KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Ruth Virkus ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-524 Haldusasi Deniss Denissovi kaebus asjade äravõtmise õigusvastaseks tunnistamiseks, asjade äravõtmise akti koostamiseks ja asjade äravõtmisest hoidumiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 6. novembri 2006. a otsus Menetluse alus ringkonnakoh- Deniss Denissovi apellatsioonkaebus tus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Deniss Denissov Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 6. novembri 2006. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Deniss Denissov esitas 12. septembril 2005 märgukirja Tallinna Vanglale selle kohta, et talt võeti läbiotsimise käigus ära kaust (kiirköitja) dokumentidega. Vangla 20. oktoobri 2005. a vastuses selgitati D. Denissovile, et kaustad võeti ära selleks, et kontrollida, kas kõik seal olevad dokumendid kuuluvad talle. Pärast kontrolli tagastati kaustad ja nendest ei võetud ära ühtegi dokumenti. 20. veebruaril 2006 esitas D. Denissov Justiitsministeeriumile märgukirja selle kohta, et asjade äravõtmisel ei väljastata akti. 2. märtsil 2006 edastas Justiitsministeerium märgukirja Tallinna Vanglale lahendamiseks. Vangla 5. aprilli 2006. a vastuses selgitati, et 14. ja 15. veebruaril 2006 ei ole D. Denissovi käest esemeid ära võetud ning paluti täpsustada millal, kus ja kelle poolt talt esemed ära võeti. 11. mail 2006 esitas D. Denissov Tallinna Vanglale märgukirja 14. veebruaril 2006 asjade äravõtmise kohta. Vangla 8. juuni 2006. a vastuses märgiti, et 14. veebruaril 2006 kohtuistungile minnes keeldus kaebaja oma asjade andmisest vangla hoiule ja jättis need oma kambrisse. Tema asjad paigutati administratsiooni poolt säi- 3-06-524 limise tagamiseks vastavasse ruumi. Asjad tagastati samal päeval, kui D. Denissov saabus kohtuistungilt. 2. Deniss Denissov esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingud talle kuuluvate asjade äravõtmisel ning kohustada vanglat koostama asjade äravõtmise kohta vastav akt ja hoiduma lubatud asjade äravõtmisest. Kaebuse kohaselt võeti 15. veebruaril 2005 kaebajalt ebaseaduslikult ära müts, mis oli kantud kambrikaardile. 8. septembril 2005 võeti ära kambrikaardile kantud kiirköitja. 14. veebruaril 2006 võeti ära kõik kambrikaardile kantud kaebaja isiklikud asjad. Kaebaja asjade äravõtmise kohta akti ei koostatud. Asjad tagastati 15. veebruaril 2006, kuid kaks asja olid kadunud. Kõik kinnipeetavale kuuluvad esemed kantakse kinnipeetava isiklike asjade kambrikaardile. Kaardile mittekantud asjad võetakse läbiotsimise käigus ära ning äravõetud eseme kohta koostatakse äravõtmisakt. Need asjad, mida on lubatud kinnipeetaval omada ja on kantud kambrikaardile, ei kuulu äravõtmisele. 3. Tallinna Halduskohtu 6. novembri 2006. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused:
- a)Asjas ei ole vaidlust selle üle, et vaidlustatud toimingute puhul oli tegemist kinnipeetavale lubatud asjadega, mis olid kantud vastavasse nimekirja ning mille omamine oli kinnipeetaval lubatud.
- b)Vanglas lubatud asjade hoidmiseks koostatakse vangla sisekorraeeskirja § 61 lg 2 kohaselt kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ja lattu hoiule antavatest asjadest ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Kaebaja poolt vaidlustatud toimingud viidi läbi seoses kaebaja ajutise lahkumisega vanglast. Vangla sisekorraeeskirja § 64 lg 5 sätestab, et kui kinnipeetav lahkub vanglast ajutiselt, jäetakse asjad vangla hoiule. Kinnipeetavale lubatud asjade arvestuse ja kontrolli teostamisel ei nõua seadus eraldi akti koostamist, sest nimekirja kantud asju ei võeta kaebajalt ära, vaid need paigutatakse üksnes hoiule ning kuuluvad kinnipeetavale tagastamisele. Vastustaja väidete kohaselt ei ole kaebaja esitanud vanglale ühtegi pretensiooni selle kohta, et tal oleks 14. veebruaril 2006 osad asjad kaduma läinud. Kaebaja ei ole asjas esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema väited selle kohta, et 14. veebruaril 2006 hoiule antud asjadest oleks midagi kaduma läinud.
- b)Nii lubamatute kui ka keelatud asjade tuvastamisel tuleb vastavalt vangla sisekorraeeskirjade § 63 lg-le 2 ja § 71 lg-le 1 koostada akt. Asjas kogutud tõendite kohaselt ei leitud 8. septembril 2005 ja 14. veebruaril 2006 kaebaja juurest lubamatuid ja keelatud asju. Ühtegi tõendit selle kohta, et vaidlusalustel juhtudel oli kaebaja asjade tegelik koosseis erinev kaardile kantud nimekirjast, asjas esitatud ei ole. Seega puudus vaidlustatud juhtumitel alus aktide koostamiseks.
- c)Kohus ei anna hinnangut kaebaja väidetele ja tõenditele 15. veebruaril 2005 mütsi äravõtmise osas, kuna selles osas on tehtud 8. märtsil 2006 Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 305-734. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. Deniss Denissovi apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Ekslik on kohtu järeldus, et 8. septembril 2005 ja 14. veebruaril 2006 ei võetud ära kausta ja teisi isiklikke asju. Kaust võeti kaebajalt ära 8. septembril 2005 kohtuistungile sõitmise ajal. Kaebajal ei olnud kavatsust seda lattu anda, kuna ta tahtis selle kohtuistungile kaasa võtta. Kuna kausta olemasolu on märgitud isiklike asjade arvestuskaardil, on selle äravõtmine eba- 2
(5)3-06-524 seaduslik. Tallinna Vangla 20. oktoobri 2005 kirjas nr 1-13/19042-1 tunnistab vastustaja kausta äravõtmise fakti.
- b)Kaebajalt võeti isiklikud asjad ära 14. veebruaril 2006 pärast vanglasse tagasitulekut. Asjad tagastati 15. veebruaril 2006. Isiklike asjade äravõtmine oli ebaseaduslik, kuna nende omamine on fikseeritud isiklike asjade arvestuskaardil. Akti asjade äravõtmise kohta ei koostatud.
- c)Kohus jättis andmata hinnangu mütsi puudutavatele väidetele ja tõenditele, märkides, et selle äravõtmise asjaolude kohta on Tallinna Halduskohus teinud 8. märtsil 2006 otsuse haldusasjas nr 3-05-734. Käesolevas asjas ja haldusasjas nr 3-05-734 esitatud nõuded on erinevad.
- d)Kohus jättis tähelepanuta kaebaja nõude kohustada vastustajat hoiduma isiklike asjade nimekirja kantud asjade äravõtmisest. See nõue on suunatud kaebaja õiguste preventiivsele kaitsele ja kohus peab sellise nõude rahuldama. Õigusaktidest tuleneb, et kinnipeetavale lubatud ja talle kuuluvad asjad, mis on kantud isiklike asjade nimekirja, üldjuhul äravõtmisele ei kuulu. 5. Tallinna Vangla vastuses paluti apellatsioonkaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjustel:
- a)Õige on kohtu järeldus, et 8. septembril 2005 ja 14. veebruaril 2006 ei võetud ära kiirköitjat ja isiklikke asju, vaid need paigutati lattu kaebaja vanglast ajutise äraoleku tõttu. Lähtuvalt vangistusseaduse (VangS) § 68 lg-st 1 ja vangla sisekorraeeskirja kuni 1. veebruarini 2007 kehtinud redaktsiooni § 58 lg-st 4 kontrolliti, kas tegemist on D. Denissovile adresseeritud või tema kohta käivate dokumentidega.
- b)Eksitav on kaebaja väide, et 14. veebruaril 2006 võeti temalt asjad ära pärast naasmist Tallinna Vanglasse. Sellist väidet ei esitanud kaebaja kordagi halduskohtus ega ka pöördumises Tallinna Vangla direktori poole. D. Denissovil on olnud pidevalt probleeme allumatusega vangla sisekorraeeskirja § 64 lg-s 5 ja Tallinna Vangla kodukorra p-s 3.10 sätestatud kohustusele viia asjad ajutisel lahkumisel vanglast lattu hoiule. Kaevatavas kohtuotsuses on õigesti toodud vastustaja selgitus, et kuna kaebaja ei andnud vanglaametnikule oma asju üle, ei saanud vanglaametnikud võtta endale vastutust järelevalveta jäetud asjade osas, asjad koguti kokku ja viidi lattu. Laost tagastati asjad kaebajale järgmisel päeval. Puudus alus akti koostamiseks, kuna tegemist ei olnud keelatud esemetega. Asjas kogutud tõendite kohaselt vaidlustatud toimingutega seonduvalt D. Denissovi isiklikke asju kaduma ei läinud.
- c)Kohtuotsuses on õigesti jäetud andmata hinnang kaebaja mütsiga seonduvale, kuna selles osas on juba kohtuotsus olemas. Tulenevalt eeltoodud asjaolude tuvastamisest jättis kohus õigesti rahuldamata ka kohustamiskaebuse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Halduskohtu otsuse kohaselt on kaebaja käesoleva asja sisuliseks lahendamiseks esitanud kaks nõuet: tunnistada õigusvastaseks vangla toimingud asjade äravõtmisel ja kohustada vanglat koostama asjade äravõtmise kohta akt. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kaebaja lisaks eeltoodule esitanud ka nõude asjade äravõtmisest hoidumiseks ja kohus on selle nõude jätnud põhjendamatult läbi vaatamata. 14. märtsi 2006. a kaebuses esitas kaebaja muuhulgas taotluse hoiduda vanglas lubatud ja kambrikaardile kantud asjade äravõtmisest. 27. aprilli 2006. a määruses jäeti kaebus käiguta ja kaebajale anti tähtaeg kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Määruse kohaselt tuli kaebajal selgitada enda eesmärki kohustamiskaebuse esitamisel, arvestades asjaoluga, et kaebaja on üle viidud Tartu Vanglasse. 2. mail 2006 selgitas kaebaja, et ta viibib keskmiselt korra kuus Tallinna Vanglas etapeeritavana. 1. septembril 2006 tegi halduskohus määruse kaebuse menetlusse võtmise kohta. Kaebaja ei ole asjade äravõtmisest hoidumise nõudest loobunud ja halduskohus ei ole selle nõude osas kaebust läbivaatamatult tagastanud ega asja menetlust lõpetanud. Seega on halduskohus jätnud selle kohustamisnõude põhjendamatult enda otsuses käsitlemata. Ring- 3
(5)3-06-524 konnakohus selgitab allpool, kas see viga on võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada (p 12). Eelnevalt peatub ringkonnakohus halduskohtu poolt käsitletud nõuetel.
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vaidlustatud toimingute käigus ei ole kaebajalt tema valduses olnud asju ära võetud, vaid need on vastavalt vangla sisekorraeeskirja § 64 lg-le 5 kaebaja ajutise lahkumise tõttu võetud ajutiselt vangla hoiule. Ringkonnakohus ei korda halduskohtu otsuse kõiki sellekohaseid põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele tuleb sellega seoses märkida järgmist.
- Kaebaja väitel võeti talt
- septembril 2005 enne kohtuistungile minekut ära kiirköitja dokumentidega. Ringkonnakohus ei pea seda väidet põhjendatuks, sest kiirköitja koos kõigi dokumentidega tagastati kaebajale enne kohtusse minekut. Vastustaja väitel võtsid vanglatöötajad kiirköitja enda valdusse kontrollimaks, kas selles olevad dokumendid kuuluvad kaebajale. Asja võtmine selle lubatavuse kontrollimiseks ei ole samastatav lubamatu või keelatud asja äravõtmisega vangla sisekorraeeskirja § 63 lg 2 ja § 71 lg 1 tähenduses. Seega ei pidanud vastustaja koostama
- septembril 2005 kausta kontrollimise kohta akti. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et ehkki vangla on õigustatud dokumentide lubatavust kontrollima, ei tohi ta sellega takistada kinnipeetava osalemist kohtuistungil. Dokumentide kontrollimine vahetult enne kohtuistungit võib takistada kohtuistungiks valmistumist. Käesoleval juhul ei ole kaebaja väitnud, et dokumentide kontrollimine oleks takistanud istungil osalemist.
- Apellatsioonkaebuse väitel võeti kaebajalt
- veebruaril 2006 asjad ära pärast kohtust vanglasse naasmist, mitte ajutise äraoleku ajaks, ning tagastati need alles
- veebruaril
- Kaebaja poolt halduskohtu istungil antud seletuse kohaselt (tl 75) viisid vangla ametnikud
- veebruaril 2006 kaebaja asjad kambrist ära hoiutuppa pärast lõunat, mil kaebaja viibis kohtus. Seega võeti asjad hoiule siiski enne kaebaja vanglasse naasmist ja kaebaja on üritanud apellatsioonkaebuses kohut eksitada. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et vangla oli
- veebruaril 2006 valmis asju kaebajale tagastama, kuid kuna poolte vahel tekkis eriarvamus küsimuses, kas asjad tuleks nimekirja alusel eelnevalt üle kontrollida, tagastati asjad kaebajale alles
- veebruaril
- Kaebaja väitis halduskohtu istungil, et pärast kontrollimise üle vaidluse tekkimist andis vastustaja korralduse kaebajale asju mitte tagastada (tl 75). Halduskohtu istungi protokollist (kaebaja seletus, tl 77) nähtub, et vangla väitel keeldus kaebaja ise asju ilma kontrollimiseta hoiutoast vastu võtmast.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja väide, nagu oleks vangla keeldunud
- veebruaril 2006 talle asju tagastamast, usutav. Selle kohta puuduvad tõendid ja kaebaja seletuse usaldusväärsuses sunnib kahtlema kaebaja ebaõige väide, nagu oleks talt asjad ära võetud pärast kohtuistungilt saabumist. Lõppkokkuvõttes ei annaks ka asjade tagastamisega viivitamine alust käsitada asjade hoiutuppa paigutamist asjade äravõtmisena. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja väide kahe riideeseme kadumise kohta
- veebruaril 2006 hoiuruumist ei ole usaldusväärne, sest kaebaja ei ole vastustajale ega Justiitsministeeriumile esitanud märgukirjades kadumist maininud. Asjad võisid kaduda kambris juba enne hoiule võtmist. Vanglast ajutiselt lahkudes asjade hoiule andmata jätmisega rikkus kaebaja vangla sisekorraeeskirja § 64 lg-t 5 ning lõi sellega ise olukorra, kus tema asjade säilimist ei olnud võimalik tagada. 4
(5)3-06-524
- Kuna kaebaja väide asjade äravõtmise osas ei ole põhjendatud, ei ole võimalik ka asjade äravõtmist õigusvastaseks tunnistada. Ühtlasi ei ole sel põhjusel alust kohustada vanglat edaspidi sarnastes olukordades koostama akti asjade äravõtmise kohta. Ei ole alust eeldada, et vangla jätaks akti koostamata, kui lubatud asjade hoiulevõtmise asemel võetaks kaebajalt kunagi tulevikus ära keelatud või lubamatuid asju. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et õigusaktid ei nõua ajutise äraoleku korral asjade hoiulevõtmisel akti koostamist. Lubatud asjade arvestus toimub laos peetava nimekirja alusel.
- Eeltoodud põhjustel ei kuulu rahuldamisele ka kaebuse taotlus asjade äravõtmisest hoidumiseks. Halduskohus teostab reeglina järelkontrolli halduse toimingute üle. Keelamiskaebuse rahuldamine eeldab, et kaebajal on tõsine põhjus karta enda õigusi rikkuva toimingu sooritamist ja hilisem õiguskaitse ei oleks efektiivne (riigivastutuse seaduse § 5 lg 1). Kuna käesolevas haldusasjas ei ole leidnud kinnitust kaebaja väited temalt asjade äravõtmise kohta, ei ole tal alust karta asjade äravõtmist tulevikus. Seega oleks halduskohus pidanud jätma asjade äravõtmisest hoidumise nõude rahuldamata, mistõttu selle nõude käsitlemata jätmine halduskohtu otsuses ei ole lõppkokkuvõttes viinud väära lahendini.
- Kaebaja leiab, et halduskohus on põhjendamatult jätnud käsitlemata kaebaja väited seoses mütsi äravõtmisega
- veebruaril
- Apellatsioonkaebuses selgitab kaebaja, et mütsiga seonduv kannab käesolevas asjas „illustratiivset iseloomu”. Seega ei ole kaebaja esitanud mütsiga seoses käesolevas asjas ühtegi taotlust. Seega ei pidanud halduskohus mütsiga seonduval kui asjassepuutumatul peatuma. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 5
(5)