lg 4 palub hageja mõista kostjalt välja elatisraha summas 1550 krooni kuus poja ülalpidamiseks. Kohtuistungil jäi hageja ja hageja lepinguline esindaja oma nõude juurde paludes kohut suurendada elatise suurust kuni 1500 krooni kuus. Kostja vastus Kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt ei ole kostja hagiavaldusega nõus. Kostja väidab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud summas 1550 krooni ulatuses. Kostjale on teada, et hageja töötab ja saab täiendavalt sotsiaaltoetust. Kostjal ei ole võimalust maksta hagis märgitud elatise summat, kuna tema ülalpidamisel on 4 inimest – ise, abikaasa, tütar ja poeg, kes elab koos hagejaga ja kellele kostja maksab elatist. Tütar on sageli haige ja tema raviks on vaja suuri vahendeid. Peale selle on kostjal kohustused panga ees, kuna ta võttis eluasemelaenu, sest pärast abielulahutust kostjal puudus elukoht. Kostja keskmine palk on 6422,50 krooni kuus, millest jääb kätte 4833,65 krooni. Abikaasa toetusraha on 1500 krooni kuus. sellest kostja maksab üüri kuskil 1000 krooni igakuiselt ja laenu 1808,05 krooni. Seega jääb kostja perekonnale, mis koosneb 3 inimesest, 1000 krooni, see on vähem kui nõuab hageja ühele lapsele. Seejuures on vaja võtta arvesse, et kostja tütar J. on tihti haige ja igakuiselt kulutatakse tema ravimitele kuni 500 krooni. Lapse nõrga tervise tõttu ei ole abikaasal võimalik minna tööle. Samuti on vaja võtta arvesse, kostja arvates, et hageja, viidates raskele majanduslikule olukorrale, lubab endale mitte tegeleda lapsega, vaid käib õhtuti avalikes kohtades – baarides ja vastavalt osa rahast kulub alkohoolsetele jookidele, mida on näha 11.12.2005.a panga väljavõttest. Hageja mobiiltelefoni arve oli 2005.a augustis 430 krooni, 2005.a septembris 280 krooni, 2005.a oktoobris 340 krooni, 2005.a novembris 345 krooni, 2005.a detsembris 275 krooni, 2006.a jaanuaris 260 krooni. Kõik need asjaolud viitavad hageja raiskavusele, kuna hageja lubab endale nii raske majandusliku olukorra korral nii suuri kulutusi mobiiltelefonile. Eeltoodust on näha, et hageja on materiaalselt kindlustatud ja esitab kohtule valeandmeid. Kui kostjalt mõistetakse nõutav summa, siis jääb kostja teine laps halvemasse materiaalsesse olukorda.
lg 5 ja 6 sätestavad, et kui kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva § 4 lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva § 4 lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Eeltoodust lähtuvalt arvab kostja, et elatise suurendamiseks alused puuduvad, pealegi on hageja materiaalne olukord parem kui kostjal. Kohtuistungil kostja hagiavalduse ei tunnistanud. Kostja teatas, et alates 30.06.2006.a on ta töötu. Kostja ülalpidamisel on 4 inimest – ta ise, abikaasa, tütar ja poeg D.. Kostja abikaasa on ka töötu. Tütar on tihti haige. Varast on kostjal talu ning 1986.a auto. Kostja abikaasal on korteriomand. Kostja on nõus maksta hagejale elatis poja ülalpidamiseks summas 750 krooni igakuiselt, kuid mitte rohkem. Kostja palub jätta hagi rahuldamata selles ulatuses, mida hageja palub ning määrata elatis summas 750 krooni igakuiselt. Kohtu seisukoht Kohus, ära kuulanud poolte seletused ja uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 kohaselt loeb kohus tõendiks ka poole seletuse. Perekonnaseaduse § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (
). Vastavalt
Seega kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt
lõikes 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. 2002 aastal oli Ida-Viru Maakohtu kohtuotsusega välja mõistetud kostjalt hageja kasuks elatis D.ülalpidamiseks summas 462,50 krooni, kusjuures igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui veerand VV poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.
lg 3 vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2006. aastal – 1500 krooni)( jõust. 14.05.2004). Järgnevalt hindab kohus vanemate varalist seisundit ning tõendeid selle kohta, kas vanemate varaline seisund või laste vajadused on muutunud võrreldes elatise määramise nõude menetlemisega . Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist. Seega leiab kohus, et lapse elatise suurendamine on põhjendatud tingituna laste vanuse muutumisest ja vanusega seotud ülalpidamisekulude suurenemisest ning. Hageja ja kostja varalise seisund ka muutis. Seoses sellega on seadusliku alust elatise väljamõistmises kostjalt suuruses 1500 krooni. Kulutuste põhjendatuse ja suuruse osas on sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004 a oktoobris lepingulise uurimistöö teemal“ Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kirjutanud emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on võrrelnud ja analüüsinud kulutusi lapsele. Ülalpidamiskulude arvestuses on autor jõudnud järeldusele, et vanusegruppi puhul 0-6 aastat on laps ühe kuu keskmine ülalpidamiskulu 1875 krooni, 07-13 aastat on linnalapse ühe kuu keskmine ülalpidamiskulu 2182 krooni. Tegemist on miinimum elatisega. Hageja töötab alates 03.04.2006.a ja omab palka 3000 krooni kuus. Tema omab korter Sillamäel. Kohus leiab, et hageja poolt soovitud alatusraha suurus vastab kostja varalisele seisundile. Kostja keskmise sissetulek on 6422,50 krooni kuus AS ALVO INDUSTRIES 10.03.2006.a. tõendi nr 1 alusel . Kostja palgast kinni pidati elatise summas 620 krooni kuus. 30.06.2006.a. lõpetas kostja töölepingu oma soovil. Kostja omab sõiduauto ja kinnistu elumaja, asukohaga Puhkova küla Vaivara vald. Kostja abikaasa on korteri omanik aadressil Geoloogia tn 16-59 Sillamäel. Kostjal on teine laps – J. K., sünd. . käib lasteajas. Kostja abikaasale O. P.on määratud Virumaa pensioniameti poolt peretoetus alates 01.09.2005 kuni 31.01.2007 summas 1500 krooni kuus. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tema ei ole suuteline tasuma elatist rohkem kui 750 krooni kuus.
lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
lg 6 järgi kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla nimetatud suuruse kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja on töövõimeline, saab töötada ning ülal pidada oma last. Kostja keskmine brutto töötasu on 6422,50 krooni. Juhul, kui mõistja kostjalt välja elatis suuruses 1500 krooni, jääb talle 4922,50 krooni (6422,50-1500). Järjelikult, elatise väljamõistmisel suuruses 1500 krooni Denissi ülalpidamiseks, teine laps Julija ei osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus ei leidnud alust jätta elatis välja mõistmata või selle suurust vähendada. Kohus leiab, et D.vajadused on tõendatud hageja seletustega, mida kinnitab ja toetab ka eelpool nimetatud uurimistöö. Seetõttu kostja nõue elatise väljamõistmises igakuuliselt summas 750 krooni ei ole põhjendatud ja on seadusele vastukäiv. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Laps elab hageja juures. Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Menetluskulud Hageja ei tasunud riigilõivu hagiavalduse kohtusse esitamisel. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 ja 2 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMs § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 178 lg kohaselt ) tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist võib kohtumääruse alusel nõuda ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse muul põhjusel lõppemist. Kohus juhindub Perekonnaseaduse (
) § 49,§ 50 lg 1,2, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, 5, 6; TsMS §§ 410, 434-436, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1, 164 lg 1. Natalja Losevtsova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.