3-06-118/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Sirje Tromp Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-118 Haldusasi Rinaldo Interior OÜ kaebus Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni tööinspektori 01.11.2005 ettekirjutuse nr 8.01-19/19236-1 tühistamise ning 05.01.2006 uurimiskokkuvõtte õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
2. juuni 2006 Menetlusosalised ja nende esindajad
3. Kaebuse esitaja lepinguline esindaja M.Tälli ja seaduslik esindaja V.Kluge;
4. Vastustaja volitatud esindajad L.Hirv ja M.Miidla-Vanatalu RESOLUTSIOON Jätta Rinaldo Interior OÜ kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 11.07.2006, esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (HKMS § 31 lg 1, 5). ASJAOLUD 24.09.2005 toimus tööõnnetus Kadaka tee 76G äriühingu Esbeta kontori ja laohoone ehitusobjektil, mille tulemusena sai kaebuse esitaja – OÜ Rinaldo Interior tellimuse täitmisel raskeid kehavigastusi A. T.. Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni 01.11.2005 ettekirjutuses nr 8.0119/19236 ja 05.01.2006 uurimiskokkuvõttes raske kehavigastusega lõppenud tööõnnetuse kohta, mis toimus 24.09.2005 kell 14.15, on asutud seisukohale, et A.T. ja OÜ Rinaldo Interior vahel oli tähtajaline tööõiguslik suhe. Ettekirjutuses nõuti OÜ-lt Rinaldo Interior Vabariigi Valitsuse 13.05.2003 määruse nr 146 „Tööõnnetuse ja kutsehaiguse registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ § 7 lõigetele 1 ja 4 viidates A.T.ga toimunud tööõnnetuse 26.09.2005 raporti täiendatud andmetega ja originaalallkirjadega eksemplari esitamist. Ettekirjutuses märgiti, et nõude määratud tähtajaks mittetäitmise korral rakendatakse OÜ Rinaldo Interior suhtes töötervishoiu ja tööohutuse 1 seaduse § 261 lõigete 4 ja 5 alusel sunniraha 11 000 krooni. Samuti nõuti ettekirjutuses andmete esitamist 26.09.2005 raporti p-s 6 loetletud samalaadsete tööõnnetuste ärahoidmiseks kavandatud abinõude täitmise kohta, OÜ-s Rinaldo Interior läbi viidud töökeskkonna riskianalüüsi dokumentide ning töökeskkonna sisekontrolli läbiviimise kinnitatud juhenddokumendi ja läbiviimist näitavad aktid. Ettekirjutuses esitatud nõuete täitmise tähtaeg oli 04.11.
5. Uurimiskokkuvõttes on ära toodud andmed tööandja ja kannatanu kohta, sündmuse lühikirjeldus, tööõnnetuse asjaolud, tööõnnetuse põhjused, meetmed sarnaste tööõnnetuste vältimiseks ja asjaosaliste vastutus. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT Kaebuse esitaja leiab, et OÜ-l Rinaldo Interior puudub alus ja õigus vaidlustatava ettekirjutuse täitmiseks. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTS) § 1 lg 1 sätestab, et nimetatud seadus reguleerib töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. OÜ Rinaldo Interior ja A. T. vahel ei ole kunagi olnud töösuhet. OÜ Rinaldo Interior tellis ehitustöö (klaaside paigalduse) tsiviilõigusliku lepingu (töövõtulepingu) alusel Metus-Est AS-i tööjuhilt K. O.lt, kes kasutas lepingu täitmisel Metus-Est AS-i töötajaid A. T., P. R.it ja J. R.it. A. T. tööandjaks on Metus-Est AS. Juhul, kui A. T. tegutses oma tööandja teadmisel või nõusolekul, peab ettekirjutuses sätestatud raporti täitma ning andmed esitama A. T. tööandja Metus-Est AS. Selleks on vajalik selgitada, kas õnnetus juhtus tööülesandeid täites, või tegutsesid A. T., P. R., K. O.i ja J. R. tööandjast sõltumatult füüsilistest isikutest töövõtjatena. Vabariigi Valitsuse määrus nr 146 “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise kord” § 1 lg 1 sätestab, et nimetatud määrus reguleerib tööõnnetuse ja kutsehaiguse registreerimist. Vaatamata sellele, et OÜ Rinaldo Interior poolt on tööinspektori nõudel esialgselt täidetud tööõnnetuse raport, ei kinnita nimetatud asjaolu ning sellest ei järeldu pooltevahelise 5 tundi kestnud töösuhte olemasolu. Toimunu ei anna alust kvalifitseerida klaaside paigaldust töösuhtena, mille kohaselt oleks OÜ Rinaldo Interior sõlminud Metus-Est AS-i töötaja A. T. K. O. vahendusel töölepingu üheks päevaks. Töölepingute täitmine ja allkirjastamine toimus peale õnnetust tööinspektori soovitusel, et selgitada K. O., J. R., P. R. ja A. T. ehitusobjektil viibimist. Tegelikkuses toimus töövõtt suusõnalise kokkuleppe alusel, mida on uurimiskokkuvõttes möönnud ka vastustaja. Poolte käitumine viitab antud juhul otseselt tsiviilõiguslikule, konkreetse tulemuse saavutamisele orienteeritud õigussuhtele. Seega ei olnud kokkuleppe sisuks mitte tööprotsess (terve tööpäev kestusega nt 8.00-17.00), vaid ühe konkreetse tulemuse saavutamine. Poolte vahel puudus töösuhtele iseloomulik võimu ja alluvuse vahekord, mil töötaja teeb tööd tööandja juhtimise ja kontrolli all ning tööandja annab töötajale tööprotsessis kohustuslikke juhiseid töö tegemise kohta, kontrollides, millal ja kuidas töid teostatakse. Töösuhtele on iseloomulik, et reguleeritakse tööprotsessi ennast. OÜ Rinaldo Interior ei andnud A.T.le ega ka K. O.le juhiseid ega korraldanud tööprotsessi teostamist. 2 A.T. tegutses Rinaldo Interior OÜ suhtes kui kolmas isik, allumata viimase töösisekorrale või ükskõik millistele Rinaldo Interior OÜ poolsetele tööõiguslikule juhisele. Töö tegemisega kaasnev risk lasus töövõtjal – A. T.l. Kaebaja leiab eeltoodu alusel, et ettekirjutus ja uurimiskokkuvõte põhinevad ebaõigel faktilisel alusel (töösuhe) ning on sellest tulenevalt õigusvastased. Vaidlustatav ettekirjutus rikub kaebuse esitaja õigusi, kuna see on tehtud Rinaldo Interior OÜle kui A.T. tööandjale. Uurimiskokkuvõtte koostamisel on rikutud HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet. Ilma poolte selgitusi võtmata ning asjaoludega tutvumata on A.T.ga 24.09.2005 juhtunud õnnetus kvalifitseeritud tööõnnetuseks. Kaebajal on põhjendatud huvi uurimiskokkuvõtte õigusvastasuse kindlakstegemiseks, kuna ebaõigele faktilisele alusele tuginev ja seetõttu õigusvastane uurimiskokkuvõte võib Rinaldo Interior OÜ-le kaasa tuua põhjendamatuid ning seadusega vastuolus olevaid kohustusi. Kaebuse esitaja palub tühistada Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni tööinspektori Endel Lauriku 01.11.
6. aasta ettekirjutus nr 8.01-19/19236-1 ja tuvastada Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni tööinspektori Endel Lauriku 05.01.
7. a. “Uurimiskokkuvõtte raske kehavigastusega lõppenud tööõnnetuse kohta, mis toimus 24.09.2005.a. kell 14:15 (reg Nr 8.01.-40/3171) õigusvastasus. Samuti palub kaebuse esitaja mõista vastustajalt tema kasuks välja kohtukulud summas 15 576 krooni vastavalt Advokaadibüroo Alas & Raudsik kohtukulude nimekirjale ja kuludokumentidele. VASTUSTAJA SEISUKOHT Vastustaja peab Rinaldo Interior OÜ kaebust alusetuks ja põhjendamatuks. Vaidlustatav ettekirjutus on tehtud kaebuse esitaja juures klaasimistöödel töötanud töötaja A. T.ga 24.09.2005 toimunud tööõnnetuse uurimisel ilmnenud töötervishoiu- ja tööohutuse rikkumiste kõrvaldamiseks. Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega, et ettekirjutus ei vasta tegelikule olukorrale ning on õigusvastane. Alusetu on kaebaja väide, et A.T. ja tema vahel puudus tööõiguslik suhe ja et kaebuse esitaja oli tellinud töö AS-lt Metus-Est selle töötaja K. O. vahendusel. Rinaldo Interior OÜ ei vormistanud klaasimistöödeks mingit lepingut AS-ga Metus-Est, vaid sõlmis eraldi lepingud K. O., A. T., P. R., ja J. R.ga. Väide suulisest lepingust AS-ga Metus-Est ei ole millegagi tõendatud. Sellise lepingu olemasolu korral oleks olnud lepingute sõlmimine eelpoolnimetatud isikutega mõttetu. Osundatud lepingud vastavad täielikult töölepingu tingimustele ning sisaldavad kokkuleppeid töölepingu kohustuslikes tingimustes. A.T. oli tööle lubatud K. O., P. R., ja J. R.ga samadel tingimustel. Lepingu projekt, mida kavatseti sõlmida A.T.ga, on tööandja poolt allkirjastatud ja sisaldab samu tingimusi kui ülejäänud kolme töötaja lepingud. Õnnetuse tõttu jäi A.T. tööleping tema poolt allkirjastamata. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei viibinud 24.09.2005 klaasimistööde objektil ega andnud vahetult korraldusi ega juhiseid töö tegemiseks ei tähenda seda, et tööandja ei pidanudki seda tegema ja kõik neli töötajat võisid ise otsustada, millal ja mil viisil tööd teostada. Kaebuse esitaja, väites, et kõigi nelja isikuga olid sõlmitud töövõtulepingud, ei ole ka ise selles veendunud, sest möönab võimalust, et töövõtuleping sõlmiti ainult K. O.ga, kes kasutas tellimuse täitmiseks teiste abi. Väide, et pooltevaheline suhe vastab töövõtulepingu olemusele, kuna selle sisuks oli ühe konkreetse tulemuse saavutamine, mitte tööprotsess, on tõendamata. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et A.T.ga oleks kokku lepitud mingi kindla tulemuse saavutamine, mis kuulunuks 3 valmistööna tema poolt kaebuse esitajale kui tellijale üleandmisele. Klaaside paigaldamise töödega kui ühtse tööprotsessiga tegelesid kõik neli isikut korraga. Klaasijate tööle lubamine toimus kaebuse esitaja juhatuse liikme V.K. teadmisel ja nõusolekul. Vastustaja leiab, et Rinaldo Interior OÜ ja A.T. vahel oli tööõiguslik suhe. Kaebaja taotleb vaidlustatava ettekirjutuse tühistamist põhjusel, et ta ei ole kannatanu A.T. tööandjaks. Ettekirjutus koosneb viiest omaette kohustusest. Kui selle kolm esimest punkti on suunatud kaebajale kui A.T. tööandjale, siis punktides 4 ja 5 sätestatud kohustused ei tulene konkreetsetest töösuhetest, vaid töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (TTOS) sätestatud üldistest nõuetest. Seadusest tuleneva nõude täitmiseks kohustamine ei saa kuidagi rikkuda kaebuse esitaja õigusi. TTOS kohustab iga tööandjat läbi viima riskianalüüsi ja süstemaatilise töökeskkonna sisekontrolli, olenemata sellest, kes on tema töötajad. Isegi kui nõustuda sellega, et tegemist oli alltöövõtuga, ei vabane kaebuse esitaja töötervishoiu ja tööohutuse täitmise kohustustest ja vastutusest. Vastustaja leiab, et vaidlustatav uurimiskokkuvõte vasta haldusaktile omastele tunnustele ning see ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Tööõnnetuse uurimiskokkuvõte ei ole suunatud väljaspool haldusorgansatsiooni seisva isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele ja sellel puudub haldusaktile omane resolutiivosa. Põhjendatud ei ole kaebaja väited, et uurimiskokkuvõttest tulenevad õiguslikud tagajärjed on siduvad tervisekahjustuse hüvitise määramisel. Tervisekahjustuse hüvitise määramisel arvestatakse kõiki asjaolusid, millest uurimiskokkuvõte võib olla üheks tõendiks, kuid nimetatud tõend ei oma sealjuures iseseisvat ega ülimuslikku tähendust. Tööinspektor on tööõnnetuse uurimise läbi viinud vastavuses Vabariigi Valitsuse 13.05.2003 määrusega nr 146 kehtestatud „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise korra“ §-s 6 sätestatud üldnõuetele. Kaebaja ei ole nimetanud ühtegi tööõnnetuse uurimise uurimistoimingut, mis oleks seadusevastane või millega rikuti tema õigusi. Vastustaja palub jätta Rinaldo Interior OÜ kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
8. Käesoleval juhul vaidlevad pooled sisuliselt selle üle, milline oli kaebuse esitaja Rinaldo Interior OÜ ja A.T. vahelise lepingulise suhte olemus. Vastustaja on seisukohal, et tegemist oli tööõigusliku suhtega. Kaebuse esitaja seevastu leiab, et tööõiguslik suhe puudus, A.T.ga ei olnud sõlmitud töölepingut ja kaebaja ei olnud A.T. tööandjaks. Seetõttu ei ole A.T.ga 24.09.2005 toimunud õnnetuse näol tegemist tööõnnetusega TTOS ja Vabariigi Valitsuse 13.05.2003 määruse nr 146 mõttes. Kohus leiab, et õigussuhte vastavuse kontrollimine töösuhtele või mõnele teisele tsiviilõiguslikule suhtele ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna tegemist on eraõiguse, mitte aga avaliku õiguse valdkonda kuuluva küsimusega. 4 Töölepingu seaduse (TLS) § 8 kohaselt vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Vastavalt TLS §-le 142 seaduse kohaldamisel töötaja ja tööandja vahel tekkinud vaidlused alluvad töövaidlusorganile. Seega saab küsimuse lepingu olemuse üle lahendada töötaja ja tööandja vahelises vaidluses, mitte aga tööandja ja riiklikku järelevalvet teostava haldusorgani vahelises vaidluses viimase poolt tehtud ettekirjutuse õiguspärasuse üle. Kontrollimaks vaidlusaluse õigussuhte vastavust töösuhtele, tuleb töövaidlusorganil välja selgitada lepingutingimused ja tõlgendada pooltevahelist lepingut ning hinnata, kas kaebaja ja A.T. vahel kokkulepitud tingimused on olemuslikud töölepingule või mitte.
9. TLS § 145 lg 1 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet töölepingu seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle Tööinspektsioon. Tööinspektori kohustused ja õigused töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas on sätestatud TTOS §-s
10. Vastavalt TTOS § 26 lg 3 on tööinspektor kohustatud kontrollima töötervishoidu ja tööohutust ning töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmist ettevõttes, uurima surmaga lõppenud ja raskeid tööõnnetusi, teostama järelevalvet tööõnnetuste uurimise ning abinõude rakendamise üle tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamiseks. TTOS § 261 kohaselt TTOS või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise korral on tööinspektoril õigus teha ettekirjutus, mis on tööandjale täitmiseks kohustuslik. Tööinspektoril on õigus kontrollida ettekirjutuse täitmist ning kohustuse täitmata jätmise korral võib tööinspektor rakendada sunniraha kuni 20 000 krooni ulatuses asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Käesoleval juhul on Tööinspektsioon põhjendatult asunud seisukohale, et tegemist oli tööõigusliku suhtega kaebuse esitaja ja A.T. vahel, kuna tööandja ei ole tõendanud vastupidist ja pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Seega oli Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni tööinspektor E.Laurik õigustatud tegema kaebuse esitajale kui A.T. tööandjale ettekirjutuse, milles on A.T.ga 24.09.2005 Kadaka tee 76G toimunud õnnetusjuhtum loetud tööõnnetuseks.
11. Tööõnnetus TTOS §-s 22 sätestatu kohaselt on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 13.05.2003 määrusega nr
12. Nimetatud korra §-s 7 on sätestatud tööõnnetuse uurimine tööandja poolt. Korra § 7 lg 5 kohaselt juhul, kui tööõnnetus toimus teise tööandja juurde suunatud töötajaga, uurib tööõnnetust selles töökohas töötaja tööd korraldanud tööandja vastavalt sama paragrahvi lõigetes 1- 4 sätestatud korrale. Kaebaja on vaidlustanud 01.11.2005 ettekirjutuse nr 8.01-19/19236-1 ainult sel motiivil, et ta ei saa olla ettekirjutuse adressaadiks, kuna Rinaldo Interior OÜ ei olnud A.T. tööandjaks ja tegemist ei olnud tööõnnetusega TTOS ja määruse nr 146 mõttes. Ettekirjutus koosneb kokku viiest punktist, mille sisu kaebuse esitaja vaidlustanud ei ole. Seega ei pea kohus ka ettekirjutuses sisalduvaid nõudeid sisuliselt analüüsima ega andma nendele õiguslikku hinnangut. Vastustaja on põhjendatult osundanud asjaolule, et kui ettekirjutuse kolm esimest punkti on suunatud kaebajale kui A.T. tööandjale, siis punktides 4 ja 5 sätestatud kohustused ei tulene 5 konkreetsetest töösuhetest, vaid TTOS-s sätestatud üldistest nõuetest. TTOS § 13 lg 1 kohustab iga tööandjat korraldama töökeskkonna riskianalüüsi ja koostama vastava kirjaliku tegevuskava ning süstemaatiliselt läbi viima töökeskkonna sisekontrolli, olenemata sellest, kes on tema töötajad. Seadusest tuleneva nõude täitmiseks kohustamine ei saa kuidagi rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Kohus leiab, et vaidlustatav ettekirjutus ei riku ka muus osas kaebuse esitaja õigusi. Ettekirjutusega ei ole tuvastatud kaebuse esitaja süüd tööõnnetuse toimumises ega süü astet, samuti ei too ettekirjutuse tegemine kaebuse esitajale automaatselt kaasa kannatanule võimalike kahjude hüvitamise kohustust. Vaidluse korral lahendatakse kahju hüvitamise küsimus tsiviilkohtumenetluse korras ning selles menetluses on kaebuse esitajal võimalik oma õigusi kaitsta. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlustatav Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni tööinspektori E.Lauriku 01.11.2005 ettekirjutus nr 8.01-19/19236-1 on õiguspärane ning alused selle tühistamiseks kaebuses toodud motiividel puuduvad.
13. Kaebuse esitaja on palunud tuvastada ka tööinspektor E.Lauriku poolt 05.01.2006 koostatud uurimiskokkuvõtte raske kehavigastusega lõppenud tööõnnetuse kohta, mis toimus 24.09.2005 kell 14:15 Rinaldo Interior OÜ töötaja A.T.’ga., õigusvastasuse, kuna uurimiskokkuvõtte koostamisel on rikutud HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet. Kaebaja leiab, et A.T.ga 24.09.2005 juhtunud õnnetus on kvalifitseeritud tööõnnetuseks põhjendamatult, ilma poolte selgitusi võtmata ning asjaoludega tutvumata. A.T.ga juhtunud õnnetuse tööõnnetuseks kvalifitseerimisega seonduvad asjaolud on samad, mis vaidlustatud ettekirjutuse puhul (otsuse p 2), seetõttu ei pea kohus vajalikuks neid korrata. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et uurimiskokkuvõtte puhul ei ole tegemist haldusaktiga HMS § 51 mõttes, kuna tegemist ei ole haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korralduse, otsuse, ettekirjutuse, käskkirja või muu õigusaktiga. Tööõnnetuse uurimise üldnõuded on ära toodud Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise korra §-s
14. Tööõnnetuse uurimine tööinspektori poolt on sätestatud sama korra §-s
15. Tööõnnetuse uurimine toimub avalikes huvides ning koosneb reast uurimistoimingutest, mis tuleb läbi viia vastavalt korras sätestatud nõuetele. Uurimise lõpetamisel koostab tööinspektor tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte, mis peab sisaldama korra § 8 lg 6 ettenähtud andmeid. Seega on uurimiskokkuvõtte koostamine tööinspektori toiming, mis peab vastama korras ettenähtud nõuetele. Käesoleval juhul ei ole kaebaja osundanud ühelegi kõnealuse tööõnnetuse uurimise käigus toimunud uurimistoimingule, mis oleks läbi viidud vastuolus korra nõuetega või millega oleks rikutud kaebuse esitaja õigusi. Seega ei ole põhjendatud ka kaebuse esitaja väide, et nimetatud uurimistoimingute alusel koostatud uurimiskokkuvõte on õigusvastane ning rikub tema õigusi. Kaebajal puudub ka põhjendatud huvi uurimiskokkuvõtte õigusvastasuse kindlakstegemiseks, kuna uurimiskokkuvõte iseenesest ei tekita kaebuse esitajale ühtki õiguslikku tagajärge, seega puuduks uurimiskokkuvõtte õigusvastasuse kindlakstegemisel kaebaja jaoks ka 6 võimalik preventiivne toime. Uurimiskokkuvõte ei saa kaebajale kaasa tuua põhjendamatuid ning seadusega vastuolus olevaid kohustusi. Võimaliku kahjunõude esitamise korral kaebuse esitaja vastu võib kõnealune uurimiskokkuvõte küll muuhulgas olla üheks tõendiks, kuid sellel puudub iseseisev tähendus ja ettemääratud jõud. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et Rinaldo Interior OÜ kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata ning kohtukulud kaebuse esitaja enese kanda. Sirje Tromp Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 06.06.2007 OTSUSE RESOLUTSIOON Muuta Tallinna Halduskohtu 11.07.2006 otsuse haldusasjas nr 3-06-118 põhjendusi kaebuse Tööinspektsiooni 01.11.2005 ettekirjutuse nr 8.01-19/19236 tühistamise nõudes rahuldamata jätmise kohta, asendades need käesoleva otsuse sellekohaste põhjendustega. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata. Jätta OÜ Rinaldo Interior apellatsioonkaebus rahuldamata. 7