5 tuginedes leidis kaebaja, et keeldumine on hilinenud ja kooskõlastus tuleks lugeda antuks ning märkis, et tema taotlus oli välja saadetud 01.12.2006, keeldumine dateeritud aga 04.12.2006 ja väljastatud 08.12.
5, mille kohaselt tuleb lugeda planeering kooskõlastatuks, kui seda pole antud ühe kuu jooksul planeeringu kooskõlastajale väljasaatmise päevast. Kohtuistungil muutis kaebaja esindaja kaebuse nõuet paludes kohustamisnõude asemel lugeda Uustalu maaüksuse detailplaneering kooskõlastatuks. Muus osas jäi ta kirjalike väidete ja taotluse juurde ning esitas õigusabi ja riigilõivu tasumisega tekkinud 16 010 krooni suuruse menetluskulu hüvitamise nõude. Ta ei nõustunud Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse vastuse seisukohtadega kooskõlastamise tähtaja osas ja väitis lisaks, et detailplaneering lähtub valla üldplaneeringust ja sellega ei kehtestata uusi maaparandussüsteeme. Lääne-Virumaa Keskonnateenistuse esindajad nõustusid sellega, et kooskõlastus on vaikimisi antud, kuid pidasid planeeringut õigusaktidega vastolus olevaks ja väitsid, et ehitamiseks vajalikke kooskõlastusi ei pruugita anda. Kolmandate isikutena kaasatud OÜ Projekteerimiskeskuse esindaja ja Anne Taal toetasid kaebust. Vihula Vallavalitsus oma esindajat kohtuistungile ei saatnud, selle toimumise aeg ja koht olid talle teatavaks tehtud (t.l. 37 ja 40). KOHTU PÕHJENDUSED Isikute omavahelisi suhteid planeeringute koostamisel reguleerib planeerimisseadus, mille § 17 lg. 2 p. 3 kohaselt tuleb detailplaneering kooskõlastada kaitseala valitsejaga, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt. Vaidluse põhjuseks olev Uustalu maaüksus paikneb tervikuna riikliku kaitse alla võetud Lahemaa rahvuspargi maa-alal. Seega tuleb enne detailplaneeringu kehtestamist saada sellele rahvuspargi valitseja kooskõlastus ja arvestada looduskaitseseaduses ja Vabariigi Valitsuse 03.06.1997 määrusega nr. 109 kinnitatud “Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjas” sätestatuga. Rahvuspargi valitseja nõusoleku vajalikkus on kehtestatud ka looduskaitseseaduse § 14 lg. 1 ja Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja punktis 11. OÜ Projekteerimiskeskus on Lääne-Virumaa Keskkonateenistusele adresseeritud taotluse Uustalu detailplaneeringule kooskõlastuse saamiseks koostanud 01.12.2006 (t.l.16) ning samal päeval selle ka postiasutusele üle andnud (t.l. 20).
5 kohaselt tuleb kooskõlastus anda ühe kuu jooksul planeeringu kooskõlastajale välja saatmise päevast ning kui seda tähtaega pole järgitud, loetakse et kooskõlastajal ei ole planeeringu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus on OÜ Projekteerimiskeskusele vastanud 04.01.2007 kuupäeva kandva ja 08.01.2007 väljastatud dokumendiga (t.l. 18-19). Selleks ajaks oli juba möödunud seadusandja poolt kooskõlastamiseks antud tähtaeg ning planeeringu kohta ei saanud enam vastuväiteid esitada. Seda, et Uustalu detailplaneeringul on menetlustähtaja rikkumise tõttu vaikiv kooskõlastus olemas möönis kohtuistungil ka Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse esindaja Andres Kruus (t.l. 70 ja 72).
4 kohaselt loetakse planeering vaatamata vastuväidetele ja ettepanekutele kooskõlastatuks ka juhul, kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse, seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga. OÜ Projekteerimiskeskus taotluse kohta koostatud dokumendis on Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus viidanud Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja punktidele 31 ja 34. Selle eeskirja punktis 31 on sätestatud, et rahvuspargi valitsejal on õigus tiheasustusega aladel anda nõusolekut ehitamiseks ka siis, kui maatulundusmaa alaliik on looduslik rohumaa või metsamaa. Eeskirja punkt 34 selgitab, mis on piiranguvööndi metsade juhtfunktsioon. Planeeritav Uustalu maaüksus asub Käsmus tiheasustusega alal. Seega on sinna vaatamata metsa olemasolule siiski võimalik ehitamist lubada ja viited pole koos ega eraldi võetuna piisavavad kooskõlastusest keeldumise alused. Veel on vaidlusaluses keeldumises viidatud Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja punkt 30, mis keelab rajada piiranguvööndi uusi maaparandussüsteeme. Maaparandusseaduse § 3 lg. 1 sätestatu 3 kohaselt on maaparandussüüsteem maatulundusmaa ja eluasemekoha kuivendamiseks mõeldud hoonete ja rajatiste kogum. Planeeritava Uustalu maaüksuse sihtotstarbeks on maatulundusmaa (t.l. 25) ja detailplaanil (t.l. 17) on tähised “planeeritav drenaaž” ja “planeeritav dreen”. Samas nähtub aga ka see, et mõlemad rajatised teenivad kõigi seitsme Uustalu maaüksusele planeeritava elamukrundi huve ja külgnevad nendega. Tähis “planeeritav drenaaž” on kantud ka Põllu tänava detailplaanile (t.l. 21). Juhul kui tegemist on uue maaparandussüsteemiga maaparanduseaduse mõttes, jääb arusaamatuks, miks on Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus nõustunud ühe elamu kavandamisega Uustalu maaüksusele ja kooskõlastanud Põllu tänava osalise detailplaneeringu (t.l. 23). Detailplaneeringu kooskõlastamisest keeldumine otsustatakse kaalutlusõiguse alusel ja oma loomult on see soodustava haldusakti andmisest keeldumine. Haldusmenetluses kehtivate üldiste põhimõtete kohaselt peab soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud ning sisaldama nii faktilise ja õigusliku aluse kui ka kaalutlused, milledest haldusorgan lähtus. Seega on tegemist nii sisult kui vormilt haldusakti tunnustele vastava otsustusega. Eelnevalt juba viidatud õigusaktides kehtestatu kohaselt on kaitseala valitseja kaalutlusõigus kaitsealal asuva maaüksuse detailplaneeringu kooskõlastamisel väga lai. Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuses 04.01.2007 koostatud dokument aga sisaldab viiteid ainult üldisi põhimõtteid kehtestatvatele sätetele ja sellest ei nähtu, kas üldse ja mida täpselt Uustalu detailplaneeringule kooskõlastuse andmisest keeldumisel kaaluti. Seetõttu polnuks see keeldumine ka tähtaegse vormistamise korral õiguspärane ja rikuks asjasse puutuvate isikute õigusi. Piisavate põhjenduste puudumise tõttu ei ole neil võimalik aru saada, miks ikkagi pole ehitamine planeeringuga soovitud ulatuses võimalik. Ka halduskohus ei saa täita oma halduskohtumenetluse seadustiku § 19 lg. 6 tulenevat kohustust ja kontrollida, kas kaalumine on toimunud diskretsiooni piire ja eesmärki järgides ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja teiste õiguse üldtunnustatud põhimõtete arvestamisega. Eeltoodust tulenevalt on M. L kaebus põhjendatud ning tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 1 kohaselt rahuldada. Vaidlustatu eripära arvestades on otstarbekas märkida kohtuotsuse resolutsioonis ära ka seda, et kooskõlastus on Uustalu detailplaneeringul juba olemas. Riigilõivu ja õigusabi tasu on kaebaja eest makstud kokku 16 010 krooni (t.l. 15 ja 65-66). Selle summa suurus on kohtuasja keskmist keerukust ja kohtuistungile kulunud aega arvestades põhjendatud ja tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 kohaselt Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuselt M. L kasuks täies ulatuses välja mõista. Menetlusdokumentide kättetoimetamiseks on Jõhvi kohtumaja kulutanud kokku 235,70 krooni. Halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 3 kohaselt peab selle summa Eesti Vabariigile hüvitama Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus. Raili Randlane Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.