lg 2 alusel või anda haldusakt ehitusloa väljastamise taotluse rahuldamise või sellest keeldumise kohta. Ekspertiisi tellimise korral anda haldusakt ehitusloa taotluse lahendamise kohta 20 päeva jooksul ekspertarvamuse kättesaamisest arvates. 4.Välja mõista Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt AS-i “Uus Viru” kasuks 20(kakskümmend) krooni riigilõivu ja 10 000(kümme tuhat) krooni menetluskulusid. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus peab jõudma Tallinna Ringkonnakohtusse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööaja lõppu. ASJAOLUD 6.05.1999.a. Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 104 kehtestati „Viru väljaku detailplaneeringu Ietapp“(edaspidi „detailplaneering“), mille kohaselt on Viru väljak 4 kinnistule ette nähtud maksimaalselt 17-korruselise juurdeehituse ehitamine praeguse Viru hotelli lääneküljele. 26.05.2005.a. esitas AS “Uus Viru” Tallinna Linnaplaneerimise Ametile(TLPA) ehitusloa taotluse. Taotlusele lisatud ehitusprojekti kohta tegi piirkonna arhitekt 19.12.2005.a. kolm märkust (esitada ehitusprojekti võrdlus detailplaneeringuga; kavandatud on 18 korrust, kuid detailplaneeringuga on lubatud 17 korrust; aktsiaseltsi 5.12.2005.a. kirjas esitatud brutopinda ei saa kasutada) ning 27.01.2005.a. veel neli märkust(hoonestusala ja ehitusala ei vasta detailplaneeringule; asendiplaanil näidata vastavus detailplaneeringule, ehitusala sisse tuleb arvestada hoone projektsioonialune pindala, kaasa arvatud terrass; esitada olemasoleva hoonestuse brutopindala näitaja, et oleks võimalik kontrollida ehitusprojekti vastavust detailplaneeringule). 10.04.2006.a. esitas aktsiaselts TLPA-le täiendatud projekti Viru hotellile kavandatud 17-korruselise juurdeehituse rajamiseks. 24.04.2006.a. tellis TLPA projektile OÜ-lt „Tondi Üks“ ehituslik-inventariseerimisekspertiisi olemasoleva hoonestuse ja projekteeritud hoonestuse ehitusmahtude võrdlemiseks detailplaneeringuga planeeritud ehitusõigusega. 2.06.2006.a. sai TLPA ekspertarvamuse, mille kohaselt ei ole Viru hotelli laienduse projektdokumentatsiooni koostamisega väljutud detailplaneeringus ettenähtud ehitusõiguse piirväärtustest. 17.05.2006.a. otsuse punktis 6 otsustas Tallinna Linnavalitsus, et TLPA-l tuleb tellida Viru hotellile kavandatud 17-korruselise juurdeehituse projektile ehitusseaduse(
) § 21 alusel ekspertiis, kuna juurdeehitus on ehitis, mis on seotud suurte rahvahulkade kogunemisega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks TLPA tegevusetus ehitusloa taotluse menetlemisel, kohustada ametit lõpetama tegevusetus ning tegema ehitusloa taotluse osas otsus kohtu määratud tähtajaks. Vastustaja õigusvastane tegevusetus on tekitanud kaebajale olulist varalist kahju tule- nevalt hoone kasutusvõimaluste välistamisest ning pidevast ebaselgusest oma majandustegevuse jätkamise osas. Ehitusloa taotluse lahendamisega viivitamise tõttu ei saa kaebaja teostada seaduslikke õigusi oma omandi suhtes ning tal puudub võimalus asuda ellu viima kehtivat detailplaneeringut. Kaebaja eesmärgiks on hiljem esitada TLPA vastu kahju hüvitamise nõue. Ehitusseaduse(
) § 23 lg 8 ja Tallinna Linnavolikogu 29.05.2003.a. määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse(edaspidi „ehitusmäärus“) § 38 lg 8 järgi väljastab kohalik omavalitsus ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja projekti ning vastava nõude olemasolu korral projekti ekspertiisi esitamise päevast arvates. Kaebaja esitas taotluse koos projekti ja nõutud dokumentidega esmakordselt 26.05.2005.a. ning täienduse 11.04.2006.a. Ehitusloa väljastamise otsuse tegemise tähtaeg saabus 1.05.2006.a., kuid TLPA ei ole oma otsust teinud. Samas pole vastustaja 11.04.2006.a. täienduste suhtes teinud sisulisi märkusi ega osutanud puudustele.
lg 2 kohaselt peab ehitusloa väljastaja võimaldama puudused kõrvaldada viie tööpäeva jooksul ehitusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates. TLPA pole seda teinud. Kaebajale pole antud teavet ning selgitatud motiive, miks Tallinna Kesklinna Valitsus(TKV) keeldus kooskõlastuse andmisest; Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti(TKA) 17.04.2006.a. kiri käsitleb detailplaneeringu sobivust, mitte projekti puudusi. Kaebajal puudus võimalus kontrollida, kas tal olnuks võimalik puudus kõrvaldada ja milline oleks olnud sellise puuduse kõrvaldamata jätmise tagajärg. Haldusmenetluse seaduse(HMS) § 41 sätestab, et kui haldusakti ei ole võimalik anda ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse, mida TLPA pole teinud.
Vastustaja poolt 19.12.2005.a. ja 27.01. 2006.a. tehtud märkuste põhjal tellis kaebaja olemasolevate ehitusmahtude väljaselgitamiseks Viru Väljak 4 asuvate pindade inventariseerimise, mille teostas Tallinna Tehnilise Inventariseerimise Büroo ning mis esitati vastustajale. Nimetatud ehitise eksplikatsiooni esitamisega täitis kaebaja TLPA nõudmise. Vastustaja märkuste sisuks oli esitada andmed Viru väljak 4 olemasoleva hoonestuse ja projektis ettenähtud hoone brutopindade kohta, et neid saaks võrrelda detailplaneeringuga. TLPA pole oma 6.06.2006.a. kirjas pööranud tähelepanu asjaolule, et
§-de 21 lg 1 ja 23 lg 6 koostoimes saab projektile määrata ekspertiisi suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ja ohutusest lähtuvate küsimuste analüüsimiseks. Kirja koostamise ajaks oli TLPA-l esimese ekspertiisi akt juba käes, kuid kaebajat ta sellest ei teavitanud, mis näitab, et TLPA on varjanud menetlusosalise eest menetluse seisukohalt olulist informatsiooni. Kummagi ekspertiisi puhul pole vastustaja kaebajat informeerinud, millised on eksperdile esitatud küsimused ja milliseks tähtpäevaks peab see valmis olema. Tegelikult pole nende ekspertiiside määramine olnud üldse vajalikki, TLPA-l pole piiramatut õigust määrata ekspertiise, tema kaalutlusõigus on piiratud
-s(§ 21) ja ehitusmääruses(§ 38 lg 6) sätestatud normidega.
lg 2 alusel teostatav ekspertiis pole põhjendatud, kuna Viru hotelli juurdeehituse puhul pole tegemist suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitisega. Vastasel juhul peaks TLPA kõigi vähegi suuremate kortermajade, büroohoonete, ühiskondlike hoonete ja hotellide projektid saatma suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitisele ettenähtud ekspertiisi, kuid selline praktika puudub. Kui vastustaja siiski soovis kõnealuseid ekspertiise teha, tulnuks ekspertiisid määrata seaduses sätestatud 20-päevase tähtaja jooksul. Kohtuistungi toimumise ajaks pole teist ekspertiisi aga veel tellitudki. TLPA püüab HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtte taha varjudes ekspertiiside määramisega määramata ajaks edasi lükata ehitusloa väljastamist. TLPA pole informeerinud kaebajat ehitusloa menetluses tehtud menetlustoimingutest(ekspertiisi määramine), esitanud ehitusloa väljastamist edasilükkavate menetlustoimingute põhjendusi, taganud kaebajale ärakuulamisõigust, pidanud kinni õigusaktides sätestatud tähtaegadest. Vastustaja õigusvastast viivitust kinnitab ka viivitamine haldusorganisiseste kooskõlastuste menetlemisel – 28.04.2006.a. kirjas viitab TLPA Muinsuskaitse Nõukogu hinnangu saamise vajadusele, mida ta pidanuks aga küsima juba siis, kui esialgne projekt 26.05.2005.a. esitati, sest juurdeehituse arhitektuurne olemus on täiendusprojektis samaks jäänud; TKA-l võttis vastustaja pöördumisele vastamine aega aga 9 kuud, tulemuseks vaid ebamäärane seisukoht juurdeehituse sobimatuse osas. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlus ei saa takistada ehitusloa väljastamist ega õigustada ehitusloa väljastamisega viivitamist. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja esitas TLPA-le 11.04.2006.a. projekti, milles oli arvesse võetud TLPA 19.12.2005.a. ja 27.01.2006.a. märkused. Sellega tunnistas kaebaja, et projektis esinesid puudused ja ehitusloa väljastamisest keeldumine oli põhjendatud. Kuna vastustajal tekkisid kahtlused projekti ehitusmahu vastavuse osas detailplaneeringule, otsustati tellida
28.04.2006.a. kirjas andis TLPA kaebajale ülevaate ehitusloa väljastamise menetluses tõusetunud küsimustest ja teatas, et projekt on saadetud ehitusekspertiisi. Kirjas oli ära toodud ka TKA 17.04.2006.a. kirjas nr 5-1/05/618 esitatud seisukohad planeeritava juurdeehituse ja ehitusõiguse osas ning kooskõlastamisest keeldumise põhjus: juurdeehitus rikuks sedavõrd oluliselt avalikke huve, mistõttu juurdeehituse mittelubamine on õigustatud. Vastustaja tõi välja projekti ekspertiisi saatmise aluse – ehitusmahu realiseeritavuse ja vastavuse analüüs. Vastustaja on piisavalt arusaadavalt ja kooskõlas hea haldustavaga selgitanud kaebajale oma tegutsemise motiive ja toiminguid. Seetõttu polnud kaebajal alust eeldada, et tema taotlus ehitusloa väljastamiseks vaadatakse läbi 20 päeva jooksul. TLPA pikendas haldusmenetluse tähtaega kuni projekti ekspertiisi ja Muinsuskaitse Nõukogu arhitektuurimälestiste ekspertnõukogu hinnangu saamiseni. Vastustaja on läbiviidavast ekspertiisist informeerinud kaebajat ka 17.05.2005.a. kirjaga nr 1/3-4/1393. Haldusorgan ei ole kohustatud teostama ekspertiisi kaebaja seisukohtadest lähtudes, vaid juhindudes eelkõige seadusest, konkreetsetest faktilistest asjaoludest, halduspraktikast, heast haldustavast ja avalikest huvidest. Vastustaja õigust
alusel ekspertiisi määrata ei saa kaebaja vaidlustada, see on kohaliku omavalitsuse õigus, mille kasutamine ei saa kahjustada ehitusloa taotleja õigusi. 24.04.2006.a. TLPA otsus projektile ekspertiisi tellimiseks pole mingil määral kahjustanud kaebaja õigusi. Ekspertiis tuvastas, et projekt vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.12.2002.a. määrusega nr 29 kehtestatud „Ehitusprojekti ekspertiisi tegemise korra” §-s 1 lg 2 p 1 sätestatud nõudele ja pole põhjust keelduda ehitusloa väljastamisest
Haldusorgan omab õigust iseseisvalt otsustada, kas ehitusloa saamiseks esitatud dokumendid vajavad täiendavat kontrolli või mitte. Kaebaja mittenõustumine sellega ei tähenda ärakuulamisõiguse rikkumist. TKV ja TKA seisukohad on piisavalt ja arusaadavalt põhjendatud ja vastustajal puudub vajadus neid täiendavalt kommenteerida. Vastustaja saab TKV ja TKA arvamuste tagajärgi ja olulisust käsitleda ja hinnata alles ehitusloa väljastamisel või väljastamata jätmisel. Enne sellise haldusakti andmist oleks kommentaaride, arvamuste ja oletuste esitamine TLPA poolt ennatlik ja võiks viia kaebaja eksitamiseni.
§-st 23 lg 8 tuleneb selgesõnaliselt, et kohalikule omavalitsusele antud 20-päevane tähtaeg hakkab ekspertiisi tellimise korral kulgema siis, kui kohalikule omavalitsusele on ekspertiis üle antud. Vastupidine tõlgendus oleks meelevaldne ja moonutaks ebamõistlikult ehitusloa väljastamise menetlust. Kui haldusorgan jätaks ekspertiisi tellimata olukorras, kus tal on kahtlused projekti vastavuse osas detailplaneeringule, oleks tegemist olulise haldusorgani poolse minetusega, mis võib viia õigusvastase haldusakti andmisele.
§-d 21, 23 lg 6 p 1, 23 lg 8 koosmõjus sätestavad regulatsiooni, mille kohaselt hakkab ehitusloa väljastamise 20-päevane tähtaeg kulgema alles projektile tellitud ekspertiisi esitamisest kohalikule omavalitsusele. Riigikohus asus 14.05.2002.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-25-02 seisukohale, et enne ehitusloa andmist on kohalik omavalitsus kohustatud välja selgitama ja kontrollima ehitusloa andmise eeldused ja kui need esinevad, alles siis ehitusloa väljastama. Olukorras, kus haldusorgan ei ole kindel projekti vastavuses detailplaneeringule, on tal täielik õigus määrata sellise kahtluse kõrvaldamiseks ekspertiis. Ekspertarvamus esitati TLPA-le 2.06.2006.a.,
ning lõppes 22.06.2006.a. Seega on kaebaja esitanud kaebuse halduskohtule enne menetlustähtaja lõppu, mis iseenesest välistab kaebuse rahuldamise. Praeguseks on ehitusloa väljastamise tähtaeg küll saabunud, kuid vastustaja soovib Tallinna Linnavalitsuse 17.05.2006.a. otsuse p 6 täitmiseks tellida projektile veel teise ekspertiisi
Linnavalitsuse poolt tehtud ettekirjutuse kohaselt on juurdeehitus ehitis, mis on seotud suurte rahvahulkade kogunemisega ning sellisel juhul on tulenevalt
§-dest 3, 18 lg 2 ehitusekspertiisi teostamine
Tallinna Linnavalitsus otsustas määrata täiendava ekspertiisi sellepärast, et detailplaneering on vastu võetud 7 aastat tagasi ning selles toodud lahendused võivad olla nii ehituslikult kui ka moraalselt vananenud. Täiendava ekspertiisi määramist õigustas avalikkuse suur huvi, muinsuskaitsenõuded, linnaruumi kujundamine.
§-d 21 lg 1, 23 lg 6 koostoimes võimaldavad kohalikul omavalitsusel tellida ehitusekspertiis ka kaalutlusõiguse alusel, eelkõige ka nendel juhtudel, kui ekspertiis ei ole
Kui kohalikul omavalitsusel tekib põhjendatud kahtlus projekti nõuetele vastavuse osas, siis on tal õigus omal äranägemisel määrata ekspertiis nende kahtlustuste kõrvaldamiseks. Seda kinnitab ka
lg 7, kus on kirjas, et kui ehitusekspertiis tuvastab, et projekt vastab nõuetele, on selle teostamise kulud kohustatud tasuma haldusorgan, vastasel korral aga taotluse esitaja. Kaebaja viidatud
lg 2 käsitleb olukorda, kus isik on esitanud ehitusloa väljastamise taotluse, kuid ei ole lisanud sellele projekti või tasunud riigilõivu(s.o
§-s 23 lg 2 sätestatud taotluse lisad) või esinevad sellise iseloomuga puudused, mis on ilma suurema vaevata kõrvaldatavad. Seadusandja ja halduspraktika on
lg 2 tähenduses silmas pidanud puudusi esitatud dokumentide osas, mis ei ole kõrvaldatavad ekspertiisiga, vaid puuduolevate dokumentide esitamise, täiendamise või täpsustamise kaudu. Senine praktika kinnitab, et kõige lihtsam ekspertiis teostatakse minimaalselt ühe kuu jooksul ja oleks ebamõistlik eeldada, et kui isik tellib
§-s 21 lg 3 sätestatud sõltumatult isikult ekspertiisi, valmiks see 5 päevaga. Senini ei ole ükski ettevõte TLPA tellimust sellise ekspertiisi teostamiseks vastu võtnud, vastustajal puudub võimalus sundida kedagi ekspertiisi tegema. Kui kaebaja soovis esitada vastuväiteid 19.12.2005.a. ja 27.01.2006.a. märkustele, pidanuks ta seda tegema mõistliku aja jooksul märkuste saamisest, 16.06.2006.a. esitatud kaebuses on selliste vastuväidete esitamine hilinenud. Pealegi on kaebaja nende märkuste alusel projekti muutnud, seega märkustes toodud puudused omaks võtnud ja parandanud. Isikule tuleb ärakuulamisõigus tagada enne haldusakti andmist. Ehitusekspertiisi tellimine ei ole käsitletav haldusakti andmisena, vaid menetlustoiminguna, mille sisuks on haldusmenetluses tõendite kogumine ja haldusakti andmiseks seisukohtade kujundamine. HMS ei pane haldusorganile kohustust tagada isikule ärakuulamisõigus enne tõendite kogumist või selle käigus. Kahtlemata saab ja peab haldusorgan isiku enne tõendite kogumist ära kuulama, kui see võiks lihtsustada menetlustoimingu läbiviimist. Antud juhul ei olnud alust eeldada, et kaebaja ärakuulamine oleks lihtsustanud menetlustoimingu läbiviimist. 28.04.2006.a. kirjas on TLPA selgesõnaliselt teavitanud kaebajat sellest, et projektile on tellitud ekspertiis. Kaebusele lisatud dokumentidest nähtub, et kaebaja on vastavasisulise järelepärimisega TLPA poole pöördunud alles 18.05.2006.a. – s.o ligikaudu kuu aega pärast ekspertiisi määramist. Antud fakt näitab selgelt, et ka kaebaja ise on aru saanud, et ehitusekspertiis on aeganõudev toiming, mida ei saa teha lühikese tähtaja jooksul. Seega on TLPA täitnud HMS §-st 41 tuleneva kohustuse avaliku teabe seaduse § 18 lg 1 kohase tähtaja jooksul ning kaebaja vastupidised väited on ainetud. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlust pole selles, et ehitusloa taotluse lahendamise 20-päevane tähtaeg ei saanud kulgema hakata enne 11.04.2006.a., mil kaebaja esitas vastustajale parandatud projekti.
lg 8 kohaselt väljastab kohalik omavalitsus ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates. Kohtu hinnangul tuleb seda sätet tõlgendada nii, et kui kohalik omavalitsus peab põhjendatult vajalikuks peale ehitusloa taotluse saamist küsida veel kelleltki ehitusprojekti kohta arvamusi või hinnanguid, peab ta seda tegema 20 päeva jooksul ning ekspertiisi tellimisel hakkab ehitusloa väljastamise 20-päevane tähtaeg kulgema ekspertarvamuse esitamisest kohalikule omavalitsusele, seega siis praegusel juhul 3.06.2006.a. Kaebaja arvates polnud mingit vajadust ekspertiiside määramiseks ning vastustaja pidanuks hiljemalt 1.05.2006.a. väljastama ehitusloa või keelduma selle väljastamisest. Kohus kaebaja arvamust ei jaga. Kuivõrd kõnealusele juurdeehitusele ehitusloa andmine on kohaliku omavalitsuse nõusolek ehitise püstitamiseks ja/või laiendamiseks(
lg 1 p 1, 2), millega tehakse kindlaks projekteeritud ehitise vastavus õigusnormidele(Riigikohtu 14.05.2002.a. otsuse nr 3-3-125-02 p 25) siis on kohalikul omavalitsusel õigus ja kohustus ehitusloa taotluse menetluse käigus igakülgselt kontrollida ja hinnata, kas projekteeritud ehitis ka tõepoolest kõikidele normidele vastab, nõudes selleks asjaomastelt asutustelt arvamusi ning tellides vajadusel ka ekspertiise seda enam, et hoonet tahetakse püstitada Tallinna kesklinna, vanalinna vahetusse lähedusse, kus käib väga palju inimesi. Kas kõnealust ehitist käsitada suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitisena
Kuid igal juhul peab selline otsustus lähtuma objektiivselt mõõdetavatest kriteeriumidest, mida kohaldatakse kõikidele sarnastele ehitistele, mitte kohaliku omavalitsuse suvast, kui kohalik omavalitsus vaid ühe hoone puhul võtab otsustada, et tegemist on suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitisega(Tallinna Linnavalitsuse 17.05.2006.a. otsuse p 6). Kaebaja väitel pole teiste suuremate kortermajade, büroohoonete, ühiskondlike hoonete ja hotellide projektidele suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitisele ettenähtud ekspertiisi tehtud ning vastustaja pole kaebaja väidet ümber lükanud. Eeltoodust nähtuvalt on vastustaja ekspertarvamuse AS-lt „Tondi Üks“ tellinud õigeaegselt(24.04.2006.a.) ning õigeaegselt(28.04.2006.a.) ka informeerinud sellest kaebajat(tl 22), selles osas talle viivitamist ega tegevusetust ette heita ei saa. Asjaolu, et kirjas pole märgitud ekspertiisi valmimise tõenäolist aega, ei saa käsitada HMS § 41 rikkumisena, sest vastustajale võis see aeg olla teadmata. Küll aga rikub osundatud sätet vastustaja 6.06.2006.a. kiri kaebajale(tl 57-59), kus vastustaja ei teavitanud kaebajat ekspertarvamuse kättesaamisest, vaid kinnitas, et ekspertiis alles kestab. TKA poolt ehitusloa taotluse kohta arvamuse andmine alles 9 kuu möödudes ei saa kuidagi rikkuda kaebaja õigusi, sest TKA saatis vastustajale oma seisukoha 17.04.2006.a. kirjas, seega siis taotluse lahendamise 20-päevase tähtaja sees. Kuivõrd asjaolu, et kõnealune ehitis on seotud suurte rahvahulkade kogunemistega, ei tulnud ilmsiks AS-i „Tondi Üks“ ekpertarvamusest ega ka linnavalitsuse 17.05.2006.a. otsusest, vaid pidi vastustajale teada olema juba alates detailplaneeringu kehtestamisest 6.05.1999.a., siis pidanuks vastustaja ka
Seda enam, et kaebaja esitas taotluse koos projekti ja nõutud dokumentidega esmakordselt juba 26.05.2005.a. Ning vastustajal oli tervelt 11 kuud aega mõelda, milliseid ekspertiise ta peab vajalikuks tellida – sest, nagu kaebaja õigesti on märkinud, on juurdeehituse arhitektuurne olemus on vaatamata projektis tehtud parandustele samaks jäänud. Vastustaja polnud
lg 2 alusel ekspertiisi tellinud aga isegi veel kohtuistungi toimumise ajaks 31.08.2006.a., põhjendades seda kompetentsete asutuste soovimatusega ekspertiisi teostada. Selline põhjendus ei ole tõsiseltvõetav – niisugusel juhul võiks vastustaja kaebaja taotluse lahendamist lõpmatuseni edasi lükata, põhjendades seda ekspertide puudumisega. Kui vastustaja soovis seda ekspertiisi teha lasta, tulnuks tal ekspertiis tellida ja leida selle teostaja seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kuna AS-i „Tondi Üks“ ekpertarvamuse sai vastustaja kätte 2.06.2006.a., siis lõppes kaebaja taotluse lahendamise 20-päevane tähtaeg 22.06.2006.a. ning perioodi alates 23.06.2006.a. kuni kohtuistungi toimumiseni 31.08.2006.a. tuleb käsitada kaebaja taotluse lahendamisega viivitamisena, millega vastustaja rikub
Kohus kohustab vastustajat lõpetama tegevusetus kaebaja taotluse lahendamisel ning 20 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates tellima ekspertiisi
lg 2 alusel või välja andma haldusakti ehitusloa taotluse rahuldamise või sellest keeldumise kohta. Kaebaja palub vastustajalt menetluskuludena välja mõista 90 270 kr tasu õigusabi eest. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et haldusasja keerukuse astme ja kestusega võrreldes on taotletud menetluskulud põhjendamatult suured, põhjendatud on vastustajalt kaebaja kasuks 10 000 kr menetluskulude väljamõistmine. Samuti tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 20 kr kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu. Kohtunik: D.Maastik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 24.05.2007 OTSUSE RESOLUTSIOON Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.