3-07-1250/9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. juuli 2007, Jõhvi 3-07-1250 P. T kaebus Ida Politseiprefektuuri Narva arestimaja tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja tekitatud varalise kahju hüvitamiseks Kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Rahuldada kaebus täies ulatuses. 2.Mõista Ida Politseiprefektuurilt P. T kasuks varalise kahju hüvisena välja 9.50 krooni (üheksa krooni ja 50 senti). 3.Mõista Ida Politseiprefektuurilt Eesti Vabariigi kasuks kohtukuludena välja 80 (kaheksakümmend) krooni. 4.Kaebaja võimalikud kohtukulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 21.06.2007 esitas P. T Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 2-3) ning palus, et Ida Politseiprefektuuri Narva arestimaja tegevus tema kirja edasi toimetamata jätmisel tunnistataks õigusvastaseks ja hüvitataks talle ümbriku ja markide maksumus. Kaebaja märkis, et 14.06.2007 Narva arestimajas asudes andis ta korrapidajale üle kirja Tadžikistani saatmiseks, kuid kiri tagastati arestimaja töötaja Pjotr Altuhhovi poolt talle põhjusel, et sellele pole kirjutatud saaja perekonnanime. Ida Politseiprefektuuri vastuses (t.l. 18) nõustuti kaebusega ja märgiti, et kuna kaebaja soovis kirja saata oma kuludega ning oli ümbrikule märkinud postkasti numbri, puudus arestimajade talituse juhtivkonstaabel Pjotr Altuhhovil seaduslik alus kaebaja kirja mittevastuvõtmiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Vangistuse ja aresti täideviimise korraldus on reguleeritud vangistusseaduses. Selle seaduse § 28 lg. 1, 2 ja 3 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele, see toimub tema kulul ja seda võib vangla direktor piirata vaid sel juhul, kui ohus on vangla julgeolek, sisekord või vangistuse täideviimise eesmärgid. Oma kulul kirjavahetuse pidamise õigus on siseministri 01.12.2000 määrusega nr. 71 1 1 kinnitatud “Arestimaja sisekorra eeskirja” § 15 lg. 1 p. 8 ette nähtud ka kinnipeetavale, kes viibib arestimajas. Kirjade saatmise täpsem kord on reguleeritud selle eeskirja § 31, § 32, § 33 ja §
2. Sätestatust ei tulene arestimaja töötajale õigust keelduda talle üle antud kirja edastamisest põhjusel, et tema arvates pole sellele märgitud saaja andmed piisavad. Ida Politseiprefektuur pole kohtule esitanud ühtegi seadusest tulenevat põhjust P. T kirja edasisaatmisest keeldumiseks ja on süü omaks võtnud. Seega on kaebuse nõue põhjendatud ja kuulub halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 4 alusel täies ulatuses rahuldamisele. Kaebusele lisatud ümbriku kohaselt on P. T kleepinud sellele neli marki maksumusega vastavalt 4.40, 4.40, 0.10 ja 0.10 krooni (t.l. 6). Tema poolt kasutatud ümbriku maksumus on Eesti Posti andmetel 0.50 krooni (t.l. 20). Kuna nii ümbrik kui ka margid on võetud asitõenditena kohtuasja toimikusse, ei ole kaebajal võimalik neid enam kasutada ja nende väärtus tuleb Ida Politseiprefektuuril talle rahas hüvitada. Seega kuulub P. T hüvitamisele kokku 9.50 krooni. 26.06.2007 koostatud määrusega vabastas halduskohus P. T täielikult 80 krooni suuruse riigilõivu tasumisest. See summa tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 95 lg. 1 kohaselt riigituludesse mõista Ida Politseiprefektuurilt. P. T kohtukulude nimekirja ja kuludokumente esitanud pole, mingite kulude kandmist ei nähtu ka ühestki kohtuasja toimikus olevast dokumendist. Seega jäävad võimalikud menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 1 kohaselt tema enda kanda. Raili Randlane Kohtunik 2 2