) §-dele 60 ja 61 leidis kohus, et hagi elatise vähendamiseks on põhjendatud ning rahuldas selle. Samuti pidas kohus põhjendatuks hageja nõuet vabastada ta tagaseljaotsusega väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest.
kohaselt võib kohus elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Hageja on kogu väidetava võlgnevuse perioodi jooksul kandnud kostja erinevatele pangaarvetele raha lapse ülalpidamiseks. Kohtutäiturile 02.06.2005 esitatud arvestuses on Ü.K väitnud, et peale selle on isa kulutused lapsele olnud küllalt suured: jalgratas 4000 krooni, rulluisud 1600 krooni, taskuraha sadades kroonides. Eeltoodu tõendab, et R.K on suhtunud oma lapse ülalpidamisse kohusetundega ega ole hoidunud kõrvale elatise maksmisest. Kuna R.K elatise väljamõistmise menetluses ei osalenud ega saanud esitada vastuväiteid, on väljamõistetud elatise suurus ebamõistlik ega vasta lapse vajadustele ning vanemate varalisele seisundile. Väljamõistetud elatist pidas ebamõistlikult suureks ja lapse vajadustele mittevastavaks ka kostja, kes eelistungil väitis, et ei läinud täituri juurde, sest tegelikult oli väljamõistetud elatise summa küllaltki suur ja ta oli nõus R.K makstud summadega. Apellatsioonkaebuse põhjendused
lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel muuta huvitatud isiku nõudel elatise suurust. Sellest tulenevalt ei olnud kohtul alust hinnata 13.12.2001 otsusega väljamõistetud elatise suuruse vastavust lapse tegelikule vajadusele, vaid seda, kas lapse vajadus on muutunud (vähenenud) ning kas on muutunud vanemate varaline seisund. Sellekohased apellatsioonkaebuse väited on õiged. Lapse vajaduse vähenemisele ei ole hageja ka tuginenud. Seega võis elatise vähendamine tuleneda vaid vanemate varalise seisundi muutumisest. Maakohus on selles osas leidnud, et mõlema vanema varaline seisund on eelmisest kohtuotsusest möödunud aja jooksul muutnud. Ringkonnakohus on selle järeldusega nõus. Hageja esitas kohtule tõendi, et ta on töötu ega oma seetõttu pidevat sissetulekut. Kostja väide, et see ei vasta tõele, on paljasõnaline ega ole kaetud ühegi konkreetse tõendiga. Apellandi esitatud Tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakonna 05.04.2007 tõend hageja töötu staatuse lõpetamise kohta (hageja oli registreeritud töötuna ajavahemikus 27.09.2006-23.11.2006 ja 29.11.2006-03.01.2007) on ümber lükatud vastustaja poolt ringkonnakohtule esitatud sama asutuse 07.05.2007 tõendiga (töötuna arvelevõtmise otsus). Kolleegium nõustub apellandiga, et nimetatud asjaolud viitavad seostele elatise maksmise üle peetava vaidluse ja hageja huvi vahel registreerida end töötuna, kuid samas ei võimalda need asjaolud teha järeldust, et hageja töine sissetulek ei ole vähenenud. Isiku varalised kohustused tõendavad küll kaudselt selle isiku varalisi võimalusi, kuid sellele vaatamata ei ole apellandi vastavate väidete põhjal võimalik järeldada, et hageja 4 omab jätkuvalt sissetulekut, mis võimaldab tal maksta varasema otsusega väljamõistetud elatist. Hagiavalduse kohaselt on hageja sissetulek tagaseljaotsusest möödunud aja jooksul vähenenud 20 000 kroonilt 10 000 kroonile, kostja seevastu väitis, et hageja sissetulek 2001.a otsuse tegemise ajal oli ligi 40 000 krooni (kostja täiendav vastus – tl 44-45). Kohtu käsutuses ei ole tõendeid selle kohta, et hageja keskmine sissetulek ületaks käesoleva kohtuvaidluse ajal tema poolt hagiavalduses väidetud 10 000 krooni kuus. Sellest nähtuvalt on hageja varaline seisund oluliselt muutunud. Kuna hageja oli nõus tasuma elatist lapsele summas, mis sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud eksperthinnangu kohaselt on piisav 9-aastase lapse ülalpidamiseks, ei vaja tema varaline seisund täiendavat analüüsimist. 15. Kuigi kolleegium nõustub maakohtuga, et elatise suurust tuli vähendada, ei olnud kohtul alust ületada hagi piire: hageja soovis vähendada elatist 3127 kroonini. Nõude rahuldamise korral tuli nimetatud summa elatisena välja mõista. Sellest summast väiksemat summat ei olnud kohtul võimlik elatiseks määrata. Apellatsioonkaebuse vastav väide on õige. Õige on ka see, et kohtul ei olnud alust vähendada elatist alates 2005.a, nagu on otsuse resolutsioonis märgitud. Kuigi hagiavalduses ei ole eraldi märgitud, millisest ajast alates soovib hageja elatist vähendada, sai kohus seda hagi rahuldamise korral teha alates hagiavalduse esitamisest. Perekonnaseaduse rakendussätetest tulenevalt muudab kohus elatise suurust vastava nõude põhjendatuse korral nõude esitamisest alates (
Selles osas tuleb kohtuotsust muuta ning kajastada otsuses elatise vähendamise täpne aeg. 16. Elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise osas on maakohtu lõppjäreldus õige, kuid vastavaid põhjendusi tuleb muuta. Maakohus luges mõjuvaks põhjuseks asjaolu (väljamõistetud elatise ebamõistlik suurus, mis ei vastanud lapse vajadusele ja vanemate varalisele seisundile, ning et R.K menetluses ei osalenud ega saanud vastuväiteid esitada), mida
Apellandi sellekohane viide on õige. Kohtul ei olnud alust hinnata 2001.a otsuse sisu ega selle vastavust
lg-st 2 tulenevatele põhimõtetele.
kohaselt võib kohus elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Vaidlust ei olnud poolte vahel selles, et R.K tasus elatist detsembrist 2001 kuni 31.05.2005 keskmiselt cá 4200 krooni kuus ning et Ü.K pöördus otsuse täitmiseks kohtutäituri poole 2005.a. Antud juhul on võlgnevus kujunenud aastate jooksul eelkõige seetõttu, et Ü.K nõustus R.K tasutud summadega (s.o tema osalemise ulatusega lapse ülalpidamiskulude katmisel) ega pidanud vajalikuks nõuda kohtuotsuse täitmist täies ulatuses. Nimetatud asjaoluga on võlgnevuse tekkimist seostanud ka hageja. Kostja on põhjendanud otsuse täitmise nõudega viivitamist sellega, et lootis pooltevaheliste suhete paranemisele. Kostja esindaja poolt 12.10.2006 istungil avaldatu kohaselt ei pöördunud kostja kohtutäituri poole varem, sest lootis, et hageja tuleb pere juurde tagasi (tl 90). Sellest nähtuvalt on kostja ise oma käitumisega aidanud kaasa elatise võlgnevuse tekkimisele, mistõttu võib tunnistada võlgnevuse tekkimise asjaolud mõjuvaiks. Arvestades seejuures hageja varalist seisundit oli põhjendatud tema vabastamine tekkinud võla tasumisest. Maakohus märkis õigesti, et elatise võlgnevus tekkis väljamõistetud elatise osast, mis ületas lapse tegeliku vajaduse (mida kinnitas Ü.K vaikiv käitumine ligi 3,5 aasta jooksul). Seega ei kahjusta võlgnevuse tasumisest vabastamine lapse huve. Seetõttu ei oma sisulist tähtsust ka asjaolu, millal sai R.K tagaseljaotsusest teada (kas apellandi viidatud asjal, s.o 2003.a, või kohtuotsuses märgitud ajal). 17. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tulenevalt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse 5 puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt võib kohus jätta hagi osalise rahuldamise korral kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 8 jaotatakse samal viisil ka apellatsioonimenetluse kulud. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ning muudab esimese astme kohtu otsust, jätab ta apellatsioonimenetluse kulud kummagi poole enda kanda. Ü.Jänes G.Kivinurm M.Reino 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.