lõigetega 1 ja 3, kuna tõendatud on asjaolu, et isikud ja nende registreerimine maksukohustuslastena, kellelt kaup on soetatud, ei ole tuvastatavad, mistõttu Omlox Resources-il puudus alus ettekirjutuse lisas 2 toodud arvetel alusel sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Omlox Resources LLC Eesti filiaali juhatuse liige on A. K., kelle allkirjad on TJIMA-le esitatud käibedeklaratsioonidel. Allkirjana on kasutatud allkirjapitsati jäljendit. TJIMA-le 24.04.2002 antud kirjalikus seletuses on A.K. tunnistanud, et tema ei ole teadlik Omlox Resources LLC Eesti filiaali tegevusest, ei ole allkirjastanud lepinguid, käibedeklaratsioone ega muid raamatupidamisdokumente. Tema käes ei ole ka äriühingu pangakaarti, sest ta andis selle kohe pangast saamisel volitatud isiku E. V.’i kätte. A.K. oli juhatuse liikmeks ja E.V. volitatud isikuks ka firmas Good Oil OÜ, mis on Filiaaliga seotud põlevkiviõli ekspordi ja impordi tehingute kaudu. Ettekirjutuses on TJIMA jõudnud järgmistele järeldustele:
) §13 lg 4 p 6 (kuni 31.12.2001 kehtinud redaktsioonis) loeti teenuse ostja ja müüja vahelise tehingu vahendamine (kui kaupa kasutati väljaspool Eesti tolliterritooriumi või vahendati teenuse eksporti) teenuse ekspordiks. Kaebaja väitel eksportis ta raudteetranspordi teenust. Vastavalt
Seega on ebaseaduslik ettekirjutuse punkti 1 alusel tuvastatud maksuvõlg 1 653 095 krooni. Seoses maksuameti viitega rahandusministri 24.09.96 määrusega nr 73 kinnitatud Teenuse ekspordi loetelu ning kauba ja teenuse ekspordi tõendamise korra p 3 alapunktile 2, mille kohaselt loetakse teenuse ekspordiks kaupade transport välisriigi territooriumilt Eesti tolliterritooriumil asuvasse sihtpunkti Eestis registreeritud vedaja poolt, väidab kaebaja 03.07.2003 esitatud kaebuse täienduses, et: 1)
lg 4 p 6 ei näe käibemaksu soodusmäära kohaldamise eeltingimusena ette käsundi andmist Eestis registreeritud vedajale; 2) deklaratsiooni lahtrist 1 nähtuvalt on Filiaal andnud transporditeenuse osutamise käsundi nii AS-le Kurzemes Degviela kui ka Eestis registreeritud äriühingule AS Intopex, kes on omakorda andnud transporditeenuse osutamise käsundi Eestis registreeritud vedajale – Eesti Raudteele (deklaratsiooni lahter 4). 02.03.2004 kaebuse täienduses väidab kaebuse esitaja, et Omlox Resources LLC Eesti filiaal on osutanud OÜ-le Sektone ekspedeerimisteenust, mis kujutab endast 0%-lise käibemaksuga 4 maksustatavat teenuse eksporti. Ekspedeerimisteenuse sisuks on kauba transpordi korraldamine välisriigi territooriumilt Eestis asuvasse sihtpunkti. OÜ Sektone ja Omlox Resources LLC Eesti filiaali vahel 29.01.2001 sõlmitud transpordilepingu esemeks (lepingu p 1.1) ei olnud transporditeenuse osutamine, vaid korraldamine, mis langeb kokku ekspedeerimislepingu legaaldefinitsiooniga VÕS §854 lg 1 järgi või rahandusministri 18.12.2001 määrusega nr 119 kehtestatud Teenuse ekspordiks loetavate riikidevaheliste kauba- ja reisijateveoga seotud teenuste nimekirja §1 lg 1 punktis 9 sätestatuga; 2.
lg 4 p 4 mõistes, viidates rahandusministri 24.09.96 määrusega nr 73 kinnitatud Teenuse ekspordi loetelu ning kauba ja teenuse ekspordi tõendamise korra punkti 3 alapunktile 4. Kaebaja täiendavatest seletustest nähtub, et Filiaal on osutanud OÜ-le Sektone ekspedeerimisteenust, mitte raudteetransporditeenust, nagu nähtub arvetelt. Kaebaja poolt esitatud skeemi kohaselt ei ole Filiaal olnud ise ekspedeerijaks, vaid on omakorda vahendanud seda teenust AS-lt Intopex. Viimane on omakorda veo- ja printsipaaliteenust ostnud Eesti Raudteelt. Kõnealuses majandustehingus oli seega kaks ekspedeerijat (Filiaal ja AS Intopex) ja üks vedaja – Eesti Raudtee. Filiaali poolne ekspedeerimisteenus seisnes kaebaja väitel konsultatsiooniteenuse osutamises, mille käigus leiti OÜ-le Sektone kõige odavam vedaja. Samuti seisnes Filiaali poolne teenus veose garanteerimises piiripunktist kuni Maarduni. Allhanke korras garanteeris veo kuni Maarduni AS Intopex. Vastustaja poolt kohtule esitatud Eesti Raudteelt saadud tõenditest (arved AS-le Intopex ja arvete aluseks olnud koondkaardid, tlk-d 208-216) nähtub, et kaebuses viidatud saatelehtede alusel neid märgitud kaubavaguneid on vedanud Lugaźist Maardusse Eesti Raudtee ja on selle eest esitanud AS-le Intopex arveid, mis sisaldavad nii 0% kui ka 18% käibemaksuga teenust. Arvete sisust nähtub, et veoteenusele on lisatud 0% käibemaksumäär, printsipaaliteenusele 18% käibemaksumäär, kusjuures 0% määraga teenuste rahaline maht on kokku ca 65 000 krooni. Kohtu nõudel AS-i Intopex poolt esitatud tõenditest (09.02.2001 leping nr 2001/01/J003 ja neli arvet koos alusdokumentidega, tlk-d 187-202) nähtub, et Filiaalile osutatud teenus seondub kaebuses viidatud kauba saatelehtede ja vagunitega. Kahele viidatud arvele on märgitud lisaks ekspedeerimisteenusele ka printsipaalitasu (viimase hinnale on lisatud 18% käibemaks). Eeltoodust järelduvalt oli kõnealustes saatelehtedes märgitud kaubavagunite vedu korraldatud nii, et Eesti Raudtee vedas nimetatud vagunid piiripunktist Lugaźist Maardusse ja esitas selle eest arved mahus ca 65 000 krooni (0% käibemaksumääraga) AS-le Intopex. AS Intopex ekspedeerijana osutas kaubaveo korraldamise teenust Filiaalile ning esitas viimasele ka 8 arved mahus ca 60 000 krooni. Filiaal, tegutsedes samuti ekspedeerijana, vahendas AS-lt Intopex saadud ekspedeerimisteenuse OÜ-le Sektone, esitades viimasele selle eest arved kokku summas 9 183 866 krooni, käibemaksu lisamata. AS-i Intopex ja Eesti Raudtee poolt esitatud arvetes on selgelt eristatavad 0% käibemaksumääraga teenused, sh AS-i Intopex arvetel ekspedeerimisteenus, Filiaali poolt OÜ-le Sektone esitatud arvetel aga sellist eristamist ei ole näidatud. Seega on Filiaal AS-lt Intopex ostetud teenuse 155 korda kallimalt edasi müünud OÜ-le Sektone, seejuures muutmata teenuse mahtu ja lisamata sellele mingit väärtust. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebuse esitaja ei ole ise teinud mingeid ekspedeerimisteenusele omaseid toiminguid, vaid on müünud AS-lt Intopex saadud teenuse samas mahus edasi OÜ-le Sektone. Kaebaja ise on põhjendanud hinna erinevust asjaoluga, et tema poolt osutatud teenus sisaldas ka konsultatsiooniteenust, st informatsiooni kogumist selle kohta, kellelt on ekspedeerimisteenust kõige odavam osta. Konsultatsiooniteenus ei ole samastatav rahvusvahelise kaubaveo teenusega ega selle kõrvalteenusega. Rahandusministri 18.12.2001 määrusega nr 119 kehtestatud Teenuse ekspordiks loetavate riikidevahelise kauba- ja reisijateveoga seotud teenuste nimekirja §1 lg 1 p 9 kohaselt loetakse teenuse ekspordiks riikidevahelise kaubaveokorraldamise teenuse (ekspedeerimisteenuse) osutamine maksukohustuslase poolt. Ekspedeerimisteenusena käsitletakse kaubaveo korraldamist Eestist välisriigis asuvasse sihtpunkti või välisriigist Eestis asuvasse sihtpunkti või ühest välisriigist teises välisriigis asuvasse sihtpunkti, ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenuste osutamist. Kaubaveoga seotud kõrvalteenusteks on kauba laadimine, lossimine, käitlemine, ladustamine veolepingu raames, kindlustamine, kaubaga seonduvate dokumentide vormistamine ja hankimine ning tolliformaalsuste teostamine. Osundatud rahandusministri määrus jõustus küll 01.01.2002, kuid ei ole mingit alust arvata, et nimetatud määrusega kitsendati ekspedeerimisteenustena käsitletavate teenuste ringi ja et enne nimetatud määruse jõustumist kehtinud rahandusministri 24.09.96 määruse nr 73 p 3 alapunkt 4 sisaldas ekspedeerimisteenuse osana konsultatsiooniteenust. Seega ei saa konsultatsiooniteenust, st informatsiooni kogumist selle kohta, kellelt on ekspedeerimisteenust kõige soodsam osta, pidada ekspedeerimisteenuseks ega selle osaks (kaubaveo korraldamise kõrvalteenuseks) ning sellise teenuse müümisel pidanuks käibemaksukohustuslasest kaebuse esitaja lisama arvele 18% käibemaksu. Lisaks sellele leiab kohus, et arvestades Eesti turu väiksust ja ekspedeerimisteenust osutavate firmade mitte eriti suurt hulka, on sedalaadi informatsioon kütuseveoga tegelevatele firmadele niigi teada või on selle hankimine võimalik tunduvalt väiksemate kulutustega. Seetõttu ei ole arusaadav, miks OÜ Sektone nõustus kaebajalt sellist teavet ostma ekspedeerimisteenusena, liiati veel põhjendamatult kõrge hinna eest. Õige on vastustaja järeldus, et OÜ Sektone majandustegevust ei korraldanud juhatuse liikmeks olev U. K., mida tõendavad nii U.K. poolt kohtus tunnistajana kui ka ülekuulamisel Maksupettuste Uurimise Keskuses antud ütlused. Tuginedes haldusasjas kogutud tõenditele nende kogumis ja vastastikuses seoses, on põhjendatult alust arvata, et OÜ Sektone majandustegevuse juhtimisega olid seotud samad isikud, kes juhtisid ka kaebuse esitaja majandustegevust, eelkõige E.V.. Nimetatud asjaolu võimaldab loogiliselt seletada, miks Filiaal esitas arveid teenuse tegelikust hinnast ca 155 korda kõrgemas hinnas, lisamata seejuures teenuse hinnale käibemaksu, mis tulnuks tasuda riigieelarvesse, ja miks OÜ Sektone nende arvete alusel raha Filiaalile kandis. 9 Ettekirjutuse punktis 1 on maksuhaldur leidnud, et Omlox Resources LLC Eesti filiaal osutas OÜ-le Sektone kauba impordi vahendamise teenust, mis kuulub maksustamisele 18% käibemaksuga. Kohtumenetluse käigus on selgunud uued asjaolud ja on kogutud täiendavaid tõendeid Filiaali, AS-i Intopex ja Eesti Raudtee poolt osutatud teenuste kohta, mis võimaldavad teha järelduse, et maksuhaldur ei ole revisjoni käigus ja ettekirjutuse tegemisel õigesti hinnanud nimetatud teenuste olemust. Kohtuvaidluse käigus on selgunud, et kaebuse esitaja ei ole kauba impordi vahendamise teenust osutanud, seega on ettekirjutuse punktis 1 sisalduv sellekohane väide ekslik. Kuid samal ajal on kohus vaidluse lahendamisel jõudnud maksuhalduriga samale lõppjäreldusele, et Omlox Resources LLC Eesti filiaali poolt ettekirjutuse lisas 1 toodud arvete alusel deklareeritud teenus summas 9 183 866 krooni ei kuulu kajastamisele 0% määraga maksustatavas käibes, vaid tuleb maksustada 18% käibemaksumääraga, kuna tegemist ei ole 0% määraga maksustatava teenuse ekspordi vahendamisega (ekspedeerimisteenuse osutamisega). Selle asemel on kaebaja osutanud OÜ-le Sektone konsultatsiooniteenust, mis kuulub maksustamisele 18% käibemaksumääraga. Seega on kaebuse esitaja põhjendamatult jätnud osutatud teenuse eest väljastatud arvetele lisamata käibemaksu. Eeltoodust tulenevalt puudub alus vaidlustatava ettekirjutuse tühistamiseks p 1 osas. II. Maksuhaldur, tuginedes revisjoni käigus tuvastatud asjaoludele, on vaidlustatavas ettekirjutuse punktis 2 asunud seisukohale, et käibemaksukohustuslastena registreeritud äriühingud - Waldorgoff Kaubanduse OÜ ja Golden Invest OÜ ei ole Omlox Resources LLC Eesti filiaali kaupu müünud ega teenuseid osutanud, seega ei ole tegemist kaupade ja teenuste müüjatega. Osaühingute Waldorgoff Kaubandus ja Golden Invest näol on tegemist äriühingutega, mille esindusõiguslikud isikud ei tea midagi nende poolt esindatavate äriühingute majandustegevusest ja milliste tegevust kontrolliti tegelikkuses äriühingutega juriidiliselt mitteseotud kolmandate isikute poolt. Waldorgoff Kaubanduse OÜ juhatuse liikme R.P. ütluste kohaselt vormistati firma tema nimele endise töökaaslase U. K. tuttava R. ettepanekul, kellega koos olid veel kaks eesti keelt kõnelnud noormeest. Selle eest maksis R.P.e 500 krooni, mille ta oli saanud tema nähes nimetatud noormeeste käest. R.P. nimele vormistati ka pangakaart firma arve kasutamiseks, mille ta andis samuti nende noormeeste kätte. Lisaks sellele andis R.P. allkirju umbes kümnele tühjale lehele, mille andis samade noormeeste kätte. Firma olemasolust ei tohtinud R.P. ütluste kohaselt kellelegi rääkida, vastasel juhul ähvardati maha lüüa „kogu suguvõsa“. Tehingutest, mis tema nimele vormistatud osaühingu nimel on tehtud, ei tea R.P. midagi, samuti ei ole ta kunagi kuulnud firmadest nagu Omlox Resources LLC Eesti filiaal ja Golden Invest OÜ. TJIMA käsutuses olevatel Waldorgoff Kaubanduse OÜ poolt esitatud käibedeklaratsioonidel on nende allkirjastajana märgitud R.P., kuid allkirjade visuaalsel võrdlemisel R.P. tegeliku allkirjaga on selgesti näha, et allkirjad deklaratsioonidel ei ole kirjutatud R.P. poolt. Golden Invest OÜ juhatuse liikme J.K. ütluste kohaselt vormistati osaühing tema nimele vend U. K. kaudu, kelle tuttav oli R.. Firma oma nimele vormistamise eest maksti J.K.le 2000 krooni. Notaribüroos käis J.K.ga kaasas üks teine noormees, mitte R. J.K. on andnud 10 allkirju tühjadele paberilehtedele. Volikirjade andmist kellelegi J.K. eitab. Samuti eitab J.K. töölepingu sõlmimist R.S.ga. Firma tegevusest ei tea J.K. midagi, ei tea ka seda, kas firma on siiani tema nimel või mitte. Ka ei ole J.K. teadlik tehingutest selliste firmadega nagu Waldorgoff Kaubandus OÜ ja Omlox Resources LLC Eesti filiaal. Viimane on Golden Invest OÜ arvelduskontole Eesti Ühispangas kandnud summasid, mis on Golden Invest OÜ poolt üle kantud Waldorgoff Kaubandus OÜ-le. TJIMA-le esitatud käibedeklaratsioonidele on allkirjastajaks märgitud J.K., kes ei ole neid allkirjastanud. J.K. ütluste kohaselt ei tea ta midagi ka firma raamatupidamisdokumentidest ja tema käes ei ole ka äriühingu pangakaarti. Seega on mõlema äriühingu, kellega kaebuse esitaja on väidetavalt majandustehinguid teinud, juhatuse liikmeteks väheste kogemustega, majandusalaste teadmisteta ja materiaalselt suhteliselt vähekindlustatud isikud, kes antud ütluste kohaselt nõustusid äriühinguid oma nimele vormistama ainult huvist selle eest pakutava väikese rahasumma vastu. Nimetatud isikute (U.K., R.P., J.K.) poolt kohtuistungil ja MUK-is antud ütluste põhjal võib teha järelduse, et nende ärakasutamine äriühingu juhtimisel ja nende teadmatuses hoidmine äriühingu tegelikust majandustegevusest, ei olnud juhuslik. Äriühingute tegelikku juhtimist ja majandustehinguid nende nimel on teostanud seni kindlaks tegemata kolmandad isikud. U.K., R.P. ja J.K. ütluste kohaselt on kaebaja esindajad nendega manipuleerinud ning neid õpetanud, kuidas kohtus või MUK-s esitatavatele küsimustele vastata, kuidas kirjeldada väljamõeldud isikut nimega V., kes väidetavalt tegi neile ettepaneku juhatuse liikmeks hakata. U.K. ja J.K. ütluste kohaselt tundsid nad hirmu E.V.i ees. Antud juhul on ka kaebuse esitaja, kes väidetavalt on ostjana teinud majandustehinguid osaühingutega Sektone, Waldorgoff Kaubandus ja Golden Invest, juhatuse liikmeks samalaadne isik, kui tehingutes müüjatena esinenud äriühingutel - A.K., kes TJIMA-le 24.04.2002 antud kirjalikus seletuses on tunnistanud, et tema ei ole teadlik Omlox Resources LLC Eesti filiaali tegevusest, ei ole allkirjastanud lepinguid, käibedeklaratsioone ega muid raamatupidamisdokumente. Tema käes ei ole ka äriühingu pangakaarti, sest ta andis selle kohe pangast saamisel volitatud isiku E.V.’i kätte. A.K.i allkirjad on TJIMA-le esitatud käibedeklaratsioonidel. Allkirjana on kasutatud allkirjapitsati jäljendit. A.K. oli juhatuse liikmeks ja E.V. volitatud isikuks ka firmas Good Oil OÜ, mis on Filiaaliga seotud põlevkiviõli ekspordi ja impordi tehingute kaudu. Ei ole usutav asjaolude juhuslik kokkulangemine, et väidetavates majandustehingutes oli nii kauba müüja kui ka ostja äriühingu seadusjärgseks esindajaks isik, kes tegelikult äriühingut ei juhtinud ja selle tegevusest midagi ei tea. Nõustuda ei saa kaebuse esitaja väitega, et selline järeldus ei tõenda tehingute mittetoimumist mittetoimumist nimetatud äriühingute vahel, vaid ainult seda, et äriühingute/tehingupartnerite igapäevast majandustegevust juhtisid füüsilised isikud, kes ei ole kantud vastavate äriühingute B-kaardile. Äriregistri B-kaardile kantavad andmed ongi vajalikud just selleks, et nende abil oleks võimalik identifitseerida äriühingu esindusõiguslikke isikuid, kellel on õigus äriühingu nimel tehinguid teostada.
lg 1 p 1 tuleneb ostja kohustus tõendada, et kauba või teenuse on müünud arvel näidatud isik. Kui ostja seda teha ei suuda, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus. Kuna antud juhul on tõendatud, et arved, mille alusel kaebuse esitaja sisendkäibemaksu maha arvas, ei ole väljastatud kaupa müünud äriühingu esindusõigusliku isiku poolt ega tema volituse alusel tegutsenud isiku poolt, samuti ei ole tuvastatud isik(ud), kes äriühingute nimel 11 tegelikult arveid väljastasid, siis ei saa lugeda, et tegemist oli osaühingute Waldorgoff Kaubandus ja Golden Invest poolt väljastatud arvetega. Seega tuleb tegelikuks müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut, kellest ei saa eeldada, et tegemist on käibemaksukohustuslasega. Tehingu väidetav teine pool ei ole antud juhul tehingute toimumist tõendanud (tunnistajad U.K. ja J.K. oma ütlustes seda ei kinnita, muid tunnistajaid, fakte ega tõendeid ei ole kaebaja selle kohta esitanud). Täiendavaid tõendeid ei ole kaebaja saanud kohtule esitada väidetavalt seetõttu, et läbiotsimisel Omlox Resources LLC Eesti filiaali kontoris 18.02.2002 võeti kaustade kaupa ära kõik Filiaali paberid (sh ka tehingupartnerite passikoopiad). Filiaali esindaja E.V.i poolt 03. ja 06.05.2002 TJIMA-s antud suuliste selgituste protokollidest Golden Invest OÜ-lt ja Waldorgoff Kaubanduse OÜ-lt soetatud kütuse kohta (tlk-d 256-257) nähtub, et isik ei mäletanud, et nimetatud firmade arvete juures oleks olnud saatelehti ja kütuse sertifikaate, samuti ostu-müügilepinguid ega muid dokumente, mis tõendaksid tehingute toimumist. Samuti ei mäletanud E.V. isikute nimesid, kellega ta nimetatud firmadest suhelnud oli. Kui käibemaksukohustuslane jätab isiku tuvastamise nõude või tehingu vormistamiseks kehtestatud nõuded täitmata ega suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, sest ta pole silmas pidanud nõutavat ja tavapärast hoolsust. Maksuhaldur on seega ettekirjutuses õigesti leidnud, et kaebuse esitaja on rikkunud
p 2 ja 4 ning §18 lg 1 p 1 nõudeid, arvates oma maksustatavalt käibelt seadusevastaselt maha Waldorgoff Kaubanduse OÜ ja Golden Invest OÜ arvetel märgitud käibemaksu tehingutelt, mille teine pool ei ole tuvastatav ning mille toimumine tegelikkuses ei ole tõendatud. Iseenesest õige on kaebuse esitaja väide, et seadusest ei tulene heauskse ostja kohustust kontrollida müüjat, kui arve on vormiliselt nõuetekohane ja arvel märgitud müüja on registreeritud käibemaksukohustuslane. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma mitmetes lahendites (näit. 08.05.2003 otsus haldusasjas nr 3-3-1-43-03, 12.06.2003 otsus haldusasjas nr 3-3-1-52-03 jt), milles on leitud, et ebaõige on tõlgendada
lg 1 p 1 laiendavalt ja teha sellest sättest järeldus, et ostja peab alati kontrollima ka müüja esindaja volitusi või seda, kas müüja käitub maksuõigussuhetes õiguspäraselt. Vastupidine seisukoht paneks ostjale ebamõistlikult koormava kohustuse, mis poleks esindaja kontrollimise osas kooskõlas ka tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud põhimõtetega esinduse kohta. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 06.03.2002 otsuse kohtuasjas nr 3-4-11-02 punktis 16 on Riigikohus asunud järgmisele seisukohale: „Käibemaksupettusega saab olla tegemist siis, kui müüja väljastab ostjale arve, kuid müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile tasumata. Selles olukorras tekib riigil nõudeõigus müüja vastu. Ostjal ei ole kohustust kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu, ning üldjuhul pole see tal ka võimalik. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust“. Maksukohustuslasest ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja ning kui ta on sealjuures üles näidanud äris nõutavat või tavapärast hoolsust müüja isikusamasuse tuvastamiseks. Ostja hoolsuskohustuse ulatuse hindamiseks tuleb arvestada ka kauba või teenuse iseärasusi ning seda laadi kaupade ja teenuste müügi puhul nõutavaid või tavapäraseid tingimusi. 12 Kõnealusel juhul on kaupade ostjaks olnud kütuseäriga tegelev firma. Soetatavaks kaubaks on olnud suurtes kogustes põlevkiviõli kokku ca 85 miljoni krooni väärtuses. Peale arve muid ostu-müügitehingut tõendavaid dokumente kaebajal esitada ei ole. Arvestades soetatud kauba koguseid ja selle eest makstud summasid ei saa ainuüksi arve olemasolu lugeda piisavaks tõendiks ostu-müügitehingu toimumise kohta. Seega ei ole kaebuse esitaja täitnud oma hoolsuskohustust nõutavas ulatuses. Rahapesu tõkestamise seaduse §5 lg 1 p 2 järgi võidakse ettevõtjat, kes sooritab tehinguid vähemalt sama seaduse §7 lõikes 3 nimetatud väärtuses, kasutada rahapesu teostamisel. Viidatud sätte alusel on selline ettevõtja kohustatud tuvastama isikusamasuse kõigil isikutel, kellelt ta tehingu või omavahel ilmselgelt seoses olevate tehingute sooritamisel kokku võtab vastu, kellele vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni, sularahata arveldamise korral üle 200 000 krooni. Sama seaduse §9 lg 1 alusel tuleb isikusamasuse tuvastamiseks esitatud dokumendist teha säilitamiseks koopia. Nimetatud sätted jõustusid 17.11.2000. Peale nimetatud kuupäeva on Filiaal tasunud Waldorgoff Kaubanduse OÜ ja Golden Invest OÜ arvete alusel 2001.a. juulis-septembris ja 2002.a. jaanuaris-märtsis kokku 84 747 917,22 krooni. Seega oli Filiaal kohustatud tuvastama isiku(d), kellele nimetatud summad maksti. Kaebaja väitel on ta selle kohustuse täitnud, hankides Waldorgoff Kaubanduse OÜ ja Golden Invest OÜ B-kaardi väljavõtted ja esindusõiguslike isikute passikoopiad (passikoopiaid kohtule esitatud ei ole, kuna väidetavalt võeti need ära 18.02.2002 toimunud läbiotsimisel). Kohus leiab, et kaebaja ei ole temale seadusega pandud hoolsuskohustust antud juhul täitnud, kuna nimetatud dokumendid ei täida nendele pandud funktsiooni – nende abil ei ole võimalik kindlaks teha tehinguid tegelikult teinud isikuid. Sellest tulenevalt ei ole kaebuse esitaja tulenevalt rahapesu tõkestamise seadusest pidanud silmas nõutavat hoolsust ega täitnud seadusest tulenevat isikute tuvastamise nõuet ja ei suuda seetõttu tõendada tehingute tegelikku toimumist ja tehingu teist poolt. Sellisel juhul puudub tal ka käibemaksu mahaarvamise õigus, kuna müüjaks tuleb pidada tundmatut kolmandat isikut, kellest ei saa eeldada, et ta on käibemaksukohustuslane. Seega ei tekkinud kaebuse esitajal käibemaksu mahaarvamise õigust Waldorgoff Kaubanduse OÜ ja Golden Invest OÜ poolt esitatud arvete alusel, kuna ei ole tõendatud arvetel märgitud kaupade ja teenuste osutamine nimetatud äriühingute poolt. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kaevatav ettekirjutus seaduslik. on punkti 2 osas põhjendatud ja Seega tuleb Omlox Resources LLC Eesti filiaali kaebus jätta täies ulatuses rahuldamata. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS §26 lg 1 p 6 ning §31 lõigetest 1, 4 ja 5 kohus otsustas: Jätta Omlox Resources LLC Eesti filiaali kaebus rahuldamata. 13 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. S.Tromp kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.