) § 92 lg-st 1, § 92 lg-st 2 ning § 102 lg-st 1 palub avaldaja lõpetada AJ eestkostja volitused JMJ ja JJ suhtes ning määrata KJJ MJ ja JJ eestkostjaks. Kohus määras 23.05.2007 JMJ ja JJ esindajaks riigi kulul advokaat HT. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja esitatud avalduse juurde. Puudutatud isik KJ nõustus JMJ ja JJ eestkostjaks määramisega. Kohus on telefoni teel selgitanud AJ soovi vabastada teda seoses tervisliku seisundiga eestkostja kohustustest JMJ ja JJ suhtes. JMJ ja JJ määratud esindaja toetas avaldust. Esmalt lahendab kohus AJ eestkostja volituste lõpetamise nõude. 2
lg 1 kohaselt kui eestkostja jätab oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, lõpetab kohus eestkostja volitused eestkosteasutuse nõudel. Tallinna Linnakohtu 21.05.2001 otsusest tsiviilasjas nr 2/3/20-751/01 nähtub, et JJ(sünd XXX) eestkostjaks määrati tema vanaema AJ, kuna JJ ema tunnistati T L 17.11.1997 otsusega teovõimetuks. Samal põhjusel on AJ määratud Tallinna Linnakohtu 09.03.1998 otsusega tsiviilasjas nr 2-240/1998 JMJ(12.04.1994) eestkostjaks. AJ 04.04.2007 avaldusest nähtub, et ta soovib loobuda eestkostest JMJ ja JJ suhtes seoses halva tervisliku seisundiga. Perearst KH väljastatud tõendist nähtub, et AJ ei saa halva tervisliku seisundi tõttu hoolitseda oma eestkoste all olevate laste eest. Tõendi kehtivusaeg on tähtajatu. T L avaldusest nähtub, et AJ on täitnud eestkostja ülesandeid suure vastutustunde ja andumusega, kuid halvenev tervislik seisukord pärsib tõsiselt nende kohustustega kaasnevate toimingute nõuetekohast täitmist, eelkõige suhtlemist kasvatus- ja haridusasutustega ja dokumentide vormistamist. JMJ ja JJ määratud korras esindaja arvamusest nähtub, et ta toetab AJ eestkostja volituste lõpetamist, kuivõrd AJ tervis on sedavõrd halvenenud, et ta ei suuda eestkostja ülesandeid täita. Tulenevalt eeltoodust, on kohus seisukohal, et AJ ei suuda oma halva tervisliku seisundi tõttu eestkostja ülesandeid JJ ja JMJ suhtes nõuetekohaselt täita ning AJ eestkostja volitused tuleb JJ ja JMJ suhtes lõpetada ning vabastada AJ nende suhtes eestkostja kohustustest. Järgmisena lahendab kohus JJ ja JMJ suhtes uue eestkostja määramise nõude.
lg-te 1-2 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. JM J sünnitunnistusest ja JJ sünniaktist nähtub, et TJ on nende ema. T L 17.11.1997 otsusest tsiviilasjas nr 2/5/43-5462/97 nähtub, et TJ(sünd XXX) on tunnistatud teovõimetuks. Seetõttu on Tallinna Linnakohtu 21.05.2001 ja 09.03.1998 otsustega AJ määratud JMJ ja JJ eestkostjaks. Käesoleva määrusega kohus vabastab halva tervisliku seisundi tõttu AJ eestkostja kohustustest JMJ ja JJ suhtes, mistõttu on nimetatutele eestkostja määramine vajalik.
lg 1 kohaselt otsustab eestkoste seadmise kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel.
Avalduse on esitanud Tallinna Linn, kes on teinud ettepaneku määrata JMJ ja JJ eestkostjaks KJ. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 556 lg 1 kohaselt kuulab kohus ära vähemalt seitsmeaastase piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega alaealise isiklikult. Kohus on isiklikult ära kuulanud nii JMJ kui ka JJ, kes soovisid õe KJ eestkostjaks määramist. KJ avaldusest nähtub, et ta on avaldanud soovi saamaks JMJ ja JJ eestkostjaks. JMJ avaldusest nähtub, et ta on nõus, et tema eestkostjaks määratakse õde KJ. AJavaldusest nähtub, et ta avaldanud soovi, et JMJ ja JJ eestkostjaks määratakse KJ. Kohus on isiklikult telefoni teel ära kuulanud AJ, kes on oma avaldust kinnitanud. Laste määratud korras esindaja seisukohast nähtub, et KJ, Johanna MJ, JJja AJ elavad kõik koos AJ juures. Periooditi elab koos nendega ka laste ema TJ. Laste esindaja poolt läbiviidud kodukülastuse ajal TJkodus ei elanud, kuid väidetavalt otsis tööd. Laste esindaja vestluses AJ selgitas viimane, et ta ei liigu palju ning tegelikult on eestkostja sisulisi ülesandeid täitnud juba mitu aastat kõige vanem tütretütar Kärt. Seetõttu soovib AJ eestkostja kohustustest vabaneda ja toetab ettepanekut määrata alaealistele uueks eestkostjaks KJ. Laste esindaja vestluses eestkostjaks taotletava KJ ga selgus, et laste ema TJ on problemaatiline ja ettearvamatu. Tal on diagnoositud kroonilist XXX XXX XXX kujul, kuid tal puudub haiguskriitika täielikult. Emal on 3 komme päevadeks ära kaduda teistele ütlemata. Perekond teab tal olevat elukaaslase, kuid omavahel nad ei suhtle. Ka kodukülastuse ajal ei elanud TJ kodus. JMJ ja JJ esindaja on kindlaks teinud, et J koduks on kolmetoaline korter XXX. Korter on puhas ja heas korras. Laste kasutada on kõik neile eluks vajalik, elamiskoht on sisustatud eakohaselt. Pere liikmed suhtuvad üksteisesse suure hoole ja armastusega ning on loonud endale normaalse perekeskkonna. Lisaks AJ, KJle, lastele ja aeg-ajalt TJ elab korteris ka K elukaaslane. Omavahelised suhted on soojad ja usalduslikud, vastastikune abivalmidus suur. Laste elukorraldus on saavutanud sellise stabiilsuse, et nende jätmine sellesse vastab kõigiti laste huvidele. Laste esindaja arvamusest ilmneb, et JM õpib XXX ja tema õppeedukus on väga hea. Lisaks õpib ta juba seitsme aasta vältel väga edukalt flööti sama XXX. JM töötab suveperioodil XXX muuseumi avasaalis valvurina. J läheb sügisest XXX esimesse klassi, samuti sai ta sisse samas asuvasse muusikakooli. Pere suhted XXX on pikaajalised ja tihedad, sest sama kooli on lõpetanud ka eestkostetavaks taotletav KJ. Laste esindaja ja eestkosteasutuse avaldusest nähtub, et KJ õpib XXX sotsiaalteaduskonnas psühholoogia erialal. Lisaks töötab KJ alates XXX müüjana AS-s . KJon hästi toimetulev ja tema sissetulek on regulaarne. Laste esindaja kinnitab oma kirjalikus arvamuses, et lapsed on teadlikud kohtu menetluses olevast avaldusest ning selle lahendamise võimalikest tagajärgedest. Kuna lapsed teavad, et on olnud siiani vanaema eestkoste all ning vanaema tervis on halvenenud, siis peavad loomulikuks, et uueks eestkostjaks määratakse KJ. Lapsed kinnitavad, et tegelikult on neid kasvatanud ja nende eest hoolitsenud juba mitu aastat õde K , kes on nõudlik nii õppimise kui distsipliini suhtes ja kelle sõna nad kuulavad. Laste esindaja arvamusest nähtub, et KJon andnud nõusoleku eestkostjaks saamiseks, sellega on nõustunud lapsed ja AJ. Laste esindaja leiab, et eestkosteasutus on eestkostja valikusse suhtunud piisava põhjalikkusega ning see valik vastab laste huvidele. Nii eestkosteasutuse avaldusest kui laste esindaja arvamusest nähtub, et KJ on sisuliselt täitnud vanema kohuseid juba pikka aega, tehes seda vastutustundlikult ja südamega. Isikuomaduste poolest on KJ sobiv täitmaks eeskostja ülesandeid. JMJ ja JJ esindaja leiab, et eestkoste seadmine on laste huvides ning vajalik asjaajamiseks ja laste huvide kaitseks. Kuivõrd käesoleval ajal on lapsed XXX, võiksid nad esindaja arvates eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid summas kuni 100 krooni.
lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. KJ on JMJ ja JJ õde, kes on võtnud enda kanda suurema osa eestkostja ülesannetest ja täitnud vanemakohustusi juba pikka aega. Arvestades eestkosteasutuse ja laste esindaja arvamust leiab kohus, et KJ on võimeline eestkostja kohustusi täitma. T L avaldus tuleb rahuldada ja KJ määrata JMJ ja JJ eestkostjaks nende täisealiseks saamiseni. KJl tuleb tagada JMJ ja JJ ülalpidamine ja järelevalve laste üle. TsMS § 554 järgi alaealisele isikule eestkostja määramisele kohaldatakse piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise kohta sätestatut. TsMS § 526 lg 1 kohaselt määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. Vastavalt TsMS § 557 lg 2 p 3 märgitakse määruses eestkostja ülesanded. TsMS § 557 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse määruses, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta Kohus leiab, et eestkostja ülesandeks tuleb määrata JMJja JJ kõigi asjade ajamine. Kuna JMJ on XXX-aastane ja JJ on XXX-aastane, siis leiab kohus, et JMJ ja JJ võivad ilma oma eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid 100 krooni ulatuses. 4 TsMS § 557 lg 3 kohaselt annab eestkoste seadmise määrus eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud T L kanda. Viivi Villemson kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.