Obsah (6)

§ 89§ 8§ 6§ 82§ 98§ 150

3-05-464 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2006. a, Tallinn Haldusasja number 3-05-464 (endine nr 3-793/2005

) § 98 lg-le 1, leiab, et maksuhaldur ei ole tõestanud kaebuse esitaja tahtlust, mistõttu taotleb kaebuse esitaja kolmeaastat aegumistähtaja arvestamist arvete nr 6187 (12.10.98), 8095 (29.10.98), 3104 (07.06.99), 6049 (14.06.99), 3162 (02.09.99), 5163 (04.07.00), 6212 (11.09.00), 6229 (21.09.00), 5293 (16.11.00), 1656 (28.12.00) ja 1051 (19.01.01) osas. Osade kreeditarvete alusel reaalset käivet ei toimunud. 10.01.2001 väljastati Tallinna Hooneregistrile saateleht nr 1021. Asjaolu, et saatelehele on välja toodud kauba maksustatav väärtus ja käibemaks, ei tee saatelehte veel iseenesest arveks. 05.10.1998 teostati Kohila Paberivabrikule garantii korras masinate remonti. Esialgselt esitatud arve tühistati, kuna Kohila Paberivabrik juhtis tähelepanu sellele, et eelmine remont 12 päeva tagasi ei kõrvaldanud riket. Garantiiremondi eest klient ei pea tasuma. Kaebuse esitaja esitas klientidele hooldustöödeks ning remonttöödeks pakkumised arve vormis. Pakkumisega mittenõustumisel tühistati esitatud arved. Maksuotsuses väljatoodud arved on raamatupidaja lohakuse tõttu jäänud tühistamata. Kauba remonti võttes väljastatakse kliendile arve, mille alusel ta saab ka hiljem kauba kätte. Juhul kui ilmneb, et remont on teostamatu või kui klient ei soovi ikka teenust saada, tühistatakse ka arve, kuna käivet pole toimunud. Kui klient loobub teenusest ning teine klient soovib saada sama teenust, vormistatakse arve ümber teise kliendi nimele. Eraldi arve tühistamist ei toimunud. Maksuotsus sisaldas kolme arvet, mille puhul toimus ümbervormistus. Kaebuse esitaja ei nõustu maksuotsusega osaliselt sularahaarvete osas. Maksuhalduri lisa 1 arvete loetelu sisaldab ka arveid, millelt on arvestatud ning tasutud käibemaks. Kõik nimetatud arved on käibe tekkimise ajal kajastatud käibemaksudeklaratsioonides. Arvete puhul, millelt on arvestatud ja tasutud käibemaks, ei saa maksuhaldur nõuda uuesti käibemaksu tasumist. Üldjuhul väljastatakse AS Kristjuhan OÜ sularahaarved tehingute puhul, kus klient toob masina hooldusesse või remonti. Aeg-ajalt tuleb ette olukordi, kus klient aga ei soovigi oma masinat tagasi, mistõttu reaalset käivet ei toimu. Masinat remonti tuues väljastatakse kliendile arve, mille alusel ta saab hiljem masina kätte. Juhul kui klient aga mõtleb ümber ning ei soovigi masinat tagasi (olukordades, kus kliendi hinnangul läheb masina remont talle rohkem 2 maksma kui uue ostmine), tühistatakse kliendile väljastatud arve. Raamatupidaja oskamatus tühistada arveid ei too iseenesest kaasa käivet. Kaebuse esitaja leiab, et olles juba kahju kannatanud varguse tõttu, koormab maksuhalduri nõue tasuda tulumaksu, sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmakseid varastatud summadelt kaebuse esitajat. Raamatupidaja K.V.ile anti üle õigused e-maksuameti kaudu teostada deklaratsioonide, aruannete, taotluste ja muude maksustamisega seotud dokumentide täitmine, muutmine ja edastamine, kõik õigused ja kohustused koostada ning esitada ainuisikuliselt deklaratsioone. Samuti oli tal õigus teostada ülekandeid. Kogu raamatupidamise korraldamine oli koondatud ühte arvutisse, mis anti K.V.i kasutusse tööülesannete teostamiseks. Turvalisuse huvides oli arvutis sisaldavad andmed kaitstud parooliga. Arvutil oli nii üldine parool, mida teadsid kõik töötajad kui ka parool raamatupidamisprogrammil, mida teadis ainult K.V.. Üleantud õiguste kuritarvitamise vastu üritas AS Kristjuhan kaitsta ennast, sätestades töölepingus raamatupidajale täieliku materiaalse vastutuse. Hea äritava kohaselt kontrollis kaebuse esitaja pisteliselt raamatupidaja tegevust. Kuna K.V. muutis pidevalt raamatupidamisprogrammi paroole ning uusi paroole kaebuse esitajale ei väljastanud, toimus jooksev kontroll K.V.i poolt AS Kristjuhan juhatuse liikmele Riho Kristjuhanile esitatud dokumentide ning deklaratsioonide visuaalsel vaatlusel, mistõttu kaebuse esitaja ei saanudki avastada puudusi raamatupidaja töös. Kaebuse esitaja eeldas heausklikult, et on kaitstud töölepingust tuleneva materiaalse vastutuse sätetega. Kaebuse esitaja ei nõustu maksuhalduri otsusega erisoodustuse osas. AS Kristjuhan juhatus ei ole andnud korraldust ega teinud ka otsust kinni maksta oma töötajate kulusid. Maksuhalduri poolt välja toodud väljamaksed nõuab kaebuse esitaja väljamakse teostajalt (ning ühes isikus ka hüve saajalt) läbi kriminaalmenetluse tagasi, mistõttu kaob ära erisoodustuse määramisel aluseks olev väljamakse. Kaebuse esitaja ei nõustu maksuhalduri otsusega töötasu väljamaksete osas. AS Kristjuhan on esitanud maksuhaldurile deklaratsioonide parandused, milles on arvestatud ning millede järgi on tasutud maksud vastavalt AS Kristjuhan ning töötajate vahelistele lepingutele. Töötajapoolset raha vargust AS Kristjuhan töötasuna ei käsitle ning seega ei kajasta ka deklaratsioonis. Asjaolu, et varguse toimepanija on raha kõrvaldamisel ülekandele märkinud selgituseks „palk“ või „töötasu“, ei saa iseenesest kaasa tuua maksukohustust. Lähtuda tuleb eelkõige siiski tehingu sisust. Maksuhaldur ei saa lähtuda maksusumma määramisel varguse toimepanija selgitusest. Antud hetkel on tulumaksu, sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmakse määramise puhul lähtutud raha varastaja selgitusest maksekorraldusel. Maksuotsus ei ole faktiliselt piisavalt motiveerinud. Faktiline motiveerimine tähendab viiteid maksu määramise aluseks olnud tõenditele ning maksusumma arvutamise käiku. Maksuhaldur on omavoliliselt tõlgendanud raha vargust juriidilise isiku kontolt palga maksmisena ning jättis tähelepanuta kõik kaebuse esitaja poolt esitatud dokumendid ja seletused. Olenemata ülekannete selgitusest on tehingu sisuks ikkagi vargus ning varastatud summalt tulumaksu ning sundkindlustusmaksete tasumine on kaebuse esitaja suhtes ebaõiglane ning koormab teda liialt. Vastustaja Põhja MTK palub jätta kaebus rahuldamata. Maksuotsus on piisavalt motiveeritud ning kaebaja väited ei anna alust selle kehtetuks tunnistamiseks. Seisukohad käibemaksu osas. Enne 01.01.2002 on kreeditkanded tehtud ühe arve osas (10.01.01 arve nr 1021 väljastatud Tallinna Hooneregistrile). Käesoleval juhul puudub vajadus laskuda arutellu, kas tegemist on dokumendiga, mille pealkiri on arve või mitte. Oluline on hoopis see, et AS Kristjuhan raamatupidamise alg- ja koondokumentidest nähtuvalt kajastati selle alusel maksustatava käibe olemasolu. Ülalkirjeldatud juhul oli tegemist siiski käibega. Tallinna Hooneregisterile toimus müük, ainult tasumine ei toimunud raha eest, vaid AS Kristjuhan nõustus mitterahalise (sai kliendile ebasobiva, sama väärtusega 3 tooneri) tasumisega. Käesoleval juhul ei ole saabunud kuni 01.01.2002 kehtinud käibemaksuseaduse (edaspidi - KMS1) § 18 lg 10 sätestatud arvestatud käibemaksu tühistamise tingimusi. Viidatud lõike esimese lause kohaselt saanuks AS Kristjuhan tühistada käibemaksu arvestamise, kui ta tagastanuks saadud summa ostjale. Sama lõike teise lause kohaselt saanuks kaebaja teha käibemaksu tagasi arvestamise juhul, kui võõrandamist ei toimuks. Võõrandamine toimus. KMS1 § 17 lg 5 kohaselt on registreeritud maksukohustuslane eelmiste maksustamisperioodide kohta esitatud käibedeklaratsioonide andmete muutmisel kohustatud esitama vastava maksustamisperioodi kohta uue muudetud andmetega käibedeklaratsiooni. Vaatamata asjaolule, et Tallinna Hooneregistrile väljastatud arve kohta on esitatud kreeditarve, ei ole arve väljastamise aja käibedeklaratsiooni parandatud, kuigi seadus seda ette näeb. Seega on AS Kristjuhan ise möönnud, et kreeditarve esitamiseks puudub põhjus. Viitega alates 01.01.2002 kehtiva käibemaksuseaduse (edaspidi – KMS2) § 13 lg 4 ja maksukorralduse seadus (edaspidi -

) § 89 lg 1 sätetele märgib vastustaja, et varem deklareeritud maksustatavat käivet on võimalik peale 01.01.2002 vähendada kahel viisil, kreeditarve esitamisega või varem väljastatud arve tühistamisega. Kuigi kreeditkanded tehti AS Kristjuhan raamatupidamises 2002. aastal ja nende alusel kajastati ka esitatud käibedeklaratsioonides vähem maksustavat käivet, oli tegemist õigusrikkumisega, sest kannete tegemiseks puudus alus. Kreeditarved on koostatud alles 06.04.2005, e hiljem kui AS Kristjuhan raamatupidamises vastavad kanded tehti. Kaebuses kreeditarveid puudutavas osas nähtub, et kõik arved, mida 06.04.2005 kreeditarvetega krediteerid, on möödunud enam kui kolm aastat. Seega tulenevalt

§ 89lg-st 1 ei saa kaebaja neid arveid aegumise tõttu tühistada.

Arvestades kaebuse p 1.2 alap-des 3 ja 4 kaebaja selgitusi arvete krediteerimise kohta võib neid põhjusi lugeda iseenesest põhjendatuks, kuid aegumise tõttu neid aktsepteerida ei saa. Ülaltoodud põhjustel jääb arusaamatuks kaebuse p 1 alap-s 1.1 esitatud taotlus. 31.08.2001 arve nr 3233, 28.12.00 arve nr 1565, 09.04.02 arve nr 2036 osas märgib vastustaja, et ümbervormistamise institutsiooni nimetatud arvete väljastamise ega ka nende väidetava ümbervormistamise ajal seadusandluses ette nähtud ei olnud. Juhul kui selgub, et arve saaja mingil põhjusel seda kaupa või teenust ei soovi või raha selle eest ei maksa, tuleb arve tühistada. Alates 01.01.2002 võis sellisel juhul esitada ka kreeditarve. Kui keegi teine soovib sama kaupa või teenust soetada tuleb peale esialgse arve tühistamist või kreeditarve esitamist koostada uus arve. Vastasel juhul ei oleks võimalik määrata tegelikku käibe toimumise momenti, see võib olla esialgne arve väljastamise aeg või juba ümbervormistamise aeg. Sellest omakorda sõltub käibedeklaratsiooni esitamise aeg. Kõigi kolme arve kohta on kreeditarved tehtud 06.04.2005, krediteerimine saab toimuda aga kolmeaastase aegumistähtaja jooksul. 20.12.2001 arve nr 6204, 19.04.2002 arve nr 8057, 14.05.2002 arve nr 3185 ja 11.12.2002 arve nr 2036 osas nendib maksuhaldur, et AS Kristjuhan raamatupidamise alg- ja koonddokumentide võrdlemisel esitatud käibedeklaratsioonidega on tuvastatud, et muuhulgas on jäänud viidatud arvete alusel tekkinud maksustatav käive deklareerimata. Nimetatud arvete topeltmaksustamise kahtlus tekkis alles vaidemenetluse käigus. Riho Kristjuhanil paluti esitada oma väite kinnituseks ja täiendavaks kontrollimiseks vastavad dokumendid. Dokumentide esitamisest AS Kristjuhan keeldus. Samas halduskohtule esitatud kaebusele on esitatud väljavõte AS Kristjuhan raamatupidamisest, mille alusel kaebaja väidetavalt tõendab maksuhalduri seisukohtade ebaõigsust. Raamatupidamises kajastatud andmed peaks olema nii aritmeetiliselt kui ka kronoloogiliselt võrreldavad ja kontrollitavad selle aja kohta esitatud käibedeklaratsioonides. Järelikult on vaja anda hinnang, kas kaebaja poolt lisatud AS Kristjuhan raamatupidamise väljavõte annab alust vaidlustatud maksuotsust muuta. OÜ-le 4 Lavigo 20.12.2001 arve nr 6204 peaks olema kirjas kaebaja arvates esitatud raamatupidamise dokumendis (arveldused ostjatega) järjekorranumbri 51 all. Samas viidatud järjekorranumber kajastab hoopis 30.07.2001 Lavigole väljastatud arvet nr

1. Siinkohal puudub vajadus laskuda vaidlustesse, kuidas on võimalik kajastada detsembris 2001 väljastatud arvet septembri 2001 arvete hulgas. Pealegi raamatupidamise dokumendi alusel väljastati arve hoopis juulis 2001 ning seega peaks see olema ka juuli 2001 arvetega koos. Välistada ei saa ka võimalust, et väljastatud on erinevatel aegadel kaks ühe numbriga arvet. Oluline on hoopis seejuures asjaolu, et kuigi sularahaarve väljastati 20.12.2001, ei kajastatud seda detsembris väljastatud arvete hulgas. 14.05.2002 Eesti Avaliku Halduse Instituudile väljastatud arve nr 3185 (summas 1 001 krooni) peaks olema kajastatud real nr
2. Seal on aga arve summas 100,78 krooni, kuigi arve number on sama. Seega on vale raamatupidamise kanne ja järelikult ka ebaõige esitatud käibedeklaratsioon. Arved nr 8057 ja 2036 on küll kajastatud AS Kristjuhan raamatupidamises kaebaja poolt viidatud real, kuid esitatud dokumendi puudulikkuse tõttu puudub võimalus seda kontrollida. Järelikult kaebusele lisatud AS Kristjuhan väljavõte raamatupidamisest ei lükka ümber maksuhalduri seisukohta, et ülalmärgitud neli sularahaarvet on AS Kristjuhan käibes nõuetekohaselt kajastamata. Järelikult ei ole tegemist ka topeltmaksustamisega. Samu arveid on tühistatud kaks korda, juhatuse tühistamise otsusega ja esialgsete arvetele kreeditarvete koostamisega, mõlemad tühistamised on seejuures toimunud samal päeval s.o 06.04.
3. Käesolevas kohtuasjas puudub vaidlus kolme AS Kristjuhan arve üle, need on 14.05.2002 arve nr 1075, 16.09.2002 arve nr 1159 ja 17.10.2002 arve nr 2091, mille osas MTA vaideotsusega tühistas määratud käibemaksu summa. Viitega KMS1 § 15 lg-le 1 ja KMS2 sarnastele põhimõtetele märgib vastustaja, et käesoleval juhul tuleb käibe toimumise ajaks lugeda arve väljastamist. Kuna käivet viidatud sularahaarvete alusel ei deklareeritud, see nähtub tühistamisotsusest, siis olid sel ajal esitatud deklaratsioonid puudulikud, sest deklareeritud summa on väiksem kui käibemaksuseaduse alusel tulnuks tegelikult tasuda. Vastavalt

§ 89lg 1 saab niisuguseid parandusi teha kolme aastase aegumistähtaja jooksul.

Seisukohad tulu-ja sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ning tulu -ja sotsiaalmaksu erisoodustustelt osas. Viitega äriseadustiku (edaspidi – ÄS) § 306 lg 4 ja

§ 8

lg 1 sätetele leiab vastustaja, et seadusandja on ette näinud, et kõik maksuseadustest tulenevad kohustused peab täitma äriühingu seaduslik esindaja, antud juhul juhatuse ainuliige, Riho Kristjuhan. Asjaolu, et AS Kristjuhan on palganud viidatud seadustes kirjeldatud kohustuste täitmiseks tööle raamatupidaja, ei vabasta äriühingut selliste kohustuste täitmisest. Revisjoni eesmärgiks ei ole tuvastada, kelle tegematuse tõttu on jäänud nõutud maksusummad tasumata. Oluline on vaid maksukohustuse olemasolu ja selle suuruse välja selgitamine. Järelikult puudub vajadus täiendavalt analüüsida AS Kristjuhan raamatupidaja tegevust (lohakus) või tegematust (oskamatus). Maksumenetluse käigus on selgunud asjaolud, mis võimaldavad järeldada, et tegemist ei ole üksnes AS Kristjuhan raamatupidaja K.V.i poolsete seadusterikkumistega. Ajavahemikul jaanuar 2000 kuni märts 2002 oli esitatud deklaratsioonide andmete õigsust kinnitanud Riho Kristjuhan oma allkirjaga. Järelikult sel perioodil pidi ta olema teadlik väljamakstavate töötasude suurusest. Kuna töötajatele tehtud väljamaksed maksustati maksuhalduri poolt AS Kristjuhan pangakonto väljavõtte alusel, siis oli tal igal ajal võimalik pangast saada arvelduskonto väljavõte. Seega on ebausutav kaebaja väide, et raamatupidajat kontrollida ei saanud. Kriitiliselt tuleks suhtuda väitesse, et juhatuse liikmel puudus võimalus korduva paroolide muutmise tõttu siseneda arvuti programmi, kus peeti AS Kristjuhan raamatupidamist. Juhatuse liikmel on igal ajal võimalik vastavaid paroole muuta või õigusi (ülekannete tegemine, deklaratsioonide esitamine) tühistada. Väidetavalt 5 ebaseaduslik palga väljamaksmine toimus perioodil 2000 kuni

1. Nii pika aja vältel ei saanuks raamatupidaja tabamatult tegutseda, sest ainuüksi äriühingu rahalised vahendid pidevalt vähenevad. See ei saanuks juhatusel märkamaks jääda. Seda enam, et aktsiaseltsi tegevus on allutatud audiitor kontrollile. Äriühingu kohustus on järgida oma töötajate tegevust ning lohakas või ebakorrektne töö on taandatav üldjuhul vaid puudulikule järelevalvele äriühingu juhtkonna poolt. Kontrolli ja järelevalve puudumine äriühingus ei ole aga kindlasti maksukohustusest vabastatav või isegi välistav asjaolu. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et isikud (K.V. ja O.P.), kellele maksti deklareerimata töötasu, olid väljamaksete tegemise ajal AS Kristjuhan töötajad ning et AS Kristjuhan kontolt Hansapangas nr 22101105826 ja kontolt nr 10022002285008 Eesti Ühispangas on töötajatele neile tehtud väljamaksed 521 239 krooni suuruses. Järelikult maksukohustuslaseks on tegelikult AS Kristjuhan, mitte füüsiline isik K.V. või O.P.. Kaebaja on korduvalt läbiviidud revisjoni ajal (03.05.2004, 04.05.2004, 31.01.2005) parandanud tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustus- ja kogumispensionimaksete deklaratsioone (lühendatult TSD), siis on takistatud ka maksuhalduri tegevus, et välja selgitada missugune töötasu aktsepteerib kaebaja. Samuti viitab see sellele, et kaebaja ei tea ise päris täpselt kui suur oli tegelik palk, mida ta tegelikult töötajatele maksta planeeris ja tahtis. Raamatupidaja kinnitas, et Riho Kristjuhan kontrollis pidevalt palga väljamakseid. Samuti igakordselt kooskõlastati juhatuse liikmega väljamakstud täiendavalt väljamaksmisele kuuluvad lisatasud ja protsendid. Ühtegi korda ei teinud juhatuse liige märkusi ebaõigete palgaväljamaksete kohta. K.V.i ütluste õigsust ja kaebaja esitaja seisukohtade ebaõigsust kinnitab ka Põhja Politseiprefektuuri edastatud E. M.'e tunnistaja ülekuulamise protokoll 28.04.2005, millest selgub, et AS Kristjuhan maksis talle ümbrikupalka ning töölepingu allkirjastamist ei nõutud. Viitega Riigikohtu üldkogu otsusele kohtuasjas nr 3-1-1-120-03 leiab vastustaja, et käesolevas maksumenetluses ei oma tähendust, et kaebuse esitaja on algatanud raha varguse uurimiseks kriminaalmenetluse. Läbiviidud maksumenetluses on kõik vajalikud asjaolud maksuotsuse koostamiseks välja selgitatud ja maksuhaldur oli kohustatud tegema maksuotsuse, mitte jääma ootama poolioleva kriminaalasja lõpule viimist. Viimatinimetatud põhjusel ei saa nõustuda, et kriminaalmenetluse käigus erisoodustuse summade tagasinõudmise tõttu langeb ära erisoodustuse määramise vajadus. Maksumenetluses tuvastati, et erisoodustusi tehti AS Kristjuhan töötajale K.V.'ile, isiklike maksete tasumine Sampo Liisingule. Järelikult oli tegemist erisoodustusega, millelt jäeti tulu-ja sotsiaalmaks tasumata. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kõigepealt peab kohus vajalikuks märkida põhimõtteliselt järgmist.

§ 6

lg 2 kohaselt maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Samad põhimõtted kehtestas ka enne 01.07.2002 kehtinud

(§-d 12 ja 13). Raamatupidamisseaduse (edaspidi RPS) §-st 4 tulenevalt raamatupidamiskohustuslane on kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; säilitama raamatupidamise dokumente. 6 Vastavalt

§ 8

lg-le 1 juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. ÄS § 306 lg 4 järgi juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist. Ka RPS §-s 6 oli käesoleval juhul maksuhalduri poolt kontrollitud perioodil sätestatud, et raamatupidamiskohustuslikku majandusüksust ise juhtiv omanik või volitustega juht pidi muu hulgas pidama ise raamatupidamisarvestust. Seega AS Kristjuhan juhatuse ainuliige Riho Kristjuhan pidi korraldama tema juhitavas äriühingus raamatupidamist ning tagama maksude arvestamise ja tasumise seadustes ettenähtud korras ja tähtaegadel. Sealjuures on R. Kristjuhan sõlminud maksuhalduriga 07.03.2001 e-Maksuameti kasutamise lepingu nr 43562 /II kd tl 38-39/ ja K.V.i kinnitusel R. Kristjuhan teadis selleks vajalikke paroole /II kd tl 45/. Neil asjaoludel ei saa äriühingu juhataja R. Kristjuhan viidata tema enda palgatud raamatupidaja K.V.i /tl 194-196/ kõikvõimalikele kuritarvitustele, hooletusele või oskamatusele, temapoolsetele sagedastele parooli muutmistele (mis väidetavalt tegi võimatuks raamatupidamise üle kontrolli teostamise), dokumentide kadumisele, raamatupidaja liigsele usaldamisele juhataja poolt jms. Äriühingu õigusvastane tegevus väljendub tema töötajate õigusvastastes tegudes. K.V.i väidetavad kuritarvitused avastati ja tööleping temaga lõpetati alles 2003. novembris. Samas kuus alustati K.V.i tegevuse suhtes ka kriminaalasja nr 03231608055 menetlust /I kd tl 74/. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kontrolli ja järelevalve puudumine äriühingus ei ole maksukohustusest vabastatav või seda välistav asjaolu. Kui K.V.i on tekitanud AS-le Kristjuhan oma tegevusega kahju, saab kaebuse esitaja nõuda selle hüvitamist tema poolt kas algatatud kriminaalmenetluse raames /II kd, tl 3-7/ või eraldi tsiviilkohtupidamise korras, kuid see asjaolu ei vabasta aga AS Kristjuhan maksude tasumise kohustusest, kui maksuhaldur on maksuotsusega õiguspäraselt määranud tasumisele kuuluvad maksud. 2.

§ 82

järgi maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest (§ 85 lõige 1), maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid. Vastavalt

§ 98lg-le 1 maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat.

Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati.

§ 150

lg 1 kohaselt või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. AS Kristjuhan leiab, et maksuhaldur ei ole antud juhul tõendanud kaebuse esitaja tahtlust, mistõttu kaebuse esitaja taotleb kolmeaastat aegumistähtaja arvestamist mitmete arvete osas: nr 6187 (12.10.98), 8095 (29.10.98), 3104 (07.06.99), 6049 (14.06.99), 3162 (02.09.99), 5163 (04.07.00), 6212 (11.09.00), 6229 (21.09.00), 5293 (16.11.00), 1656 (28.12.00) ja 1051 (19.01.01). Kaevatud maksuotsuse kokkuvõttes on toodud maksuhalduri seisukoht, et AS Kristjuhan on tahtlikult deklareerinud 2000 jaanuari kuni 2002 detsembri käibedeklaratsioonis ning 2000 jaanuari kuni 2003 septembri maksudeklaratsioonis valeandmeid ning on selle tagajärjel jätnud riigieelarvesse tasumata kokku 409 866 krooni. „Tahtlus väljendub antud juhul teadlikus tegevuses käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse makse ja kogumispensioni makse deklareerimata jätmises“. Tegemist on maksuhalduri lõppjäreldusega, mis baseerub maksuotsuses eraldi põhjalikult käsitletud tõenditel ja asjaoludel, mis viitavad selgelt tahtlikule ja teadlikule tegevusele, sh K.V.i ja R. Kristjuhani toimingutes (vt näiteks 7 maksuotsuse p-s 3 viide R. Kristjuhani 09.08.2004 kirjalikule seletusele, lk 12 viide tema 10.05.2004 seletusele ja K.V.i 23.02.2005 seletusele jms). Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate K.V.i ja E. M. ütlustest ilmnes, et viimane töötas osa perioodist AS-s Kristjuhan kirjaliku töölepinguta ja talle maksti nn ümbrikupalka /tl 46, 97/. Samas ei pea kohus usaldusväärseks E. M. väidet, et töölepinguta ja sularahas makstava palga alusel töötamisest ta R. Kristjuhaniga ei rääkinud /II kd tl 97/, seda põhjusel, et K.V. ei andnud talle tööülesandeid ja seega ei saanud raamatupidaja ka üksinda otsustada, mis tingimustel E. M. firmas töötab. Seega, isegi kui E. M. tõepoolest isiklikult oma töötingimustest juhatajaga ei rääkinud, pidi viimane olema asjaga täielikult kursis ja eeldatavasti andis raamatupidajale selleks juhised /vt E. M. ütlused kriminaalasjas, I kd tl 258-260/. K.V.i sõnul avastas R. Kristjuhan, et kui käibedeklaratsioonid jätta esitamata, siis äriühingu võlad ei kajastu. Võlgu ei tohtinud olla riigihanke konkurssidel osalemiseks. Kui konkurendid avastasid, et AS Kristjuhan on maksuvõlglane, siis tühistati tema võit Kaitseministeeriumi korraldatud konkursil, kus kaebaja oli olnud edukaim kahes positsioonis /tl 45/. Samu asjaolusid on K.V. selgitanud ka maksumenetluse käigus /I kd tl 144, 152-153/. Paberkandjal esitatud maksudeklaratsioonid on kõik allkirjastanud ka R. Kristjuhan /I kd tl 205-220/. Kohtus täiendavalt uuritud tõendid koos vastustaja poolt kogutud ja uuritud tõenditega üksnes kinnitavad kaebaja teadlikku ja tahtlikku tegevust maksude tasumisest kõrvalehoidumisel. Seda eriti olukorras, kus firma oli allutatud ka audiitorkontrollile, ja K.V.i sõnul oli firma alalises rahapuuduses. Maksudeklaratsioonis või muus maksuhaldurile esitatud dokumendis valeandmete esitamine, maksumaksjale tehtavatelt väljamaksetelt maksuseaduses ettenähtud maksu kinni pidamata jätmine või kinnipeetud maksusumma mittetäielik või mitteõigeaegne tasumine jms otsuses kirjeldatu on maksuseaduste teadlikud rikkumised, mille puhul on õigustatud kuueaastase aegumistähtaja kohaldamine. Kaebuse esitaja ei ole maksuhalduri seda lõppjäreldust millegagi ümber lükanud.

1. Vaieldav ei ole asjaolu, et AS Kristjuhan töötajatele K.V.ile ja O.P.ile maksti deklareerimata töötasu kokku 521 239 krooni suuruses AS Kristjuhan kontolt Hansapangas nr 22101105826 ja kontolt nr 10022002285008 Eesti Ühispangas ja neilt summadelt on arvestamata ja tasumata tulumaks, sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. Kaebaja ei ole tõendanud, et K.V. on teinud töötasu ülekandeid suuremas summas, kui eelnevalt kokku oli lepitud või et K.V. on teinud neid ülekandeid R. Kristjuhani teadmata ja viimase teadmata näitas väiksemaid summasid ka tulumaksu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides, nagu R. Kristjuhan on väitnud /I kd tl 200/. Küll on tõepoolest ilmnenud, et O.P. teenis AS-s Kristjuhan rohkem, kui maksuhaldurile on näidatud. Selle asjaolu kohta on O.P. esitanud maksuametile 08.03.2004 avalduse /I kd tl 193/. Ka on K.V. esitanud samal päeval maksuhaldurile osaliselt samasisulise avalduse /I kd tl 161/. Kohus juba viitas eelnevalt, et muu hulgas O.P.ile tehtud väljamaksete ja neilt väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksu ja arvestatud sotsiaalmaksu õigsust on kinnitanud R. Kristjuhan oma allkirjaga /tl 217-219/. Maksuotsuses on piisavalt nii õiguslikult (kohus leiab, et kõik viited vastavatele maksuseadustele on asjakohased) kui ka faktiliselt põhjendatud, miks nimetatud maksud kuuluvad kaebaja poolt koos intressidega tasumisele ja milliseid seadusega kehtestatud nõudeid on kaebaja rikkunud. AS Kristjuhan väited ei anna alust kaevatud otsuse tühistamiseks selles osas. Nii käsitletud osas kui ka kogu maksuotsuse puhul tervikuna kohus ei nõustu kaebaja väitega, et maksuotsus ei ole faktiliselt piisavalt motiveerinud, sest faktiline motiveerimine tähendab viiteid maksu määramise aluseks olnud tõenditele ning maksusumma arvutamise käiku. Samuti ei jaga kohus kaebaja seisukohta, et maksuhaldur on omavoliliselt tõlgendanud raha vargust juriidilise isiku kontolt palga maksmisena ning jättis tähelepanuta kõik kaebuse esitaja poolt esitatud dokumendid ja seletused. 8 Nii kaevatud maksuotsuse tekstis kui ka selle lisades on toodud tõendid (arved, deklaratsioonid, seletused jms, otsuse lk-l 2 on eraldi nimetatud, milliseid andmeid kontrollimise käigus kasutati) ja maksusumma arvutamise alused, millele tuginevalt on maksuotsus tehtud, samuti kasutatud metoodika (otsuse lk-d 18-19). Tõele ei vasta kaebaja arvamus, et maksuhaldur on jätnud kõik tema poolt esitatud tõendid ja selgitused arvestamata. Maksuotsuse tekstis on läbivalt osundatud juhatuse liikme R. Kristjuhani poolt maksuhaldurile antud seletustele, otsuse lk-l 13 on käsitletud peale revisjoniakti saamist kaebaja esitatud tõendeid, maksuotsuse p-s 6 on aga eraldi käsitletud AS Kristjuhan eriarvamust revisjoniakti suhtes ja esitatud selle kohta oma seisukoht. Asjaolu, et kaebaja esitatud selgitused ja tõendid ei suutnud muuta maksuhalduri seisukohti kaebaja poolt maksuseaduste rikkumisest, ei tähenda, et vastustaja on jätnud need tähelepanuta. Väär on arvamus, et maksuhaldur on omavoliliselt tõlgendanud raha vargust juriidilise isiku kontolt palga maksmisena. Esiteks ei ole väidetav vargus veel seaduses ettenähtud korras tuvastamist leidnud. Teiseks on vastustaja otsuses õigesti põhjendanud, et vastutus lasub igal juhul äriühingul. Ka kohus peatus sellel küsimusel juba eelnevalt. Järelikult on kaebaja väited maksuotsuse motiveerimatusest ja menetlusnõuete rikkumisest alusetud. Asja materjalidest nähtuvalt on Põhja MTK hinnanud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, nagu seda teeb antud juhul ka kohus, ja maksuhaldur on jõudnud nimetatud analüüsi põhjal kohtu arvates õiguspärastele järeldustele.
2. Mis puudutab tulu- ja sotsiaalmaksu erisoodustuselt, siis ka siin on tuvastatud, et K.V.i on saanud tööandjalt erisoodustusi ja need maksud on kaebajal tasumata. Maksuotsuses on osundatud K.V.i töölepingule ja O.P.iga sõlmitud kokkuleppele, mille kaebaja ise esitas maksuhaldurile ja millest ilmneb erisoodustuste andmine /I kd tl 28/. Samuti nähtub erisoodustuse tegemine (liisingmaksete tegemine) AS Sampo Liising kinnituskirjast /I kd tl 202-203/ ning R. Kristjuhani allkirjastatud 2000 jaanuari vastavast maksudeklaratsioonist /I kd tl 205-207/. Järelikult ei vasta tegelikkusele kaebaja väide, et mingeid kokkuleppeid sellisteks makseteks ei olnud või et kaebaja ei teadnud midagi niisugustest maksetest. Toimikumaterjalides on vaid üks kassa sissetulekuorder ühekordse makse 1750.- krooni tagastamise kohta äriühingule /I kd tl 201/, millise summa tegeliku sissemakse kohta on R. Kristjuhan avaldanud kahtlust /I kd tl 204/. Muid dokumente summade tagastamise kohta äriühingule ei ole. Asjaolu, et puuduvad dokumendid, mille alusel ülekanded tehti, ei vabasta äriühingut maksude tasumise kohustusest. Ka raamatupidamisdokumentide säilitamine on maksumaksja kohustus.
3. Kohtul puudub alus osaliselt tühistada Põhja MTK maksuotsust ka kaebajale tasumiseks määratud käibemaksu osas. Maksuhaldur on nii maksuotsuses (sh käsitledes kaebaja vastuväiteid revisjoniaktile) kui ka oma kirjalikus seletuses piisavalt viidetega KMS1 ja KMS2 asjakohastele sätetele ning tõenditele põhjendanud käibemaksu määramist nii krediit- kui ka sularahaarvete alusel ja kohus ei pea vajalikuks seda kõike nende asjaolude ja väidete mahukuse tõttu üle korrata. Kohus, hinnanud asjassepuutuvaid õigusnorme ja tõendeid, nõustub vastustaja seisukohtadega ja leiab, et äriühingu ja tema töötajate väidetav lohakus või oskamatus seaduses ettenähtud korras ja tähtajal arveid tühistada /vt I kd tl 130/ ning deklaratsioone esitada/parandada ei anna alust maksuvabastuseks. Kohus märgib „väidetav“ seetõttu, et tõendid kohtutoimikus viitavad tegelikult teadlikule käibemaksu tasumise vältimisele AS Kristjuhan poolt. Topeltmaksustamist ei ole toimunud. Tasumata maksudelt intresside tasumise kohustus tuleneb otseselt seadusest. Kaebus on tervikuna alusetu ja see ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud.
4. HKMS § 93 lg 1 järgi poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt 9 kantud kohtukulud. HKMS § 93 lg 7 kohaselt kohtukulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmisel kohtukulusid välja ei mõisteta. Antud juhul teeb kohus otsuse kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtukulunõuet esitanud. Järelikult jäävad poolte võimalikud kohtukulud nende enda kanda. Hurma Kiviloo kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 04.05.2007 OTSUSE RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu 27.06.2006 otsus, mis puudutab kaebuse rahuldamata jätmist alljärgnevas osas ja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 11.03.2005 otsus nr 12-5/123 osas, millega kaebuse esitajale määrati tasumiseks maksud (käibemaks ja intressid): 1) järgmiste maksuotsuse I osa p-s 1.1 kajastatud arvete alusel: 10.01.2001 arve nr 1021, 31.08.2001 arve nr 3233, 28.12.2000 arve nr 1565, 16.11.2000 arve nr 5293, 13.06.2001 arve nr 4097, 31.08.2001 arve nr 4171 ja 04.07.2001 arve nr 6192 ning 2) järgmiste maksuotsuse lisas 1 toodud arvete alusel: 19.04.2002 arve nr 8057, 14.05.2002 arve nr 3185 (osaliselt, so arve summale 100 krooni vastava käibemaksu suuruses) ja 11.12.2002 arve nr 2036 (osaliselt, so arve summale 50 krooni vastava käibemaksu suuruses). Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu otsus muutmata. Rahuldada AS Kristjuhan apellatsioonkaebus osaliselt. Jätta AS Kristjuhan kohtukulud tema kanda. 10