3-07-1121/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. juuli 2007, Jõhvi 3-07-1121 XXX kaebus Jõhvi Vallavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks
2. juuli 2007 XXX esindaja Andres Kuusk ja Jõhvi Vallavalitsuse esindaja Andres Toome Resolutsioon 1.Jätta XXX kaebus täies ulatuses rahuldamata.
3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 15.12.1998 väljastas Jõhvi linnaarhitekt OÜ S-Lucia ehitusloa Rakvere 18/25 ehitises asuvate korterite kaupluseks ja bürooks ümberehitamiseks (t.l. 6). Käesoleval ajal on Rakvere 18 kinnistu XXX omandis (t.l. 13). 02.05.2005 arutas Jõhvi Linnavalitsuse ehituskomisjon sellel asuva hoone fassaadi projekti ja nõustus ehitusloa väljastamisega (t.l. 9), 04.05.2005 korraldusega nr. 126 kinnitas Jõhvi Linnavalitsus komisjoni vastava otsustuse (t.l. 10). 01.06.2007 esitas XXX Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 1-2) ning palus, et Jõhvi Vallavalitsusele tehtaks ettekirjutused Jõhvis Rakvere 18 asuvale hoonele välisfassaadi muudatusi käsitleva ehitusloa väljastamiseks ja kõikide muudatustega ehitusprojekti omaniku eksemplari tagastamiseks. Kaebaja väitis, et on Jõhvi Linnavalitsus on otsustanud fassaadi muudatusi kajastava ehitusloa väljastada ja tema on selle saamiseks pöördunud, kuid talle on vastatud eitavalt. Jõhvi Vallavalitsuse kirjalikus vastuses (t.l. 23-24) ei peetud kaebust õigeks, paluti seda mitte rahuldada ning väideti, et olemasolevate dokumentide alusel ei ole ehitusloa väljastamine tehniliselt ja juriidiliselt võimalik. Seejuures märgiti, et 06.12.2004 on kaebaja saanud vaidlusaluse hoone ümberehitamiseks uued projekteerimistingimused, kuid pole siiani vallavalitsusele nõutavat projekti esitanud. Veel märgiti, et kaebuses viidatud ehituskomisjoni otsus käsitleb hoone fassaadilahenduse projekti ning lisati, et ehitusloa väljastamine eeldab riigilõivu tasumist ja vormikohase kohustuslike lisadega ehitusloa taotluse esitamist. Kaebaja poolt nõutud ehitusprojekti kohta väideti, et vallavalitsuses seda pole. 1 Kohtuistungil jäi XXX esindaja Andres Kuusk kirjalike väidete ja taotluste juurde ning esitas kokku 3580 krooni suuruse menetluskulu hüvitamise nõude (t.l. 78-79 ja 83). Ta selgitas, et kaebaja sooviks on tagasi saada aastal 1998 esitatud neljakordse hoone projekt ning väitis, et väljastatud ehitusluba ei kajasta ainult kahekorruselist hoonet ja ehitusloa saamiseks pidi projekt olema vähemalt kahes eksemplaris. Uue ehitusloa taotluse ja riigilõivu nõudmist pidas ta arusaamatuteks, kuid esitas samas kviitungi 500 krooni tasumise kohta (t.l. 36). Jõhvi Vallavalitsuse esindaja Andres Toome jäi samuti kirjalikult väidetu juurde, esitas kaks vaidlusalust ehitist puudutavat toimikut (t.l. 39-56 ja 57-77) ning märkis, et projektide kaaskirjad ei kinnita kahe eksemplari olemasolu ja arhiivis neid rohkem ka pole. Ta väitis, et kaebaja poolt esitatud dokumendid ei vasta tingimustele mis võimaldaks uut ehitusluba väljastada või varasemat muuta ning lisas, et aastal 1998 väljastati ehitusluba kahe korruselise hoone rekonstrueerimist kajastava projekti alusel ja kaks korrust on sellele ehitamise käigus lisatud omavoliliselt. KOHTU PÕHJENDUSED Käesoleval ajal reguleerib ehitamise aluseid ja korda ehitusseadus, varem tuli samad küsimused lahendada kuni 01.01.2003 kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse alusel. Ehitusseaduse § 18 lg. 1 kohaselt vajab ehitise või selle osa ehitamine ja kasutamine tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muust asjakohasest koosnevat dokumentide kogumit – ehitusprojekti. Ka varem kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse § 36 lg. 1 ja 2 oli sätestatud, et uue ehitise püstitamine või olemasoleva konstruktsioonide, ruumijaotuse ja välisilme konstruktsiooniline muutmine võis toimuda vaid ehitusprojekti alusel, mis oli koostatud niisuguses mahus, et võimaldas anda projekteeritud ehitisele hinnangut, selle järgi ehitada ja ehitamist kontrollida. Ehitusloa mõistet, sisu ja väljastamist käsitlevad ehitusseaduse § 22, 23 ja 27, kus on kehtestatud muuhulgas, et ehitusloa saamiseks tuleb esitada vastav taotlus, nõuetekohane ehitusprojekt ja tasuda riigilõiv. Varem käsitles ehitusloaga seonduvaid küsimusi planeerimis- ja ehitusseaduse § 53, kuid selles polnud täpselt loetletud neid tingimusi, millele pidi see luba vastama. XXX Jõhvis Rakvere 18 kuuluva hoone kohta on olemas aastal 1998 arhitekt A. Mitini poolt koostatud ehitusprojekt (t.l. 68-77) ja 15.12.1998 väljastatud ehitusluba nr. 24/98 (t.l. 6). Nimetatud projekt käsitleb nii selle kooseisus oleva seletuskirja (t.l. 70-71) kui ka plaanide (t.l. 73-77) kohaselt vaid esimese ja teise korruse korterite nr. 7, 8, 9 ja 12 ümberehitamist kaupluseks ja kontoriteks ega sisalda mingeid peale- või juurdeehitusi. Ükski kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest ei kinnita kaebaja esindaja väidet, et juba aastal 1998 oli olemas ehitusprojekt hoonele kahe korruse lisamiseks ning, et ehitusluba väljastati just sellises mahus rekonstrueerimistööde teostamiseks. Vastava väite tõesuse seab kahtluse alla ka asjaolu, et 06.12.2004 on XXX soovinud Jõhvi Linnavalitsuselt projekteerimistingimuste väljastamist hoonele mansardkorruse ehitamiseks ja märkinud, et varem on kooskõlastatud ainult korterite kaupluseks ja kontoriteks ümberplaneerimise projekt (t.l. 57). OÜ Kapitaalehitus poolt 04.04.2005 kooskõlastamiseks esitatud hoone fassaadilahendust (t.l. 39 ja 48-56) pole kuidagi võimalik käsitleda täiendava kahe korruse pealeehitamist võimaldava nõuetekohase ehitusprojektina. See sisaldab ainult fassaadi jooniseid, välisviimistluse passi ja värvilahendust, seletuskiri ja ehitise konstruktsioonide muutmiseks vajalikud tehnilised joonised aga puuduvad. Lisaks on vastavasse toimikusse (t.l. 39-56) võetud vaid tühi ehitusloa taotluse blankett (t.l 40-46) ja ehituskomisjoni kooskõlastuste leht (t.l. 47). Kaebaja esindaja poolt kohtu küsimusele antud vastus ja seletused (t.l. 81 ja 3) muudavad mõneti arusaamatuks selle, mida ta üldse silmas peab ja miks soovib tema volitaja välisfassaadi muudatusi kajastava ehitusloa väljastamiseks kohustava ettekirjutuse tegemist, kui tema arvates on hoone neljakorruseliseks ehitamist võimaldav ehitusluba juba olemas. Ehitusseaduse § 3 lg. 6 ja § 22 lg. 1 sätestatust tulenevalt pole ehitise välisfassaadi värvilahenduse muutmine üldse tegevus, mis vajaks 2 ehitusluba, varasemast kahe korruse võrra kõrgema välisfassaadi ehitamine aga eeldab ehitise konstruktsiooni olulisi muudatusi, neid kajastavat tehnilist projekti ja vastavat ehitusluba, mille tegelikku olemasolu pole keegi kohtule tõendanud. Asjaolu, et 04.05.2005, kui juba kehtis ehitusprojekti sisu ja ehitusloa väljastamise korda täpsemalt reguleeriv ehitusseadus, on Jõhvi Linnavalitsus otsustanud eelnimetatud fassaadilahenduse projekti alusel, ilma vastava taotluse esitamise (t.l. 40-46) ja riigilõivu tasumiseta ehitusloa siiski väljastada (t.l. 10), ei ole kaebuse vastava nõude rahuldamise aluseks, sest seadusega ilmselgelt vastuolus olev haldusakt ei saanud kaebajale tekitada õiguspärast ootust, et kõigile seaduse nõuetele vastav ehitusluba on võimalik ka tegelikult väljastada. Niisuguse haldusakti andmine ja kehtima jätmine pole küll õiguspärane, kuid Jõhvi Linnavalitsuse tegevuse õigusvastasuse tuvastamist pole kaebaja halduskohtult soovinud. Ilmselt on ta ka ise aru saanud ehitusprojekti vajadusest, sest 13.11.2006 on ta Jõhvi Linnavalitsuse õigusjärglasele Jõhvi Vallavalitsusele esitanud uue hoone rekonstrueerimist käsitleva projekti (t.l. 28). Samuti on kaebaja tunnistanud kohustust tasuda ehitusloa saamiseks riigilõiv, sest päev enne kohtuistungi toimumist on ta Jõhvi Vallavalitsuse arvele tasunud 500 krooni (t.l. 36), mis tõsi küll on riigilõivuseaduse § 288 lg. 1 ja 3 järgi kohane ainult üksikelamu, korteri, suvila, aiamaja ja taluhoone rekonstrueerimisel või laiendamisel ega piisa teiste ehitiste puhul. Lisaks ehitusloa väljastamisele kohustava ettekirjutuse nõudele soovib XXX kohtuistungil oma esindaja sõnade läbi täpsustatult ettekirjutust ka selleks, et Jõhvi Vallavalitsus tagastaks aastast 1998 pärineva neljakorruselise hoone projekti. Tema väidetel oli selline projekt juba siis olemas (t.l. 83). Siinjuures on esindaja aga tähelepanuta jätnud asjaolu, et varem kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse § 56 lg. 1 ja 2 ja praegu kehtiva ehitusseaduse § 29 lg. 1 p. 7 kohaselt lasub ehitusprojekti säilimise kohustus lisaks kohalikule omavalitsusele ka ehitise omanikul endal. Eespoolt on kohus juba märkinud, et halduskohtule esitatu ei kinnita kaebaja esindaja poolt soovitud projekti olemasolu. Samuti ei kinnita miski, et juhul kui kohtutoimikus asuva kahe korruse korterite kaupluseks ja kontoriteks ümberehitamise projekt esitati enam kui ühes eksemplaris, jäi mõlemad peale ehitusloa väljastamist Jõhvi Linnavalitsusse ja anti omavalitsuste ühinemise järgselt üle Jõhvi Vallavalitsusele. Kahes eksemplaris projekti esitamist ei kinnita ka 04.04.2005 OÜ Kapitaalehitus koostatud saatekirjale märgitud lisade koosseis (t.l. 39). AS Kohtla-Järve Soojus ja XXX vahel 21.07.2003 Jõhvis Rakvere 18 asuva hoone kaugküttevõrguga ühendamise kohta sõlmitud liitumisleping (t.l. 34-35) aga ei sisalda üldse mingeid viiteid, et selle juba ammu olemas olnud hoone osaliseks ümberehitamiseks oli olemas kaebaja esindaja poolt väidetud ehitusprojekt. Jõhvi Vallavalitsuse poolt kaebajale 22.11.2006 antud vastuse väidetel polnud sellist projekti veel ka aastal 2006 (t.l. 29-30). Eeltoodu alusel tuleb XXX kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt täies ulatuses rahuldamata jätta. Jõhvi Vallavalitsuse esindaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud (t.l. 83), seega jäävad poolte menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 3