3-07-1254/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. juuli 2007, Jõhvi 3-07-1254 A. A kaebus Virumaa Pensioniameti Kohtla-Järve osakonna pensionikomisjoni 28.03.2007 otsuse nr. 1.1-8.V44/569 tühistamiseks ja pensioniõigusliku staaŜi tuvastamiseks
2. juuli 2007 Anatoli Aleksandrov ja Virumaa Pensioniameti esindaja Lili Lillepea Resolutsioon
3. Rahuldada kaebus osaliselt. 2.Tunnistada, et A. A töötas Autotranspordibaasis nr. 25 ja selle õigusjärglastes 02.06.1971 kuni 31.05.1993 elekter- ja gaasikeevitajana, kes lõikab ja keevitab käsitsi. 3.Virumaa Pensioniameti Kohtla-Järve osakonna pensionikomisjoni 28.03.2007 otsuse nr. 1.18.V44/569 tühistamise nõude osas jätta kaebus rahuldamata. 4.Mõista Virumaa Pensioniametilt A. A kasuks välja 590 (viissada üheksakümmend) krooni. Virumaa Pensioniameti menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord: Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 21.06.2007 esitas A. A Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 1-3) ja palus, et kohus tühistaks Virumaa Pensioniameti Kohtla-Järve osakonna pensionikomisjoni 28.03.2007 otsuse nr. 1.1-8.V44/569, millega jäeti rahuldamata soodustingimustel vanaduspensioni määramise avaldus ja tõendaks tema töötamist aastatel 1971 kuni 1993 elektri- ja gaasikeevitajana, kes lõikab ja keevitab käsitsi. Kaebaja leidis, et pensionikomisjoni otsus on õigusvastane, sest tal on õigus saada soodustustingimustel pensioni. Ta märkis, et kuigi tööraamatusse on tolleaegsete standardite kohaselt kirjutatud elekter- ja gaaskeevitaja, töötas ta käsikaarelekter-gaaskeevitajana. Virumaa Pensioniameti kirjalikus vastuses (t.l. 52) pensionikomisjoni otsuse tühistamisega ei nõustutud, kuid tuvastamisnõude osas sisulisi vastuväiteid ei esitatud. 1 Kohtuistungil jäid nii A. A kui ka Virumaa Pensioniameti esindaja Lili Lillepea oma kirjalike väidete ja nõuete juurde. KOHTU PÕHJENDUSED Riiklike pensionide määramiseks vajaliku pensioniõigusliku staaŜi arvestamise üldised alused ja kord on kehtestatud riikliku pensionikindlustuse seaduses. Sooduspensionide määramist reguleerib lisaks veel ka soodustingimustel vanaduspensionide seadus. Nimetatud seaduse § 1 p. 2 kohaselt on vähemalt 25-aastast pensionistaaži omaval mehel, kes on vähemalt 12 aastat ja kuus kuud töötanud Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatavas nimekirjas nr. 2 loetletud tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega töödel, õigus taotleda pensioni viis aastat vanaduspensioni kehtestatud east varem. Vastava nimekirja on Vabariigi Valitsus kinnitanud oma 16.07.1992 määrusega nr. 206 ja nimetanud seal ühiskutsealasid sisaldavas osas XX numbrite 11620, 19906 ja 19756 all ära gaaskeevitaja, käsielekterkeevitaja ning elekter- ja gaaskeevitaja, kes lõikab ja keevitab käsitsi ja poolautomaat või automaatmasinal, kasutades vähemalt
4. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavaid räbusteid. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr. 6 kinnitatud “Pensioniõigusliku staaŜi tõendamise korra” § 2 on loetletud need dokumendid, millistega võib töötamist tõendada. Sama korra § 28 ja § 29 sätestatu kohaselt võib pensioniõiguslikku staaŜi või selle eri perioode tõendada kohtu korras juhul, kui dokumendid ei ole säilinud. Soodustustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 lg. 1 p. 2 kohaselt sõltub sellise pensioni saamise õigus tervistkahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel töötamise aja pikkusest. Sama seaduse § 2 kohaselt saab pensioni taotleda aga alles peale pensioniõiguse tekkimist. Kaebuse esitaja küll väidab, et on kogu aeg töötanud üksnes käsikaarelekter-gaaskeevitajana, kuid tööraamatus (t.l. 8-15) on tema ametikoha nimetuseks ajavahemikul 02.06.1971 kuni 31.05.1993 märgitud eelnimetatud nimekirjaga nr. 2 koosõlas mitte olev elekter- ja gaaskeevitaja. Lääne-Viru Maa-arhiivi 15.05.207 arhiiviteatise nr. 18-7-5.7/4103 (t.l.17) ja Riigiarhiivi 22.05.2007 arhiiviteatise nr. 18-7-3.6/4103/TT (t.l. 21) kohaselt ei leidu arhiividokumentide hulgas niisuguseid andmeid, millised tõendaksid kaebaja töötamist käsielekterkeevitajana. Seda, milliseid elekterkeevituse liike A. A täpselt teostas ei nähtu ka ühestki muust kaebusele lisatud dokumendist (t.l. 17-20 ja 22). Seega polnud Virumaa Pensioniameti Kohtla-Järve osakonnal alust talle soodustingimustel pensioni määramiseks ja osakonna pensionikomisjonis 28.03.2007 tehtud otsus nr. 1.1.8.V44/569 (t.l. 4) on õiguspärane. Seaduseandja pole pensionikomisjonidele andnud tunnistajate ülekuulamise õigust, kaebajal oli nende abil pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks vaja pöörduda halduskohtusse ning pensioni taotlemise õigus tekib tal alles peale seda, kui jõustub halduskohtu otsus, millega see tuvastatakse. A. A väiteid käsielekterkeevitajana töötamise kohta kinnitavad oma kirjalike seletuste ja kohtuistungil tunnistajana antud ütlustega T. P, V. T, A. S ja P. S (t.l. 23, 28-29, 34 ja 62-63). Kuna kohtul puudub alus nende tõepärasuses kahelda, tuleb kaebus pensioniõigusliku staaži tuvastamise nõude osas halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 5 alusel täies ulatuses rahuldada. Muus osas jääb see aga sama seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel rahuldamata. 10.05.2007 ja 21.06.2007 on A. A maksnud Ida-Viru Advokaadibüroole konsultatsiooni ja kaebuse koostamise eest kokku 1180 krooni (t.l. 36-37). Seega on tegemist tõendatud kuluga, millest pool kuulub talle hüvitamisele halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 2 järgi. Kuna Virumaa Pensioniamet oma kohtukulude hüvitamist ei soovinud (t.l. 63), jäävad need halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 3 kohaselt tema enda kanda. Raili Randlane Kohtunik 2