3-07-1251/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. juuli 2007, Jõhvi 3-07-1251 OÜ Eravera Grupp kaebus Vaivara Vallavolikogu 24.05.2007 protokollilise otsuse tühistamiseks
2. juuli 2007 OÜ Eravera Grupp esindajad Anu Jaanson ja Roman Štereb ning Vaivara Vallavolikogu esindaja Rein Laid Resolutsioon 1.Rahuldada kaebus täies ulatuses. 2.Tühistada Vaivara Vallavolikogu 24.05.2007 protokolliline otsus ja teha ettekirjutus OÜ Eravera Grupp poolt esitatud detailplaneeringu algatamise ettepaneku uueks läbivaatamiseks. 3.Mõista Vaivara vallalt OÜ Eravera Grupp kasuks välja riigilõivu tasumisega kantud kohtukulu 80 (kaheksakümmend) krooni. Muud menetlusosaliste kulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 15.03.2007 esitas OÜ Eravera Grupp Vaivara Vallavalitsusele ettepaneku Meriküla külas asuva Tikmani kinnistu detailplaneeringu koostamiseks (t.l. 10-12). Vastavat eelnõu arutas Vaivara Vallavolikogu 24.05.2007 toimunud istungil, kuid otsustas seda otsusena mitte vastu võtta, viitas seejuures 16.06.2006 sama kinnistu suhtes vastu võetud detailplaneeringu algatamisest keeldumise otsusele nr. 43 ja märkis, et seisukohad detailplaneeringu algatamise küsimuses ei ole muutunud. 21.06.2007 pöördus OÜ Eravera Grupp Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja (t.l. 1-6) ning palus, et Vaivara Vallavolikogu otsus detailplaneeringu mitte algatamise kohta tühistataks ja kohustataks volikogu tema taotlust sisuliselt läbi vaatama. Kaebaja väitis haldusmenetluse seaduse § 40 lg. 1 ja 1 § 56 tuginedes, et volikogu pole andnud talle arvamuse ja vastuväidete esitamise võimalust ega oma otsust põhjendanud ning sellest ei selgu faktiline ja õiguslik alus ja see, milliseid asjaolusid ja põhjendatud huvisid arvestati ja kaaluti. Seejuures kirjeldas ta oma plaane, viitas valla poolt algatatud üldplaneeringut muutvatele detailplaneeringutele ja võrdse kohtlemise põhimõttele ning märkis, et kaheksa aastat tagasi kehtestatud üldplaneering pole ümbruskonna kiire arengutempoga enam kooskõlas. Vaivara Vallavolikogu kirjalikus vastuses (t.l. 37-42) ei peetud kaebust õigeks, paluti seda mitte rahuldada ning märgiti, et OÜ Eravera Grupp puudus igasugune põhjendatud ootus, sest Tikmani maaüksust omandades oli ta teadlik selle sihtotstarbest ja vallavolikogu otsusest detailplaneeringut mitte algatada. Vastuseks kaebuse esitaja väidetele viidati põhiseaduse § 154 lg. 1 sätestatud kohaliku omavalitsuse õigusele kohaliku elu küsimusi ise otsustada ja lisati, et volikogu otsuse põhjendused ja kontrollitavus tulenevad selles viidatud varasemast otsusest. Vastuses ei nõustutud ka kaebuse etteheidetega haldusmenetluse seaduse § 40 lg. 1 sätestatud ärakuulamise põhimõtte rikkumise ja üldplaneeringu vananenud seisukohtade kohta ja juhiti tähelepanu planeerimisseaduse § 10 lg. 6 eraõiguslikule isikule kehtestatud detailplaneeringu tellimise keelule. Kohtuistungil jäid kaebaja esindajad kirjalike väidete ja taotluste juurde ning esitasid kokku 9402 krooni suuruse menetluskulu hüvitamise nõude (t.l. 48-50). Anu Jaanson selgitas, et osa Tikmani maaüksusest on haaratud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 28.03.2007 otsusega nr. 107 kehtestatud 18 ha suuruse planeeringualaga ja kuna ta külgneb ka Vaivara valla üldplaneeringu kohase elamualaga, tekiks detailplaneeringu algatamisel kompaktne elamuala. Roman Štereb väitis, et kinnistul pole piiranguid, seal pole ka metsa ja kasulikku põllumaad ja nad ei näe takistusi detailplaneeringu algatamiseks. Vaivara Vallavolikogu esindaja Rein Laid jäi samuti kirjalikult esitatu juurde. Ta leidis, et vaidlustatud otsuse viitelised põhjendused on piisavad ning juhtis tähelepanu asjaoludele, et põhjenduste küsimus on hinnanguline ja see, miks volikogu just nii otsustas on poliitiline otsustus ega allu kohtulikule kontrollile. KOHTU PÕHJENDUSED Isikute omavahelisi suhteid planeeringute koostamisel reguleerib planeerimisseadus, mille § 10 lg. 1 kohaselt võib planeeringu koostamise algatamise ettepaneku teha igaüks. Sama paragrahvi viienda lõike kohaselt algatab detailplaneeringu koostamise kohalik omavalitsus ja tema peab korraldama ka selle koostamist. Planeerimisseaduse § 10 lg. 7 sätestatu kohaselt tähendab planeeringu algatamine, et kohalik omavalitsusel tuleb vastu võtta otsus planeeringu koostamisele asumise kohta. Millistel asjaoludel ja kuidas täpselt on võimalik detailplaneeringu algatamisest keelduda, planeerimisseadus ei käsitle. Seetõttu kuuluvad kohaldamisele kõik need haldusmenetluse seaduse sätted, mis lähtuvad haldusmenetluse üldistest põhimõtetest. Detailplaneeringu algatamisest keeldumine otsustatakse kaalutlusõiguse alusel ja on oma loomult soodustava haldusakti andmisest keeldumine. Haldusmenetluse seaduse § 56 lg. 1, 2 ja 3 kehtestatu kohustab soodustava haldusakti andmisest keeldumist alati kirjalikult põhjendama ning esitama seejuures nii faktilise ja õigusliku aluse kui ka kõik need kaalutlused, milledest haldusorgan otsuse langetamisel lähtus. Vaivara Vallavolikogu 24.05.2007 protokollilises otsuses nr. 21 (t.l. 13) on ainult viide volikogu poolt 16.06.2007 vastu võetud otsusele nr. 43 ja väide, et volikogu seisukohad Tikmani maaüksuse detailplaneeringu algatamise küsimuses pole muutunud. Mitte ühtegi faktilist ja õiguslikku põhjendust ning kaalutlust see otsus ei sisalda ja neid ei tulene ka Vaivara valla koduleheküljel avaldatud volikogu istungi protokollist. Samalt kodulehel selgub aga, et viites nimetatud kuupäeval pole ühtegi volikogu istungit toimunud ja ka kohtutoimikusse esitatud volikogu otsus nr. 43 kannab hoopis kuupäeva “15.06.2006” (t.l.17). Selles otsuses on nimetatud mõningaid õigusakte, viidatud Vaivara Vallavalitsuse seisukohale ja volikogu keskkonnakomisjoni 2 ettepanekule, mille mõlema kohaselt ei ole ole uue tiheasustusega ala rajamine otstarbekas ning märgitud omalt poolt, et see on vastuolus valla üldplaneeringuga ja seab vallale kohustusi, mille täitmine ei ole tagatud. Viimatinimetatut on küll võimalik käsitleda faktilise põhjendusena, kuid sellest üksi ei piisa, sest tegemist on üldsõnalise märkega ja ka selles haldusaktis ei ole volikogu esitatud ühtege kaalutlust, millest lähtuvalt ta sellise otsustuseni jõudis. Kuna planeerimisseaduse § 9 lg 7 lubab algatada ka niisuguseid detailplaneeringuid, mis pole kehtestatud üldplaneeringuga kooskõlas, ei saa üksnes vastuolu ära nimetamine anda detailplaneeringu algatamisest keeldumise põhjuste kohta ammendavat selgust. Seda ei too ka väide, et detailplaneeringu algatamine pole otstarbekas. Tegemist on mõistega, mis on oma sisult järelduseks, peab seega kokku võtma kõik eelnenud põhjendused ja kaalutlused ega saa neid asendada. Kuna soodustava haldusakti andmisest keeldumine koormab vastava taotluse esitanud isikut olulise raskusega, tuleb seda erilise hoolega ka põhjendada. Seejuures on oluline, et isik saaks teada nii selle, miks tema taotlus rahuldamata jäeti, kui ka seda, mida ja kuidas sellise otsustuse langetamisel kaaluti. Seda kohustust ei muuda olematuks ka põhiseadusega kohalikule omavalitsusele antud otsustusõigus. Piisavate põhjenduste ja kaalutluste puudumise tõttu ei ole detailplaneeringu algatamise ettepaneku teinud isikul võimalik keeldumise põhjuseid mõista. Arusaamatu haldusakt on igal juhul õigusvastane ja rikub tema adressaadi õigusi. Sellise haldusakti suhtes ei saa ka halduskohus täita oma halduskohtumenetluse seadustiku § 19 lg. 6 tulenevat kohustust ja kontrollida, kas kaalumine on toimunud diskretsiooni piire ja eesmärki järgides ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja kõigi teiste oluliste õiguse üldtunnustatud põhimõtete arvestamisega. Asjaolule, et Tikmani maaüksuse detailplaneeringu algatamisest keeldumise puhul võib olla tegemist võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega, viitavad kaebuses loetletud kinnistute suhtes detailplaneeringu algatamise kohta vastu võetud otsused. Kui Kose maaüksuse kohta käiv otsus välja arvata, on kõik need Vaivara valla koduleheküljel kättesaadavad ja kinnitavad koos kohtuistungil esitatud plaanimaterjali (t.l. 51-56) ja Maa-ameti kaardiserveri andmetega, et mitte alati pole detailplaneeringu algatamine olnud võimatu alal, mida üldplaneeringu ei käsitletud kui perspektiivset võimalikku elamuehituse piirkonda. Kirjalikus vastuses (t.l. 39) ja kohtuistungil esindaja suulistes seletustes (t.l. 61) esitatud väide, et kaebajale oli Tikmani kinnistu endise omaniku suhtes antud otsus teada, ei oma kaebuse nõude lahendamisel sisulist tähendust, sest nii omaniku vahetus, kui ka eelmisest mõnevõrra erineva sisuga detailplaneeringu algatamise ettepanek (t.l. 10-12 ja 15-16) muutsid senist olukorda ja pidid igal juhul kaasa tooma uue asjaolude kaalumise. Samuti ei ole asja lahendamisele olulist tähendust sellel, millisel viisil ja kas üldse sai kaebaja enne otsuse langetamist esitada oma arvamust ja vastuväiteid. Ärakuulamise põhimõtte eiramine on menetlusnormide rikkumine ja saab haldusakti tühistamise kaasa tuua vaid sellisel juhul, kui see viis samas ka vale otsustuseni. Antud juhul pole kaebaja suutnud nimetada ühtegi konkreetset asjaolu, mis jäi tal volikogule teatavaks tegemata (t.l. 63) ja otsuses piisavate põhjenduste ja kaalutluste puudumine ei võimaldaks ka nende asjaolude nimetamise korral kohtul kindlaks teha, kas ja kuidas neid arvestati ja kaaluti. Üldse arusaamatu on detailplaneeringu algatamise etapis tuginemine planeerimisseaduse § 10 lg. 6 kehtestatule. Eeltoodust tulenevalt on Vaivara Vallavolikogu 24.05.2007 protokolliline otsus nr. 21 õigusvastane. See tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 1 kohaselt täies ulatuses tühistada ning volikogule tuleb teha ettekirjutus OÜ Eravera Grupp ettepaneku uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjendatusest tulenevalt on asjakohane ka kaebaja menetluskulude hüvitamise nõue. Halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 1 sätestatu võimaldab välja mõista vaid sellised menetluskulud, millede kohta on esitatud kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. OÜ Eravera Grupp esindaja on küll esitanud kaks OÜ HSD Property Concept poolt koostatud arvet kokku 9322 kroonile (t.l. 49-50), kuid tõendeid selle kohta, et arvetes märgitud kulutused on tema volitaja poolt 3 ka tegelikult kantud, tal esitada polnud (t.l. 59). Riigikohus on oma lahendites nr. 3-3-1-28-03, 3-31-5-06 ja 3-3-1-48-06 asunud seisukohale, et halduskohtumenetluses kuuluvad hüvitamisele vaid sellised menetluskulud, millede eest on juba tasutud ja pole piisav kui esitatakse üksnes õigusabi eest tasumise kohustust tõendav dokument. Seega saab kaebajale hüvitada vaid 80 krooni suuruse riigilõivu (t.l. 17), õigusabi kulud aga jäävad halduskohtumenetluse seadustiku eespool juba nimetatud sätte kohaselt tema enda kanda. Raili Randlane Kohtunik 4