2-05-534/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Viru Maakohus Geete Lahi

1. november 2006.a, kell 16.00 Narva kohtumaja 2-05-534 (kuni 01.01.2006.a nr 2-203/05) Tsiviilasi FIE J A hagi Narva-Jõesuu Linnavalitsuse jurist V S ja ajalehe „Krengolmski prospekt“ ajakirjaniku N A vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja moraalse kahju hüvitamise nõudes FIE J A Kostjad Narva-Jõesuu Linnavalitsuse jurist V S ajalehe „Krengolmski prospekt“ ajakirjanik N A,
2. oktoober 2006.a. Hageja FIE J A Kostjad V S N A Kostja N A nõustaja O N Jätta rahuldamata FIE J A hagi Narva-Jõesuu Linnavalitsuse juristi V S ja ajalehe ajakirjaniku N A vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja moraalse kahju hüvitamise nõudes. Menetlusosalised Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Resolutsioon Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendused Kohtule 22.02.2005.a. esitatud hagiavalduse (tl 1) kohaselt 26.01.2005.a Narva-Jõesuu Linnavalitsuse jurist V. Stepanova levitas linnanõukogu istungil laimu hageja tegevuse kohta. 29.01.2005.a avaldas Stepanova laimu ajaleht „Krengolmski prospekt“ rubriigis „Seadusvastane Televisioon“ ja avaldas korduvalt Raadio
3. Laimu faktina kasutab Stepanova: J A ei kuulu riiklikku registrisse, töötab ebaseaduslikult, teda võidakse koondada jne. Hageja tegevus on seaduslik. Kaabelleviteenuste osutamiseks on hagejale 2001.a Sideameti poolt välja antud riiklik litsents KL01-3020 kehtivusega 10 aastat. Riiklikus registris lk 10 on kanne hageja kohta. Seda on lihtne kontrollida internetis sideameti leheküljel: www.sa.ee. Riiklikult litsenseeritud tegevusele omavalitsuse luba ei ole vaja. Raadio-4 07.02.2005.a kell 8.40 ametlikult lükkas ümber V S laimu hageja tegevuse kohta. Ajakirjanik N A 29.01.2005 ajalehe rubriigis „Ebaseaduslik televisioon“ kasutas Stepanova laimu. Peale selle N A ise pealkirjastas oma publikatsiooni „Seadusevastane televisioon“ rasvases trükikirjas. Ta ignoreeris teadlikult Stepanova laimu kontrollimist, mida oli väga kerge ümber lükata, see kinnitab tema huvitatust antud laimu levitamisel massidele ajakirjanduse kaudu. Hageja leiab, et Narva-Jõesuu Linnavalitsuse jurist V S ning ajalehe 1 „Krengolmski prospekt“ ajakirjanik N A viisid ellu laimukokkulepe hageja kui firma juhi, kes varustab Narva-Jõesuud kaabeltelevisiooniga, vastu. Selle laimukampaaniaga tekitasid kostjad hagejale parandamatu moraalse ja materiaalse kahju. Hageja palub:
4. kohustada kostjaid avalikult ümber lükata laimu hageja tegevuse aadressil, vabandama avalikkuse ees, sealhulgas hageja teenuse tarbijate ja isiklikult hageja ees;
5. välja mõista kostjatelt hagejale tekitatud moraalse kahju 6000 krooni hageja kasuks. Kostjate vastused Kirjalikus vastuses (tl 18-20) kostja V S hagi ei tunnista ja peab seda põhjendamatuks. 1.Hageja väidab, et kostja „V S levitas linnavolikogu istungil 26.01.2005 laimu minu tegevuse kohta“. Antud väide on paljasõnaline. Kostja, V S Narva-Jõesuu linnasekretäri asendaja (mitte juristi ametis, nagu märgib hageja) detsembri kuus 2004.a. peale linnavolikogu istungit mitteametlikus vestluses vastas Narva-Jõesuu linnavolikogu liikme A Z küsimusele kaabeltelevisiooni kohta Narva-Jõesuu linnas. Ta küsis, kas firmadel, kes tegelevad antud valdkonnas on tegevusload. Kostja selgitas suuliselt, et Narva-Jõesuu linnas tegeleb kaks firmat, üks neist on FIE J A Esimene firma (OÜ IntelSat) on registreeritud majandustegevuse registris. FIE J A ei ole kantud registrisse. 11.01.2005.a saabus Narva-Jõesuu linnavolikogu nimele FIE J A kiri, milles ta väitis, et kostja levitas laimavat informatsiooni tema firma kohta ning annab tahtlikult valeinformatsiooni linnavolikogule teise firma huvides. Samas nõudis hageja tunnistada vääraks laimu linnavolikogu istungil hageja juuresolekul. 26.01.2005.a toimus Narva-Jõesuu linnavolikogu istung, kus kostja linnavolikogu esimehe palvel andis suuliselt seletuse FIE J A avalduse kohta. Oma vastuses märkis kostja, et tema vastus küsimusele detsembris ei olnud õigesti aru saadud linnavolikogu liikmete poolt. Kostja selgitas, mis on majandustegevuse register, kes peab olema kantud registrisse. Selgitas ka seda, mis on majandustegevuse register, kes peab olema kantud registrisse. Selgitas ka seda, et FIE J A, kes osutab Narva-Jõesuu linna elanikele teenust kaabellevi võrgu valdkonnas ja kellel on oma teenuse müügikoht, peab olema kantud registrisse. Oma tegevuse raames ta edastab oma klientidele televisiooniprogramme tasu eest ja osutab teenust telerite remondi osas. Temal on müügikoht, kus ta võtab vastu tellimusi ja võtab vastu raha teenuse eest. Seega on temal teenuste müügikoht. Vastavalt Kaubandustegevuse seaduse § 3 lg 1 ja lg 2 p 4 kaubandustegevus on isiku või asutuse teenus, mille raames toimub tegevus- teenindus, mille korral tehakse töö kliendi tellimusel tasu eest või tasuta ning mille käigus valmistatakse uus vallasasi või hooldatakse, parandatakse või muudetakse olemasolevat vallasasja või selle omadusi või vallasasi võetakse või antakse valdusse või pakutakse või osutatakse ilu-või isikuteenust (edaspidi teenus) ning müüakse sellise teenusega seotud kaupa. Vastavalt Elektroonilise side seaduse § 23 punktile 1 on kaabelleviteenus üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis seisneb lõppkasutajale televisiooni-või raadiosaadete või televisiooni-või raadioprogrammide edastamises kokkulepitud tasu eest. Vastavalt Kaubandustegevuse seaduse § 12 lg 1 on kauplejal lubatud tegeleda kaubandustegevusega, kui ta on registreeritud majandustegevuse registris. FIE-l kehtib Sideameti kaabellevivõrguluba nr KL01-3020 (Lisa 1) ning elektroonilise side seaduse § 3 lõige 2 ütleb, et kui isik soovib alustada sideteenuse osutamist, peab ta olema kantud ettevõtjana äriregistrisse või olema registreerinud äriregistri filiaalis ning teatama sideteenuse osutamisest kooskõlas käesoleva seaduse §-s 4 sätestatuga Sideametile. 2 Seega rääkis kostja registreeringust majandustegevuse registris, mitte Sideameti litsentsist, nagu hageja märgib oma hagiavalduses. Kostja ei vaidlusta FIE-le Sideameti poolt antud litsentsi, kuna see puudutab ainult FIE ja Sideameti suhet. Antud linnavolikogu istungil viibisid ka Raadio 4 Narva stuudio toimetaja G S ja ajalehe „Krengolmski Prospekt“ ajakirjanik N A. Nad kuulsid kostja selgitusi. Järgmisel nädalal ilmusid raadios ja ajalehes materjalid 26.01.2005 linnavolikogu istungilt.. Raadios edastati kostja sõnad FIE J A avalduse kohta. Kostja isiklikult ei andnud intervjuud ei raadiole ega ajakirjanikule. Selle informatsiooni avaldamine oli toimetuse vaba tahe ja nad ei küsinud kostja nõusolekut selle avaldamiseks. Oli tehtud järelepärimine Majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumile FIE J A registreeringu vajadusest majandustegevuse registris. Ministeerium oma vastuses märkis, et elektroonilise side seadusega on sätestatud, et elektroonilise side teenuse osutamisega seonduv regulatsioon ei näe ette elektroonilise side teenuse osutamiseks, sealhulgas kaabelleviteenuse osutamiseks, majandustegevuse registri registreeringut või tegevusloa olemasolu tõttu. FIE-le J A ei olnud suunatud ühtegi avaldust või nõuet registreeruda majandustegevuse registris ning tema tegevuse suhtes ei olnud kohaldatud haldus- või väärteomenetlust. Seega, hageja väide selle kohta, et kostja levitas laimu tema majandustegevuse registreeringu kohta on paljasõnaline, kuna kostja ütles tegeliku olukorra- ta ei ole registreeritud majandustegevuse registris. Sideametilt antud litsentsi ma ei puudutanud üldse, kuna see ei kuulu kostja pädevusse.
6. Hagiavaldusest ei ole selge, kelle suhtes ta nõuded on. Kas V S suhtes isiklikult või tema kui teenistuja- Narva-Jõesuu linnavalitsuse linnasekretäri suhtes. Juhul, kui hagejal on nõuded kostja kui ametniku vastu, siis on valesti märgitud hagiavalduse kostja. Sellel juhul peaks kostjaks olema Narva-Jõesuu linnavalitsus. Juhul, kui hageja esitab nõudmised ametnikule, mitte lihtsalt füüsilisele isikule Veronika Stepanovale, ei kuulu see tsiviilkohtu pädevusse. Ametniku tegevus on haldustoiming, mida võib vaidlustada halduskohtus halduskohtumenetluse seadustiku alusel. Hageja märgib oma avalduses kostjaks Narva-Jõesuu linnavalitsuse juristi V S Toiming, mida hageja vaidlustab, on haldustoiming, kuna esitatud informatsioon oli esitatud haldusmenetluse käigus (linnavolikogu istungi käigus) ja esitas seda ametnik, kelle tegevus reguleeritakse haldusmenetluse seaduse sätetega. Seega, hagiavalduse läbivaatamine kostja Narva-Jõesuu linnavalitsuse linnasekretäri asendaja V S suhtes ei kuulu linnakohtu pädevusse. 3.FIE J A pöördus Viru Ringkonnaprokuratuuri avaldusega algatada Veronika Stepanova suhtes kriminaalmenetlus tema tegevuses oleva laimamise osas. Tema avalduse põhjal ei algatatud kriminaalmenetlust, kuna kostja tegevuses puudub süüteokoosseis. 4.Hageja palub kohut kohustada kostjat avalikult ümber lükata oma laim tema tegevuse kohta. Kostja tegevuses ei olnud esitatud mingi FIE J A au ja väärikust laimavat teadet. Kostja isiklikult ei esitanud hagejale või tema klientidele mingit informatsiooni tema tegevuse ebaseaduslikkuse kohta. Kostja üldse ei rääkinud sellest. Juttu oli sellest, et hagejal puudub 3 registreering majandustegevuse registris ning keegi ei nõudnud seda temalt. Hageja sai antud informatsiooni kolmandalt isikult- linnavolikogu saadikutelt. Ajalehe „Krengolmski prospekt“ ajakirjanik ei saanud linnavolikogu istungil informatsioonist õigesti aru ning isegi ei püüdnud seda hiljem täpsustada. Seega on hageja nõue „ümber lükata laimu tema kohta“ põhjendamata ning ei kuulu rahuldamisele. 5.Hageja palub lisaks nõuda kostjatelt tekitatud moraalse kahju eest 600 krooni. Hagiavalduses ta märgib, et laimuaktsiooniga kostjad tekitasid temale parandamatu moraalse ja materiaalse kahju. See väide on põhjendamatu ja paljasõnaline. Hageja ei esitanud mingit tõendit selle kohta, et temal tekkis materiaalne ja moraalne kahju. Riigikohtu tsiviilkolleegium 12.12.1996.a. oma lahendis nr 3-2-1-111-96 märkis, et „püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika või närvitegevuse häire, samuti langus, tingituna ajutiselt või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus kuuluvad moraalse kahjuna hüvitamisele PS § 25 alusel. Moraalse kahju olemasolu peab tõendama hageja. Ainuüksi füüsiline ja hingeline valu ei ole moraalne kahju ning ei ole viidav PS §-s 25 nimetatud moraalse kahju alla“. Seega, moraalse ja materiaalse kahju olemasolu ja selle suurus ei ole tõendatud hageja poolt. Kostja on seisukohal, et hagiavaldus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele täies ulatuses. Kostja ajalehe „Krengolmski prospekt“ ajakirjanik N A oma kirjalikus vastuses (tl 30) hagiavaldust ei tunnista. Kostja arvab, et õiguslikke aluseid esitatud nõudmiste rahuldamiseks ei ole. Kostja arvab, et hagi on esitatud vale kostja vastu, kuna kostja on ajalehe koosseisuline töötaja. Hageja pole nimetanud ühtki seaduslikku akti, mille alusel ta põhjendab oma nõudeid, järelikult ei kuulu hagiavaldus rahuldamisele. Hageja pole nimetanud seaduse paragrahvi, mida rikkus ajakirjanik ning millise seaduse paragrahv nõuab seda, et reportaaži tegemiseks peab ajakirjanik saadud informatsiooni kontrollima. Seadusandlus ei sätesta samuti ajakirjaniku vastutust, kui reportaaži teel või muul viisil (muutmata juttu!) saadus informatsiooni trükib või transleerib ajakirjanik seda infot hiljem. Sel juhul peab olema keelatud ka otsene transleerimine, arvestades hageja vastuväiteid. Ajakirjaniku vastutus võib tuleneda ainult sellest, kui ajakirjanik teeb oma järeldusi. 26.01.2005 viibis „Krengolmski prospekt“ ajakirjanik reportaaži žanris Narva-Jõesuu linnavolikogu istungil. Ajalehe lehekülgedel olid muudatuste ja lisadeta kajastatud täies mahus ametniku sõnad. Järelikult on ametnik sel juhul see isik, kes vastutab massimeediale valesti edastatud informatsiooni eest. Samuti valgustas Raadio-4 eetris küsimusi, millised arutati volikogu istungil. Hageja esitas ainult osa materjale, kust ei ole näha, et ajakirjanik valgustas töökorras kõik küsimused, milliseid arutati. Seepärast esitas hageja kohtule tõendeid mitteobjektiivselt. Samuti viitab hageja mitteobjektiivsusele see fakt, kui ta hagis kirjutas „…N. Andrejev ise pealkirjastas oma publikatsiooni „Seadusevastane televisioon“ rasvases trükikirjas. Kostja esitab tõenditena hageja põhjenduste ümberlükkamiseks kostja poolt tehtud reportaaži täies 4 mahus, millest on näha, et kostjal ei olnud eesmärki hagejat mustata, vaid ta kajastas objektiivselt kõik küsimused, tuues esile rasvases trükikirjas kõik arutlusel olnud teemad. Omalt poolt esitas ajaleht „Krengolmski prospekt“ 10.02.2004 ümberlükkava informatsiooni koos hageja fotoga. Nõnda, ajaleht reageeris ametniku poolt esitatud valedele andmetele objektiivselt. Raadio-4 lükkas informatsiooni ümber 07.02.2005 kell 8.
7. Kostja arvab, et kui ametniku sõnadest oli ajalehe „Krengolmski prospekt“ kaudu trükitud vale informatsioon FIE J A tegevuse kohta, aga samuti Raadio-4 eetris, siis antud juhul pole selge, miks hageja esitas oma nõuded ainult kahe kostja vastu: - ametniku vastu, kes levitas valeinformatsiooni; - ajakirjaniku vastu, kes esitas seda oma ajalehe lehekülgedel, muutmata ametniku sõnu, aga samuti lükkas viivitamatult informatsiooni ümber pärast seda, kui hageja pöördus ajalehe toimetusse. Kui hageja ei esita nõudeid Raadio-4 töötaja vastu, siis järelikult ei saa neid ka „Krengolmski prospekt“ ajakirjaniku vastu esitada. Hageja ei esitanud tõendeid milles seisnes juriidilise isiku moraalne kahju, mismoodi oli hinnatud moraalne kahju ning kuidas katab nõutud summa moraalse kahju. Samuti pole hageja nimetanud, millist osa nimetatud summast peab talle katma ametnik, kes esitas valeinformatsiooni. Kostja palub keelduda hagiavalduse rahuldamisest ajalehe „Krengolmski prospekt“ ajakirjaniku vastu esitatud nõuete osas, kuna mingit õiguslikku alust selleks ei ole nagu ei ole ka seadusandlust, mille alusel peaks ajakirjanik vastutama kolmanda isiku sõnade eest. Kostja palub sisse nõuda hagejalt kantud kulud. Hagi täiendus 19.06.2006 esitas hageja täienduse hagiavaldusele (tl 71), mille kohaselt V S laimu tunnistajateks ja pealtnägijateks oli kõik volikogu liikmed ja ajakirjanduse esindajad. See aitas kaasa laimu levikule ühiskonnas, sealhulgas abonentide seas, kes kasutavad hageja poolt pakutava kaabeltelevisiooni teenuseid, mis tekitas hagejale materiaalse ja moraalse kahju. Ajakirjaniku süüks on V S avalduste kontrolli ignoreerimine. Laimu avaldamisega ta võttis isiklikult aktiivselt osa laimu massilises levitamises ajakirjanduse kaudu. Seega kostjate süü on võrdne. Hageja palub: 1) kohustada V S avalikult Narva-Jõesuu volikogus hageja juuresolekul ja ajalehes „Krengolmski prospekt“ vabandama kogu avalikkuse ees, sealhulgas hageja teenuste kasutajate ees Narva-Jõesuus ja hageja ees isiklikult; 2) kohustada N A vabandama ajalehes „Krengolmski prospekt“ kogu avalikkuse ees sealhulgas hageja teenuste kasutajate ees NarvaJõesuus ja hageja ees isiklikult; 3) jagada moraalse kahjutasu hüvitus võrdselt kostjate vahel, s.t 3000 krooni mõlemalt. Kostjate vastused Kostja V S vastuse kohaselt (tl 73) hagiavalduse täiendus ei anna selgitust hageja nõudest ning ei kajasta tema nõudmiste õiguslikku alust. Kostja ei eita, et 26.01.2005 Narva-Jõesuu linnavolikogu istungil selgitas volikogu liikmetele, et FIE Juri Andrejev ei ole kantud Majandustegevuse registrisse. Selle fakti konstateerimist ei saa tõlgendada laimuks, kuna laim on teadvalt vale ja teist isikut häbistava väljamõeldise levitamine. Hageja nõuab vabandamist, 5 kuid ei märgi, mille eest on vaja vabandama. Hageja moraalne ja materiaalne kahju jääb põhjendamata, kuna hageja ei esitanud mingit tõendit selle kohta, et hagejal tekkis materiaalne ja moraalne kahju ning milles see seisnes. Kostja N A oma vastuses (tl 85) ei tunnista hageja nõudeid. Artiklis, millele hageja viitab, on märgitud, et diskussioon toimus hageja J A kirja alusel. Seejuures hageja kutsus ise esile diskussiooni, kui esitas linnavolikogule kirja ning ei esitanud tõendeid, te tal on tegevusluba olemas. Hageja oleks pidanud tõendama, et tal on majandustegevuseks olemas kõik dokumendid, mitte panema linnavolikogu ette küsimust, kas tal on litsents või mitte. Samuti hagejal on õigus teatada läbi massiteabevahendite, et tal on tegevusluba või esitada see, mida ta pole käesoleva ajani teinud. Kostja ei ole kuidagi hageja õigusi rikkunud, kuna ajalehes ilmunud materjal oli tehtud reportaaži korras, kostja ei lisanud enda nimel midagi ja järelikult ei saa vastutada selle eest, mis toimub linnavolikogu istungil. Hagejale tekitatud kahju ning selle suurus on tõendamata. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kuna kostja süü on tõendamata, kostja ei saa vabandada hageja ja ühiskonna ees selle eest, mis toimus sõltumata kostjast. Kohtuistung Kohtuistungil hageja jäi esitatud nõuete juurde ja palub kohtul välja mõista kostjalt kohtukulude katteks 929 krooni. Võlaõigusseaduse § 1047 alusel, mitte hageja vaid kostjad pidi tõendama, et nende poolt avaldatud on vale. Sama paragrahvi p 3 näeb ette, et kui inimene otsustab kirjutada või teatada avalikkusele midagi, peab ta kontrollima andmeid põhjalikult, teades, et ta kannab vastutust. Kostjatel pole mingeid tõendeid, et neil oli õigust sellist info avaldada. Kostja Veronika Stepanova jäi oma kirjaliku vastuse juurde. Avalikustamise kohta lisab, et volikogu istungil antud selgitus ei pea avaldamisena. Avaldamisest võib rääkida ajakirjaniku ja volikogu liikmete suhtes. Temalt ei ajaleht ega raadio küsinud luba selle info avaldamiseks. Hageja ei esitanud andmed tema klientide kaotuse kohta, mis on seotud antud selgitustega. Kahju nõue peab alusetuks vaidluseks. Oletab, et sellega püüab A parandada oma finantsolukorda, kuigi summa on väike. Hageja peab kinnitama ja tõendama oma kahju. Hageja seda ei teinud. Kostja N A nõustaja jääb kostja vastuse juurde. Hageja on juriidiline isik, kellele ei saa tekitada moraalset kahju. VÕS § 1045 sätestab kahju tekitamise õigusvastavuse. Ühtegi punkti ei saa kohaldada. Hageja ei ole tõendanud milles seisnes talle tekitatud kahju. Hageja ise loob sellist olukorda, et oma probleeme lahendada. Ettevõtja esitas kirja volikogule, kus ta avaldas oma ärritust, kuid tema kui juriidiline isik pidi ise esitama tõendi selle kohta, et temal on litsents olemas. Kostja A ei avaldanud oma arvamust, et lisanud ühtegi sõna oma artiklisse omalt poolt. Ta võib vastutada selle eest, kui ta esitaks sellist info, mida ei ole, mida ta välja mõtles. Samuti 10.02.2005.a artikkel, kus A leht esitas info, mis varem oli avaldatud oli vale, nad võtsid ühendust majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumiga, et parandada olukorda. Omalt poolt tegi ajaleht kõik, et anda Narva-Jõesuu ja Narva elanikele usaldusväärset infot. Tunnistaja J V ütlustel ei maksa ta abonenttasu 2005.a veebruarist saadik, kuna luges ajalehest Krengolmski prospekt, et J A kasutab televisiooni ebaseaduslikult ning ei hakanud edasi maksma. Pärast artikli avaldamist kõik tuttavad läksid üle teise firmasse. Kui hakkas massiline äraminek hageja televisioonist, tunnistajal ei olnud vahendeid, et üle minna teisse võrku. 6 Tunnistaja A V ütlustel vale info tõttu, mis tuli linnavolikogu ja linnavalituse poolt kaotas J A palju kliente. Ilmus see artikkel ja inimesed oli segaduses. Ilmus teine operaator, kelle juurde inimesed tahtsid üle minna, kuna artikli kohaselt Andrejevi tegevus oli ebaseaduslik. Teise operaatori ilmumisega on tekkinud konkurents, kuid see artikkel mõjutas inimesi väga palju. Tunnistaja L D ütlustel veebruaris juhatuse koosolekul, millest võtsid osa maja elanikud, arutati küsimust, mis tõsteti maja elanike poolt, et minna A juurest uue operaatori juurde üle. See oli seotud sellega, et ajaleht avaldas artiklit, et A firma on ebaseaduslik. Juhatus pani kahtluse alla, et see inimene, kes tegeles kaabeltelevisiooniga nii kaua, võis teha midagi ebaseaduslikku ning otsustanud kõik välja selgitada, siis otsuse vastu võtta. Keegi majast teise operaatori juurde ei läinud üle. Ajalehes ilmunud teine artikkel oli televisiooni seaduslikkusest, et A oli luba ametlikult olemas. Kohtu põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandusvõi kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanud sellest teadma. Hagi on esitatud ajalehe „Krengolmski prospekt“ ajakirjaniku N A ja Narva-Jõesuu Linnavalitsuse juristi Veronika Stepanova vastu. Hagiavalduses märgitud artikli „Ebaseaduslik televisioon“ avaldajaks (väljaandjaks) ei ole ajalehe „Krengolmski prospekt“ ajakirjanik N A. Kostja on artikli autor. Kohus nõustub kostjaga, et hagi on esitatud vale kostja vastu, kuna kostja on ajalehe koosseisuline töötaja. Kostja Narva- Jõesuu Linnavalitsuse jurist V S on Narva-Jõesuu Linnavalitsuse ametnik. Kohus nõustub kostjaga, et kui hagejal on nõuded kostja kui ametniku vastu, peaks sel juhul kostjaks olema Narva-Jõesuu Linnavalitsus. Ametniku tegevus on haldustoiming, mida võib vaidlustada halduskohtus halduskohtumenetluse seadustiku alusel. Hageja märgib oma hagiavalduses kostjaks Narva-Jõesuu linnavalitsuse juristi Veronika Stepanova. Toiming, mida hageja vaidlustab, on haldustoiming, kuna esitatud informatsioon oli esitatud haldusmenetluse käigus (linnavolikogu istungi käigus) ja seda esitas ametnik, kelle tegevus reguleeritakse haldusmenetluse seaduse sätetega. Seega, hagiavalduse läbivaatamine ei kuulu linnakohtu pädevusse. Kohus tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TSMS) § 392 lg 1 p 1 andis kostjale aega paludes kostjal täpsustada oma nõudeid. Hageja jäi oma nõuete juurde ja selle juurde, et kostjateks on Narva-Jõesuu Linnavalitsuse jurist V S ja ajalehe „Krengolmski prospekt“ ajakirjanik N A Kohtuistungil selgus, et FIE J A on esitanud kohtusse hagi ka ajalehe vastu (tsiviilasi on kohtunik Š menetlus). K A taotles tsiviilasjade liitmist, millega hageja ei nõustunud. Hageja palus käesoleva tsiviilasja arutamisega mitte venitada ja asi kiiresti läbi vaadata. TSMS § 208 lg 1 kohaselt kui hageja leiab, et hagi on ekslikult esitatud isiku vastu, kes ei peaks olema kostja, võib kohus kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus hageja taotlusel menetlust lõpetamata asendada senise kostja teise kostjaga. Sama §-i lg 2 7 kohaselt kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kes on vaidlustatud õigussuhte osalised, võib kohus hageja taotlusel kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus kaasata kostjatena need isikud. Hageja vaatamata kohtu korduvatele selgitustele vastavat taotlust ei esitanud. Kuna hagi ei ole esitatud kostjate vastu kes oleksid saanud rikkuda hageja õigusi ja seega ei saanud tekitada hagejale ka moraalset kahju, tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TSMS) ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne 01.01.2006.a. alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006.a. kehtinud TSMS sätteid. Hageja esitas kohtule hagi 22.02.2005.a. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 64 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest.N A esitas kohtule maksekorralduse (tl 101), milles maksjana on märgitud Prospekt-Media UÜ, saajana Advokaadibüroo Andrus Lillo OÜ, selgitus arve nr 34, 21.04.2005.a., summa 1180 krooni. Kohus ei rahulda kostja taotlust õigusabikulude väljamõistmiseks hagejalt, kuna kohus mõistab välja poole kantud kohtukulud. Kostja N. Aei ole kulusid kandnud, kulude kandja Prospekt-Media UÜ ei ole antud tsiviilasjas pooleks. Kuna hagi ei rahuldatud, jäävad hageja kohtukulud tema enda kanda. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 8