastase piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega alaealise isiklikult. KK on sündinud XXX ja on seega hetkel kuueaastane. Lähtudes KK vanusest on tema ärakuulamine kohtu hinnangul ebaotstarbekas. KK määratud korras esindaja leiab esitatud arvamuses, et avaldus on põhjendatud ja ta toetab selle rahuldamist. Laps elab oma emapoolsete vanavanematega alates oma sünnist. Kuni asumiseni tugikodusse elas koos nendega ka KK, kuid ema haiguse tõttu lasus lapse kasvatamine, tema eest hoolitsemine ja ülalpidamine Ü ja MK. Vestluses eestkostjaks taotletava Ü K selgus, et lapsel on emaga isiklik ja emotsionaalne kontakt. Nemad on külastanud ema tugikodus ja ema külastab regulaarselt last tema kodus, kuid vastutust lapse eest ema üksinda kanda ei suuda. K koduks on 4-toaline korter XXX. Lapse kasutada on omaette tuba, milles on kõik talle eluks vajalik. Õppimiskoht on sisustatud eakohaselt, on arvestatud, et sügisest asub laps õppima koolis. Maja asub vaikses XXX piirkonnas mändide all, kõrval on laste mänguväljak. Vanavanemad suhtuvad lapsesse hoole ja armastusega ning on loonud lapsele normaalse perekeskkonna. Vestluses lapsega veendus lapse esindaja, et tema vahekord vanavanematega on soe ja usalduslik, emotsionaalne side tugev. Lapse elukorraldus on saavutanud sellise stabiilsuse, et tema jätmine sellesse vastab kõigiti lapse huvidele. Tüdruk suhtleb sõpradega oma majast, samuti on tal sõbranna XXX vallas, kus vanavanematel on suvila ja kus nad koos suvitamas käivad. Vanaema ÜK on kodune pensionär. Vanaisa MK on küll vanaduspensionär, kuid töötab AS-s . Vanavanemad on hästi toimetulevad ja nende sissetulekud on head. Laps on teadlik kohtu menetluses olevast avaldusest ning selle lahendamise võimalikest tagajärgedest. Vestluses esindajaga avaldas Kerli, et soovib elada vanaema ja vanaisa juures ja soovib suhelda ka oma emaga. Lapse esindaja leiab, et eestkosteasutus on eestkostja valikusse suhtunud piisava põhjalikkusega ning see valik vastab lapse huvidele. ÜK koos abikaasaga on sisuliselt täitnud vanema kohuseid juba aastaid, tehes seda vastutustundlikult ja südamega. Isikuomaduste poolest on ÜK sobiv täitmaks eeskostja ülesandeid. Eestkoste seadmine alaealise KK suhtes on lapse huvides, vajalik asjaajamiseks ja lapse huvide kaitseks. Käesoleval ajal on laps saamas 7-astaseks. Esindaja arvates võiks laps eestkostja nõusolekuta teha alates 7-aastaseks saamisest pisitehinguid summas kuni 100 krooni. N L korraldustega (t lk 13-15) on tõendatud, et KKi hooldajaks on ajavahemikel XXX, XXX ja XXX määratud Ü K . Arstliku ekspertiisi otsusest (t lk 16) ilmneb, et KKil on alates XXX tuvastatud raske puue ning töövõime kaotuse protsent on 90. T V T K vastusest järelepärimisele (t lk 17) nähtub, et KK on suunatud toetatud elamise teenusele ajavahemikuks XXX ning ta elab lapsest eraldi. ÜK avaldusest (t lk 18) nähtub et ta palub end määrata KK eestkostjaks. M K avaldusest (t lk 19) nähtub, et ta on nõus tema abikaasa, Ü K , määramisega KK eestkostjaks ning et MK on K ülal pidanud ja teda hooldanud koos abikaasaga K sünnist saadik. PKS § 92 lg-te 1-3 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema 3 õigused ära võetud. Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. KK on lapse üksikvanem. Sünniaktis puudub kanne isa kohta. Kuna KK ei ole võimeline lapse eest hoolitsema, on KK jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest muudel põhjustel PKS § 92 lg 3 tähenduses, mistõttu on isikule eestkostja määramine vajalik. PKS § 93 lg 1 kohaselt otsustab eestkoste seadmise kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. ÜK on avaldanud soovi saada KK eestkostjaks. PKS § 95 lg 1 kohaselt teeb ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks eestkosteasutus. Avalduse on esitanud T L , kes on teinud ettepaneku ÜK eestkostjaks määramiseks. PKS § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. ÜK on K vanaema, kelle juures laps on elanud sünnist saati ning kes on last siiani kasvatanud. Kohus leiab, et ÜK on võimeline eestkostja kohustusi täitma. Lähtudes eeltoodust tuleb T L avaldus rahuldada ja ÜK määrata KK eestkostjaks tema täisealiseks saamiseni. Ü K tuleb tagada KK ülalpidamine ja järelevalve lapse üle.
lg 3 kohaselt annab eestkoste seadmise määrus eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse.
lg 1 p 4 kohaselt märgib kohus eestkostja määramise määruses ära, kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. Kohus leiab, et KK võib alates 7-aastaseks saamisest teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid summas kuni 100 krooni.
lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud Tallinna Linna kanda. Viivi Villemson kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.