3-07-605/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. aprill 2007, Jõhvi 3-07-605 A. A kaebus Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks
2. aprill 2007 A. A ja Ida Politseiprefektuuri esindaja Eve Kangro Resolutsioon 1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 22.03.2007 esitas A. A Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 1-7) ja palus, et kohus tunnistaks Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseiosakonna tegevusetuse õigusvastaseks ning mõistaks välja hüvitised talle tekitatud kahju eest. Varalise kahju suuruseks märkis ta 45 122 krooni, mittevaralise kahju hüvitise palus aga määrata kohtu äranägemisel. Seejuures märkis kaebaja ära, et 07.08.2001 alustati kriminaalkoodeksi § 139 lg. 1 tunnusel kriminaalmenetlust selles, et talle kuuluvalt Sepa talu kinnistult varastati metsamaterjali, et kriminaalasja on korduvalt asjatult peatatud, et 27.07.2006 andis Viru Ringkonnaprokuratuur loa menetluse lõpetamiseks kriminaalmenetluse aluse puudumise ja kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu ning, et 31.08.2006 muutis Riigiprokuratuur kriminaalmenetluse lõpetamise alust leides, et see tuli lõpetada aegumistähtaja möödumisel. Kriminaalmenetluse seadustiku § 211 lg. 1 ja 2 sätestatule tuginedes leidis kaebaja, et kriminaalmenetluses selgitati välja kahtlustatavat õigustatavad asjaolud, kuid ei pööratud tähelepanu teda süüdistavatele asjaoludele ja jäeti teostamata rida menetlustoiminguid. Nende hulgas nimetas ta ära kannatanu ülekuulamise, sündmuskoha vaatluse, Veldur Koppeli ja Aksel Väli ütluste seostamise olustikuga, nende vastastamise tunnistajatega ning aerofotode väljanõudmise. Ta väitis, et kui uurijad oleksid need uurimistoimingud teostanud, oleks kurjategijad süüdi mõistetud ja ta saanuks kahjunõude nende vastu esitada juba aastal
3. Mittevaralise kahju nõudes toetus kaebaja väitele, et uurijate tegevusetusega on tema au ja head nime teotatud ning tervist kahjustatud. 1 Ida Politseiprefektuur pidas oma kirjalikus vastuses (t.l. 28-31) kaebust alusetuks, palus seda mitte rahuldada ja väitis, et pole olemas metoodikat, mida järgides on võimalik avastada iga kuritegu. Seejuures viidati 07.08.2006 koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele, loetleti need uurimistoimingud, mida vaidluse põhjuseks olevas kriminaalasjas teostati ja märgiti teiste kaebaja nimetatute osas, et uurimistoimingute läbiviimise vajalikkuse otsustab uurija koos prokuröriga. Veel viidati asjaolule, et kaebaja ei ole vaidlustanud Riigiprokuratuuri 31.08.2006 määrust ning juhiti tähelepanu sellele, et kriminaalmenetluse seadustiku § 30 lg. 1 kohaselt juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, kes peab tagama uurimise seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Lisaks ei peetud vastuses kaebuse aluseks olevaid kriminaalmenetluse toiminguid halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg. 2 sätestatud toiminguteks, millede õiguspärasuse kontrollimine on halduskohtu pädevuses ja märgiti, et halduskohtu ülesanne on kontrollida vaid seda, kas menetlustoiminguga ei rikutud isiku põhiõigusi ja vabadusi, kõik kaebuse väited aga puudutavad võimalikke menetlusnormide rikkumisi ja uurimistaktika ebaõigsust, millede suhtes tulnuks esitada kriminaalmenetluse seadustiku § 228 lg. 1 kohane kaebus prokuratuurile. Kohtuistungil jäi A. A kirjaliku kaebuse juurde, palus välja mõista riigilõivu tasumisega kantud 1353,65 krooni suuruse menetluskulu ja selgitas, et tuvastamisnõue kuulub kahju hüvitamise nõude juurde ja mingit iseseisvat huvi tal selle suhtes ei ole. Ida Politseiprefektuuri esindaja Eve Kangro jäi samuti kirjalikult väidetu juurde. KOHTU PÕHJENDUSED Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses. Selle seaduse § 7 lg. 2 kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Seega peab kohus kahju hüvitamise nõude lahendamisel kontrollima, kas kaebajale on tekkinud tema poolt väidetud kahju, kas kahju tekitajana nimetatud haldusorgan on toiminud õigusvastaselt ja rikkunud kaebaja seadusest tulenevaid subjektiivseid õigusi ning kas just see on olnud kahju tekkimise põhjuseks. Kaebuse väidetest nähtuvalt moodustab A. A poolt nõutava varalise kahju summa talle kuuluvast metsast varastatud metsamaterjali maksumus. Seega on nõude aluseks olev varaline kahju tekitatud kuriteo toime pannud isikute poolt, mitte politseiametnike tegevusetusega kriminaalasja uurimisel. Selleks hetkeks, kui Ida Politseiprefektuuri politseiametnikud alustasid 07.08.2001 kaebaja avalduse alusel kriminaalasja menetlust (kriminaalasja nr. 01244002619 toimiku lehed 2 ja 5-6), oli varaline kahju ebaseaduslikult metsa raiunud ja metsamaterjali omastanud isikute poolt juba tekitatud ning puudub põhjuslik seos kahju tekkimise ja politseiametnike tegevusetuse vahel. See seos on üks kahju hüvitamise kohustuslikest eeldustest ja tuleneb otseselt riigivastutuse seaduse § 12, milles kehtestatu kohaselt peab kahju seda kandnud isikule hüvitama isik, kelle tegevuse või tegevusetusega kahju tekitati. Riigivastutuse seaduse § 9 lg. 1 sätestatu annab isikule võimaluse nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist ainult väärikuse süülise alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. A. A on oma kaebuses väitnud, et Ida Politseiprefektuuri tegevusetus on teotanud tema au ja head nime ning kahjustanud tervist. Õigus aule ja heale nimele on kehtestatud põhiseaduse § 17, väärikuse alandamise keeld tuleneb põhiseaduse §
4. Nende põhiõiguste kahjustamine on võimalik inimesele teadlikult pahauskse hinnangu andmisega, õigustatud kriitika piiri teadliku ja tarbetu ületamisega, talle või tema kohta öelduga, tema panemisega au riivavatesse, alandavatesse või teotavatesse oludesse või muude tegudega, mille eesmärk on inimese au ja väärikustunde riivamine, tema alandamine, kahjustamine või teotamine ning isiku maine kahjustamisega avaliku arvamuse 2 mõjutamise kaudu. Seetõttu on kahju hüvitamise nõude puhul oluline tuvastada, et isikule üldse on vaidlustatava tegevusega kahju põhjustatud ning kahju põhjustanud tegevus oli teadlik, pahatahtlik, eesmärgipärane ja just sellele isikule suunatud. Käesolevas asjas ei ole kohtule esitatud aga ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, et Ida Politseiprefektuuri politseiametnike tegevus oli suunatud kaebaja au ja hea nime teotamisele, väärikuse alandamisele või maine rikkumisele, et vaidluse põhjuseks oleva kriminaalasja menetlemisel anti talle häbistav, alavääristav või naeruvääristav hinnang, et talle või tema kohta öeldi midagi teotavat või alandavat ning et kaebaja hea nimi või maine sai teiste isikute silmis ka tegelikult kahjustatud. Kohtuistungil möönis kaebaja ka ise, et politseiametnikud pole tema kohta kuskil mingisuguseid andmeid ega arvamusi avaldanud (t.l. 37). Ka oma tervisele tekitatud kahju kohta ei ole kaebaja kohtule mingeid kinnitusi esitanud. Kohtuistungil ta möönis, et vastavaid tõendeid polegi olemas (t.l. 37). Lisaks varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuetele on A. A oma kaebuses esitanud ka Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamise nõude. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg. 1 kohaselt saab kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on sellise konstateeringuga kohtulahendi saamiseks tema enda subjektiivsetest õigustest tulenev põhjendatud huvi ning tuvastamisnõude rahuldamine on sama seadustiku § 26 lg. 1 p. 3 kohaselt võimalik üksnes juhul, kui kohus on kaebaja huvi põhjendatuse kindlaks teinud. Kohtuistungil väitis A. A, et nõue kuulub kahju hüvitamise nõuete juurde ja tal pole Ida Politseiprefektuuri tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamise suhtes iseseisvat huvi (t.l. 37). Sellist huvi ei näe esitatud dokumentaalsetest tõenditest ja seletustest ka halduskohus. Halduskohtumenetluses kehtiva põhimõtte kohaselt ei pea halduskohus kontrollima, kas väited vaidlustatud haldusakti või toimingu õigusvastasuse kohta vastavad tõele, kui ta ei leia kaebaja tuvastamisnõudele põhjendust. Kuigi seda põhimõtet on otstarbekas järgida ka käesolevas kohtuasjas, on siiski oluline märkida, et halduskohtute pädevust reguleerivast haldusmenetluse seadustiku § 3 ei tulene kohtule õigust hinnata kriminaalmenetluse dokumentide ja toimingute vajalikkust ning otstarbekust ega kontrollida nende õiguspärasust. Halduskohtu kontrollile alluva haldusakti ja toimingu mõisted on kehtestatud halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg. 1 ja 2 ning haldusmenetluse seaduse § 51 lg. 1 ja §
5. Sätestatu kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud õigusakt ning toiming tegevus, mis pole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes või menetlustoiminguna. Kriminaalmenetluse seadustiku § 16 lg. 1, § 30 lg. 1, § 31 lg. 1 ja § 228 lg. 1 kohaselt tegutsevad politseiprefektuurid kriminaalmenetluse läbiviimisel prokuratuuri juhtimise ja järelevalve aluste kohtueelse uurimise asutuste, mitte haldusorganitena ning vormistatud menetlusdokumendid ei ole haldusaktid ja kriminaalmenetluse toimingud pole haldustoimingud. Kõigist eelnimetatud asjaoludest tulenevalt ei ole A. A poolt esitatud nõuetel alust ning need tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt täies ulatuses rahuldamata jätta. Kuna Ida Politseiprefektuuri esindaja kohtukulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud (t.l. 38), jäävad poolte võimalikud menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 1 kohaselt nende endi kanda jätta. Raili Randlane Kohtunik 3