) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks. Elatis määratakse igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 5. Kostja ei vaidlustanud lapse ülalpidamiskulude suurust 4000 krooni, vaid leidis, et tema varanduslik seisund võimaldab maksta poole miinimumpalgast. Sisulisi vastuväiteid, miks ta ei saa elatist rohkem maksta, kostja ei esitanud. Kostja esitas palgatõendi (t.lk.93), mille kohaselt on tema palk 06.03.2006-18.09.2006 olnud OÜ-s K kokku 26 409 krooni, seega keskmiselt 5281,80 krooni kuus. Kohus leiab, et kostja varanduslik olukord võimaldab tal maksta lapsele elatist enam, kui üksnes pool miinimumpalgast. Asjaolu, et kostja peab tuba üürima, ei vabastada teda eelkõige oma lapse ülalpidamise kohustusest ega saa olla aluseks elatise määramiseks üksnes ½ miinimumpalga ulatuses. Kohus ei saa eelistada alaealise lapse elatise suuruse kindlaksmääramisel kostja teisi võlakohustusi, kuna selline eelistus ei tulene seadusest. Kuna lapse ülalpidamise kulude suurust ei ole vaidlustatud, tuleb lugeda lapse igakuisteks vajadusteks ja nendele tehtavateks kuludeks 4000 krooni ja seega ei pea kohus andma hinnangut hageja poolt esitatud rahvastikuregistritõendile, ühistu ja Eesti Energia tõendeile võimalike kommunaalkulude suuruse arvestamiseks. Hageja sai vanemahüvitist igakuiselt 2000 krooni, mida kinnitab ka tema pangakonto väljavõte. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et viimase vanemahüvitise sai hageja 2006 veebruaris. Edaspidi on hageja saanud peretoetust 900 krooni kuus. Seega on põhjendatud välja mõista kostjalt poja ülalpidamiseks elatis aastate lõikes erinevalt ja alates hagi esitamisest 26.01.2005 kooskõlas
§-ga 70 1500 krooni ja seda kuni 2006 veebruarini ja alates 2006 märtsist igakuiselt 2000 krooni. 6.
järgi on abikaasa kohustatud lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama oma abikaasat, kui kohustatud isiku varaline seisund seda võimaldab. Nimetud sätte eesmärgiks on tagada eelkõige seda, et lapsehoolduspuhkusel olev isik saaks ülalpidamist selleks, et täita oma seadusest tulenevat kohustust, so äärmiselt väikest last kasvatada ja hooldada. Kostja ei ole esile toonud, et tema varanduslik olukord ei võimaldanud tal anda hagejale ülalpidamist ja et see ei ole võimalik edaspidi. Esitatud palgatõendist nähtuvalt on kostjal võimalik oma kohustust täita. Eeltoodu alusel on kostja kohustatud hagejale maksma kuni lapse 3-aastaseks saamiseni elatist. Vaidlust hageja enda ülalpidamiskulude osas polnud, seega on need samuti ca 4000 krooni. Arvestades asjaolu, et hageja sai vanemahüvitist 2000 krooni, mis ei kata aga tema enda vajadusi selleks, et ühist last hooldada, mõistis kohus kostjalt välja igakuiselt hageja kasuks 1000 krooni kuus. Kostja väited abielu lühidusest või suhete lõppemisest ei ole aluseks elatise väljamõistmata jätmiseks. 7. TsMS § 468 lg 3 ja § 445 lg 3 järgi tuleb elatise otsuses määrata kindlaks otsuse täitmise viivitamatus hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus otsustas, et viivitamatult täitmisele kuulub lapse osas igakuiselt 1800 krooni ja hageja osas 500 krooni. Lk 2
lg-s 1, mille kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Maakohus on asjaolusid arvestades ja esitatud tõendeid hinnates teinud põhjendatud ja seadusliku lahendi. Kostja vastuväide, mille kohaselt hageja on kulutusi enda ja lapse ülalpidamiseks suurendanud, ei ole õige ega kooskõlas asja materjaliga. Hageja poolt lapse ülalpidamiseks nõutud elatis on 200 krooni suurem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestud kuupalga alammäärast. Ringkonnakohtu istungil selgitas apellant, et ta elab üksinda ja tal ei ole rohkem ülalpeetavaid kui poeg D. Erialalt on ta autoremondilukksepp ning ta töötab erialal. Ringkonnakohus leiab, et apellandil lasub kohustus tagada lapse ja lapse ema ülalpidamine. Selleks lasub kostjal kohustus Lk 3
13. Vaidlust ei ole selles, et apellant ei ole lapsele ega hagejale peale lapse sündi ülalpidamist andnud. Poolte kooselu lõppes väidetavalt enne lapse sündi ja pooled elavad eraldi. Ringkonnakohus leiab, et puuduvad alused tühistada kohtuotsus osas, milles kohus mõistis elatise hageja ülalpidamiseks lapse kolmeaastaseks saamiseni.
sätestab hagi rahuldamisel kriteeriumiks muuhulgas selle, et kohustatud isiku varaline seisund võimaldaks pidada ülal abikaasat. Elatise väljamõistmisel hagejale tuleb arvestada, et hagejal puuduvad või on väiksemad võimalused teenida endale ja lapsele ülalpidamist ajal, kui ta viibib lapsehoolduspuhkusel. Seadus ka seda hagejalt eelnimetatud ajaperioodil ei nõua, vaid määrab perekonnaliikmete ülalpidajaks kostja. Kuna elatis mõisteti hagejale tema ülalpidamiseks välja ühise lapse hooldamise tõttu kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, siis ei oma abielu kestus tähtsust. Apellandi väited selle kohta, et hageja on kulutusi põhjendamatult suurendanud ja et tema varaline seisund on parem kui hagiavalduses märgitud, on paljasõnalised. 14. Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse elatusraha suuruses muutmata, ei ole alust muuta ka otsust selle viivitamatu täitmise osas. Apellant eraldi otsuse ebaõigsust selles osas ei vaidlustanud. A.G selgitas istungil, et kuna ta pidas hageja ülalpidamiseks elatise väljamõistmist ebaõigeks, pidas ta ebaõigeks sellest tulenevalt ka otsust viivitamatu täitmise osas. Muid vastuväiteid tal esitada viivitamatule täitmisele ei olnud. Kuna apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, jäävad apellatsioonimenetluse kulud, milleks on apellandi poolt tasutud riigilõiv, tema enda kanda kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 61 lg 1 ja 8 alusel. U.Loonurm K.Kullerkupp A.Tänav Lk 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.