Obsah (5)

§ 12§ 10§ 9§ 25§ 84

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2007. a, Tallinn Haldusasja number 3-05-530 Haldusasi OÜ Hansaliin kaebus Veeteede Ameti toiminguga tekit

§ 12lg 3).

2. Saata määruse ärakiri kaebuse esitaja lepingulisele esindajale vandeadvokaadile Toomas Vaher´ile ja vastustajatele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Veeteede Ametile. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (

§ 12lg 3).

Edasikaebamise kord ASJAOLUD

2. juunil 2005.a. (postitempel ümbrikul) esitas OÜ Hansaliin Tallinna Halduskohtule kaebuse 5 023 950 (viis miljonit kakskümmend kolm tuhat üheksasada viiskümmend) Eesti krooni väljamõistmise (esialgu vähendatud summas 300 000 (kolmsada tuhat) Eesti krooni nõudes (I kd tl2-10). Esitatud kaebus ei vastanud

§ 10

nõuetele ning riigilõiv ei olnud tasutud riigilõivuseaduse § 37 lg 91 sätestatud suuruses, mistõttu jättis kohus kaebuse

1. jaanuari 2006.a. määrusega käiguta. Kuna kaebuse esitaja esitas
2. veebruaril 2006.a. kohtule kaebuse täpsustuse, milles oli jäänud osa kaebuse puudusi kõrvaldamata, jättis kohus kaebuse
3. aprillil 2006.a. teist korda käiguta. 11.mail 2006.a. kohtusse saabunud kaebuse täpsustuses konkretiseeris kaebaja oma nõude ning taotles Eesti Vabariigilt 208 320 (kakssada kaheksa tuhat kolmsada kakskümmend) Eesti krooni väljamõistmist. Kaebaja on märkinud, et kuigi kaebuse esitaja poolt riigile tasutud summa on suurem, kasutab kaebaja oma dispositiivset õigust ning määratleb kaebuse nõude sellises summas (I kd tl 62).
5. juuli 2006.a. määrusega nr 3-05-530 võttis kohus kaebuse menetlusse ning küsis vastustajatelt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt ja Veeteede Ametilt kirjalikku arvamust kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaegsuse kohta hiljemalt
6. augustiks 2006.a. (I kd tl 107-109).
7. 21.augustil 2006.a. saabus kohtusse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 21.08.2006 kirjalik arvamus (I kd tl 114-126) ja
8. augustil 2006.a. saabus kohtusse Veeteede Ameti 21.08.2006 kirjalik arvamus (I kd tl 142-144).
9. Kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei nõustunud oma
10. augusti 2006.a. arvamustes kaebuse esitaja käsitlusega Veeteede Ameti arvetest kui haldusaktidest või toimingutest ning ei pidanud tuletorni- ja jäämurdeteenuse osutamist avalik õiguslikuks suhteks ning mõlemad vastustajad leidsid, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes, küsis kohus 4.oktoobri 2006 määrusega kaebuse esitaja seisukohta ning asjassepuutuvaid tõendeid vastustajate kirjalike arvamuste kohta (I kd tl 147).
11. 23.10.2006 saabus kohtusse kaebuse esitaja seisukoht, milles leitakse, et tuletorni- ja jäämurdetasude tasumine kaebuse esitaja poolt on toimunud avalik-õiguslikus suhtes ja kaebus on esitatud tähtaegselt (I kd tl 151-157).
13. jaanuari 2007.a. määrusega tegi kohus kindlaks järgmised asjaolud: 1) vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse; 2) väidetav kahju tekitati Veeteede Ameti toiminguga, mis seisnes kaebaja kohustamises maksma tuletorni- ja jäämurdetasusid arves fikseeritud summas; 3) kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega. Sama määrusega andis kohus kaebuse esitajale võimaluse esitada kohtule hiljemalt 02.veebruariks 2007.a. tähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused (II kd, tl 1-4).
14. 01.veebruaril 2007.a. esitas kaebuse esitaja kohtule tähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja möödalaskmise põhjused (II kd tl 9-13).
15. 06.veebruari 2007.a. määrusega küsis kohus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt ning Veeteede Ametilt kirjalikku seisukohta kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse kohta ( II kd tl 15-16).
16. 27.veebruaril 2007.a. saabus kohtusse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht (II kd tl 21-23) ja 01.märtsil 2006.a. saabus kohtusse Veeteede Ameti seisukoht kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse kohta (II kd tl 24-25). Kaebaja seisukoht
17. Kaebaja peab kaebust tähtaegseks, kuna on seisukohal, et kaebetähtaja kulgemist tuleb hakata lugema hetkest, mil kaebuse esitaja sai õiguskantsleri kui põhiseaduslikkuse küsimustes pädeva institutsiooni seisukoha asjassepuutuvate sätete põhiseadusvastasuse kohta. Kaebuse esitaja väitel sai ta tekitatud kahjust ja selle põhjustanud isikust, samuti RVastS § 31 lõikes 3 sätestatud nõudeõiguse tekkimisest teada kõige varasemalt
18. septembril 2003.a., mil kaebaja sai läbi emaettevõtja AS Tallink Grupp kätte õiguskantsleri 25.septembri 2003.a. kirja nr 68/744, milles õiguskantsler leidis, et kaubandusliku meresõidu koodeksi § 6 punkti 1 alapunkt 13, mis volitab Vabariigi Valitsust kehtestama tuletorni- ja jäämurdetasude määrad ning soodustuste kohaldamise alused ja korra, on vastuolus põhiseaduse §-ga 113 (I kd tl 7-8, 49-51, 64-65).
19. Vastuses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Veeteede Ameti 21.augusti 2006.a. kirjalikele arvamustele jääb kaebuse esitaja kõigi oma varasemate seisukohtade juurde ning vaidleb vastu Veeteede Ameti märkusele, mille kohaselt on tuletorni- ja jäämurdetasu võlgnevuse puudumine tegevusloa väljastamata jätmise ja peatamise alusena kehtiv alles 2005.a. juunist. Juba enne 2005.a. juunit pidi tegevusloa taotleja vastavalt kaubandusliku mere2 sõidu koodeksi §-le 8¹ lisama tegevusloa taotlusele Maksuameti kohaliku asutuse õiendi maksuvõlgnevuse puudumise kohta. Veeteede Ameti praktikas tõlgendati maksuvõlgnevuste puudumise nõuet laiemalt riigi ees võlgnevuste puudumise nõudena. Ka Veeteede Ameti poolt viidatud meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirjas on öeldud, et maksuvõla puudumise nõue oli järeldatav selle põhjal, milliseid dokumente peab ettevõtja tegevusloa taotlemisel esitama, ning seega kehtiv ka enne seaduse vastavat muutmist (I kd, lk 155-157)
20. 01.veebruaril 2007.a. kohtusse esitatud tähtaja ennistamise taotluses (II kd, tl 9-13) märgib kaebaja, et kuigi kaebuse esitaja on jätkuvalt seisukohal, et on kaebuse esitanud tervikuna tähtaegselt, palub kaebuse esitaja kohtu vastupidist seisukohta arvestades

§ 12lõikele 3 tuginedes ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.

1. Tähtaja ennistamise taotluses on tähtaja möödalaskmise põhjusena märgitud asjaolu, et kuna tuletorni- ja jäämurdetasu määrad olid kehtestatud õigusaktiga ning nende maksmine toimus Veeteede Ameti arvete alusel, ei tekkinud kaebuse esitajal enne õiguskantsleri
2. septembri 2003.a. kirja saamist kahtlust, et temalt nõutavad tasud olid õigusvastased. Esmakordselt tekkis kaebuse esitajal kahtlus, et temalt nõutavad tuletorni- ja jäämurdetasud ei ole kehtestatud õiguspäraselt pärast
3. septembrit 2003, kui kaebuse esitaja emaettevõtja AS Tallink Grupp oli tutvunud õiguskantsleri 25.septembri 2003 kirjas 6-8 väljendatud seisukohtadega. Lõpliku kinnituse teede- ja sideministri määrustega kehtestatud tuletorni- ja jäämurdetasude õigusvastasusest sai kaebuse esitaja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse vastuvõtmisega Riigikogu poolt 24.märtsil 2004.a. Kuna kaebuse esitajal ei olnud mõistlikku alust kahelda temalt nõutavate tuletorni- ja jäämurdetasude õiguspärasuses ei kaalunud ta seetõttu ka kvalifitseeritud õigusabi kasutamist talle igakuiselt esitatavate arvete õiguspärasuse hindamiseks ning nende arvete vaidlustamise võimalust halduskohtus. Kaebajale kohustuse panemine igakordsel kokkupuutel avaliku võimuga kasutada kvalifitseeritud õigusabi selleks, et välja selgitada, kas avaliku võimu tegevus suhetes kaebajaga on õigusvastane, oleks kaebuse esitajale ebamõistlikult koormav. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei esitanud kaebust halduskohtusse koheselt pärast seda, kui Riigikogu oli teede- ja sideministri määrustega tuletorni- ja jäämurdetasude kehtestamise sisuliselt põhiseadusvastaseks tunnistanud, tulenes sellest, et kaebuse esitaja hakkas kaebuse esitamise kolmeaastast tähtaega arvutama alates hetkest, mil ta sai teada tuletorni- ja jäämurdetasude kehtestamise põhiseadusevastasusest ehk õiguskantsleri
4. septembri 2003.a. kirja kättesaamisest kaebuse esitaja emaettevõtja AS Tallink Grupp poolt. Kaebuse esitamise tähtaeg olnuks sel juhul
5. september 2006.a.
6. juunis pöördus kaebuse esitaja advokaadibüroosse ja pärast õigusliku hinnangu saamist koheselt halduskohtusse. Viivitus kaebuse esitamisel oli lisaks tingitud ka tekkinud situatsiooni õiguslikust keerukusest. Kaebuse esitajale ei olnud üheselt selge, milline kaebus tuleb kohtule esitada (kas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise nõudes), millistele avaliku võimu aktidele või toimingutele peaks selliselt esitatav kaebus tuginema (kas üldaktile, üksikaktidele või toimingutele). Kaebaja jaoks ei olnud tuletorni- ja jäämurdetasude põhiseadusvastasus tasude maksmise ajal mõistlikult äratuntav. Tõsine õiguslik keerukus seondus just põhiseadusvastasusega ning sellega, kui keerukas selle mõistmine selles kontekstis oli. Põhiseadusevastane olukord kehtis läbi mitme erineva määruse aastaid ning põhiseadusevastaseid määrusi oli pidevalt kõigi vastavate isikute suhtes rakendatud. Nende aastate jooksul ei avastanud ükski riigiorgan, et tegemist oleks põhiseadusevastaste aktidega ega kõrvaldanud seda põhiseadusevastast olukorda. 3 Kaebaja rõhutab, et tulenevalt Riigikohtu
7. novembri 2004.a. otsusest võiks tuletorni- ja jäämurdetasude põhiseadusevastasusest teadasaamise hetkeks pidada pigem
8. märtsi 2004.a., s.o meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse (millega sisuliselt tunnistati kehtetuks tuletorni- ja jäämurdetasude kehtestamiseks teede- ja sideministrile antud volitus) vastuvõtmist Riigikogu poolt. Enne tuletorni- ja jäämurdetasude põhiseadusevastaseks tunnistamist ei pidanud kaebuse esitaja tulenevalt Riigikohtu
9. novembri 2004.a. otsusest mõistma, et ta on tuletorni- ja jäämurdetasusid maksnud alusetult
10. Kaebaja leiab, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine ei läheks vastuollu kaebetähtaegade kehtestamise eesmärgiga kaitsta õiguskindlust. Kolmandaid isikuid, kelle õigusi kaebuse esitamise tähtaja ennistamine võiks riivata, ei eksisteeri. Avalik huvi kaebuse esitamise tähtaja ennistamata jätmise vastu ei saa antud juhul kaaluda üles kaebuse esitaja huvi kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Riigivastutuse seadus annab piisavalt võimalusi arvestada avalikku huvi hüvitise suuruse reguleerimisel, seega ei saa avaliku huvi kaitsmise eesmärk olla kuigi kaalukas. Tuleb arvestada, et riik on enam kui 7 aasta jooksul nõudnud kaebuse esitajalt põhiseadusevastaselt kehtestatud tasude maksmist. Avaliku huvi eelistamine ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamata jätmine oleks kaebaja suhtes ebaõiglane. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht
11. Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium leiab, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ning palub

§ 12lg-st 3 lähtudes lõpetada haldusasja menetluse.

Tähtaja arvutamist ei saa seostada õiguskantsleri

1. septembri 2003.a. kirja nr 6-8/744 kättesaamisega 26.septembril 2003.a. Tuletorni- ja jäämurdetasude maksmise kohustusest sai OÜ Hansaliin teada tuletorni- ja jäämurdeteenuse osutamise eest Veeteede Ameti arve kättesaamisel või hiljemalt maksekohustuse tekkimisel. Seega tuleb iga esitatud arvet vaadelda eraldiseisvana ja võimalike tagasinõuete või kahjunõuete kulgemise algust iga arve puhul eraldi (I kd tl 116).
2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium palub oma 27.veebruari 2007.a. kohtule esitatud seisukohas jätta kaebuse esitaja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetada asja menetlus. Kaebuse esitaja ei ole kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses esile toonud ühtegi objektiivset ega subjektiivset asjaolu, mis oleksid tähtaja ennistamise mõjuvad põhjused. Juriidilist isikut ei saa võrdsustada füüsilise isikuga, kes ei pruugi olla teadlik oma õiguste kaitse kohastest viisidest ja võimalustest ning kelle võimalused kasutada professionaalset õigusabi võivad olla piiratud. Kaebuse esitajal oli võimalik Veeteede Ameti arvete saamisel kasutada koheselt professionaalset õigusabi jõudmaks seaduses sätestatud tähtaja jooksul selgusele, kas tuletorni- ja jäämurdetasude tasumise nõue rikub kaebuse esitaja õigusi ja otsustada toimingu vaidlustamise vajadust (II kd tl 23). Veeteede Ameti seisukoht
3. Veeteede Amet leiab, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega. Kaebuse esitaja teadasaamine tekitatud kahjust ja selle põhjustanud isikust ei ole seotud õiguskantsleri kirja kättesaamisega. Kaebuse esitaja on väitnud, et ta ei ole kasutanud teenust, mille eest tasus tuletorni- ja jäämurdetasu ning, et riik ei ole osutanud kaebuse esitajale ei tuletorni- ega jäämurdeteenust. Nendest väidetest võib järeldada, et kaebuse esitaja oli kogu aeg teadlik, et ta tasub arveid teenuste eest, mida talle ei ole väidetavalt osutatud. Seetõttu ei pea Veeteede Amet põhjendatuks kaebuse esitaja väidet, et ta sai esmakordselt talle tekitatud väidetavast kahjust ja selle põhjustanud isikust teada alles 26.septembril 2003.a. Veeteede Ameti arvates tuleb arve väljastamise kuupäeva või hiljemalt arve tasumise kuupäeva pidada päevaks, mil kaebuse esitaja kahju tekkimisest teada sai või pidi teada saama ning millest tuleb hakata lugema kaebuse esitamise kolmeaastast tähtaega (I kd, tl 142-144). 4
4. Kaebuse esitaja põhjendustest ei nähtu, et tal oleks olnud takistusi kahjunõuete varasemaks esitamiseks või õiguskaitsevahendite kasutamiseks kahju vähendamiseks või ärahoidmiseks. Kaebuses on kaebuse esitaja küll väitnud, et tal ei olnud võimalik kasutada teisi efektiivseid ja mõistlikke õiguskaitsevahendeid kahju ärahoidmiseks, viidates kaubandusliku meresõidu koodeksi §-dele 9¹ p 3, ja 8¹ p 2, mille kohaselt Veeteede Amet, kes peatab tegevusloa, kui ettevõtja tuletornitasu või navigatsioonitasu võlg ületab kolme kuu tasumäära või ei anta ettevõtjale, kellel on tuletornitasu- või navigatsioonivõlg, tegevusluba. Veeteede Amet juhib tähelepanu asjaolule, et koodeksi nimetatud sätted kehtivad alates 3.juunist 2005.a. ning ei saanud kuidagi mõjutada kaebuse esitaja poolt valitavaid õiguskaitsevahendeid aastail 1997-
5. Seega kaebuse esitaja väited riskeerimise kohta majandustegevuse seiskumisega seoses tegevuslubade võimaliku peatamise või mitte väljastamisega, kui kaebuse esitaja oleks kasutanud õiguskaitsevahendeid tekitatud kahju ärahoidmiseks, ei ole põhjendatud. Eksitav on kaebuse esitaja väide, et tegevuslubasid uuendati iga-aastaselt, sest OÜ-le Hansaliin tegevusload TSM/A-115 ja TR132 olid väljastatud perioodiks 11.04.1997-10.04.2001 (I kd, tl 142-144).
6. Veeteede Amet palub oma 01.märtsil 2007.a. kohtule esitatud seisukohas (II kd tl 24-25) jätta kaebuse esitaja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetada asja menetlus. Veeteede Amet leiab, et kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise põhjendusi ei saa pidada mõjuvateks objektiivseteks ajaoludeks, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Õiguskantsleri hinnang, et õigusakt on põhiseadusega vastuolus, või asjaolu, et Riigikogu tunnistab mingi seaduse või selle sätte kehtetuks, ei muuda seda seadust ega selle alusel antud määrusi tagantjärele tühisteks. Antud juhul kaubandusliku meresõidu koodeksi § 6 punkt 1 alapunkt 13 ja selle alusel antud teede- ja sideministri määrus kehtisid ja kuulusid täitmisele kuni meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse jõustumiseni 25.aprillil 2004.a. ning ei saanud kuidagi olla kaebuse esitajal nõudeõiguse tekkimise aluseks. Eeltoodust tulenevalt leiab Veeteede Amet, et taotluses välja toodud kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise põhjendused ei ole käsitatavad objektiivse asjaoluna, mis takistas kaebuse esitajal kasutada oma kaebeõigust seaduses ettenähtud ajaperioodi jooksul ning ei saa olla tähtaja ennistamise aluseks (II kd, lk 24- 25). KOHTU PÕHJENDUSED 20.

§ 12

lg 3 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Kaebuse tähtaegsus Kohus jääb oma 12. jaanuari 2007.a. määruses toodud põhjenduste juurde. 21. Kaebetähtaja kulgemise algushetke kindlaksmääramisel tuleb lähtuda kahju hüvitamise kaebuse tähtaja regulatsioonist.

§ 9

lõike 4 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Sama põhimõte on sätestatud RVastS § 17 lõikes

1. 5
2. Eeltoodust tulenevalt omab käesolevas asjas kaebetähtaja kulgemise alguse kindlaksmääramisel tähtsust asjaolu, millal OÜ-le Hansaliin tekkis väidetav kahju, mille kõrvaldamist ta esitatud kaebusega taotleb. Kaebusest ja kaebuse täpsustustest nähtuvalt on OÜ Hansaliin tasunud ajavahemikus 11.novembrist 1997.a. kuni 31.maini 1999.a. (I kd tl 2) või ajavahemikus oktoober 1997.a. kuni aprill 1999.a. (I kd tl 154) või ajavahemikus 10.november 1997 kuni juuli 1999 (II kd tl 10) Veeteede Ameti poolt esitatud arvete alusel tuletorni- ja jäämurdetasusid summas 5 023 950 (viis miljonit kakskümmend kolm tuhat üheksasada viiskümmend) krooni, mistõttu sai reaalne kahju tekkida üksnes eelnimetatud perioodil iga konkreetse Veeteede Ameti arve tasumise päeval. Seega tuleb kaebetähtaja kulgemise algust arvutada igast nimetatud ajavahemikul OÜ-le Hansaliin esitatud tuletorni- ja jäämurdeteenuse eest esitatud arvest eraldi, lähtudes arve tasumise päevast.
3. Kuna kaebus on esitatud
4. juunil 2005.a. (postitempel ümbrikul), siis on kohus seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega. Enne RVastS jõustumist tekkinud kahju osas, mille hüvitamist kaebaja taotleb, tuleb kaebuse esitamise tähtaja arvutamisel kohaldada RVastS § 31 lõiget
5. Nimetatud sätte kohaselt enne RVastS jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks võib taotluse või kaebuse esitada enne RVastS jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul RVS jõustumisest, s.o 1 jaanuarist 2002.a. arvates, seega sai kaebust esitada kuni
6. jaanuarini 2005.a. Kuna kaebuse esitamise ajaks (
7. juuni 2005.a.), oli tulenevalt RVastS § 31 lg-st 2 kaebetähtaeg enne
8. jaanuari 2002.a. tekkinud kahju osas möödunud, puudub vajadus välja selgitada tähtaja kulgemise alguse täpne kuupäev.
9. RVastS § 31 sätetest järeldub, et kui kahju tekitati enne
10. jaanuari 2002.a., siis peab kahju hüvitamise kaebus olema esitatud hiljemalt
11. jaanuariks 2005.a., välja arvatud juhul, kui isik sai nõudeõiguse tekkimisest teada pärast
12. jaanuari 2002.a. Ekslik on kaebuse esitaja seisukoht, et kaebuse esitamise tähtaeg ei ole möödunud tulenevalt RVastS § 31 lg-st
13. Kaebuse esitaja väitel sai ta tekitatud kahjust ja selle põhjustanud isikust, samuti RVastS § 31 lõikes 3 sätestatud nõudeõiguse tekkimisest teada kõige varasemalt
14. septembril 2003.a., mil kaebuse esitaja emaettevõtja AS Tallink Grupp sai kätte õiguskantsleri
15. septembri 2003.a. kirja nr 6-8/744, milles õiguskantsler leidis, et kaubandusliku meresõidu koodeksi § 6 punkti 1 alapunkt 13, mis volitab Vabariigi Valitsust kehtestama tuletornija jäämurdetasude määrad ning soodustuste kohaldamise alused ja korra, on vastuolus põhiseaduse §-ga
16. RVastS § 31 lg 3 kohaselt sama §-i lg-t 2 ei kohaldata, kui isik sai nõudeõiguse tekkimisest teada pärast käesoleva seaduse jõustumist. Tallinna Ringkonnakohtu
17. veebruari 2005.a. määruses nr 2-3/509/05 on leitud, et RvastS § 31 lg 3 võib kuuluda kohaldamisele juhul kui kohtusse pöördumise (nõude esitamise) tähtaja kulgemise algus ei ühti isiku poolt nõudeõiguse tekkimisest teadasaamise ajaga. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et OÜ Hansaliin oli teadlik kõigist enne
18. jaanuari 2002.a. väljastatud ja tema poolt tasutud tuletorni- ja jäämurdetasude arvetest. Seega oli OÜ-l Hansaliin nõudeõigus olemas juba
19. aastal, mistõttu ei ole RVastS § 31 lg 3 asjassepuutuv. Kaebetähtaja ennistamise küsimus 25.

§ 12

lõike 3 kohaselt rahuldab halduskohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Riigikohtu halduskolleegium leidis oma

1. jaanuari 2001.a. määruses nr 3-3-1-59-00, et mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asja6 olud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja mööda lasknud protsessiosaline. Kohus ei pea analüüsima tähtaja ennistamist otsustades asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud. Riigikohtu Halduskolleegium on oma 19.04.2006 määruses nr 3-3-1-26-06 leidnud: „Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid.“ Riigikohtu halduskolleegium on oma määruses nr 3-3-1-57-02 leidnud järgmist: „ Kolmanda isiku huvi ja avalik huvi haldusakti kehtimajäämise suhtes on seda kaalukamad, mida enam on tähtaega ületatud.“
2. Kaebetähtaja ületamise mõjuva põhjusena on esile toodud tekkinud situatsiooni õiguslik keerukus; kaebaja jaoks ei olnud tuletorni- ja jäämurdetasude põhiseadusvastasus tasude maksmise ajal mõistlikult äratuntav; õiguskantsleri
3. septembri 2003.a. kirja kättesaamine
4. septembril 2003.a. mille tulemusena kaebaja sai esmakordselt teada tuletorni- ja jäämurdetasude kehtestamise põhiseadusvastasusest ning Riigikogu poolt
5. märtsil 2004 meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse vastuvõtmine.
6. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja tähtaja ennistamise taotluses väljendatud kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise põhjendusi, ei saa pidada mõjuvateks objektiivseteks asjaoludeks, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Puudusid ka olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul. Tekkinud situatsiooni õiguslik keerukus, kaebuse esitaja teadasaamine õiguskantsleri hinnangust õigusakti põhiseadusega vastuolu kohta, või asjaolu, et Riigikogu tunnistas seaduse sätte kehtetuks, ei saanud kaebajat kuidagi takistada kaebust tähtaegselt esitamast. Halduskohtumenetluse seadustik on alati sisaldanud sätet, mille kohaselt jätab halduskohus kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus põhiseadusega (15.09.1993 kuni 01.01.2000 kehtinud HKS § 19 lg 3; alates 01.01.2000 kehtiva

§ 25lg 5, alates 01.09.2006 § 25 lg 9).

Kaebaja ei ole

§ 9

lg-s 4 sätestatud tähtaja jooksul astunud kohaseid samme selleks, et jõuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul selgusele, kas tema kohustamisega maksma tuletornija jäämurdetasusid arvetes fikseeritud summas tekitati talle kahju ning esitada kahju hüvitamise kaebus halduskohtule. Kaebajal juriidilise isikuna oli arvete saamisel võimalus kasutada vajadusel professionaalset erialast abi jõudmaks seaduses sätestatud tähtaja jooksul selgusele, kas tuletorni- ja jäämurdetasude tasumise nõue rikub kaebaja õigusi või huve ning otsustada Veeteede Ameti toimingu, mis seisnes kaebaja kohustamises maksma tuletorni- ja jäämurdetasusid arves fikseeritud summas, vaidlustamise küsimus. Kaebaja ei ole seda teinud, vaid on arved tasunud. 28. Kuna kohtu hinnangul ei ole kaebuse esitaja esile toonud objektiivseid olulisi ja kestvaid takistusi kaebeõiguse kasutamiseks seaduses sätestatud tähtaja jooksul, puudub vajadus hinnata, kas kaebaja eelduslikult rikutud õigus kaalub üles avaliku huvi. 29. Eeltoodut arvestades jätab kohus kaebuse esitaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetab

§ 12lg 3 alusel haldusasja menetluse.

30. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ja kuna kaebaja ei ole välja toonud mõjuvaid põhjusi kaebetähtaja ennistamiseks, jätab kohus kaebuse esitaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning menetlus kuulub

§ 12lg 3 alusel lõpetamisele.

7 31.

§ 84

lõike 4 p 4 kohaselt tagastatakse kaebuselt tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud. OÜ Hansaliin on tasunud käesolevalt kaebuselt 30.juunil 2005.a. riigilõivu 9000,00 krooni SEB Eesti Ühispanga Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011, viitenumber 2900072673. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 12 lg-le 1 on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise nõue aegub kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada riigilõivu võtnud asutusele Vabariigi Valitsuse 11.04.2001.a. määrusega nr 140 kinnitatud „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korras“ sätestatud nõuetele vastav avaldus. Aili Maasik Kohtunik 8