← Eesti

3-05-643/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 20.01.2006. a Tallinn Haldusasja number 3-05-643 (endine 3-1043/2005) Haldus

§ 26lg 1 p 6).

Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 20.01.2006 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates 20.01.2006 (

§ 31lg 1, 5).

ASJAOLUD Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri 23.05.2005 maksuotsusega nr. 12-5/47 kohustati AS-i Elrain täiendavalt tasuma maksuotsuse lisas 1 loetletud kaubadeklaratsioonide alusel imporditud kaubalt arvestatud alkoholiaktsiisi ja käibemaksu kogusummas 12 495 205 krooni (toimiku nr. 1 lk. 16-27). Maksumenetluse käigus tuvastati, et AS Elrain importis ajavahemikul 01.08.2001-27.03.2002 alkohoolseid jooke muuhulgas Bulgaaria äriühingult Tsernomorsko Zlato AD-Pomorie. 26 saadetise osas esinesid erisused Eesti ja Bulgaaria tollile esitatud kaubadeklaratsioonide andmetes. Bulgaariast saadud andmete võrdlemisel Eesti tollile esitatud andmetega tuvastas TTI, et ajavahemikul 01.08.2001 – 27.03.2002 on AS Elrain jätnud deklareerimata 173 184 liitrit (lahter BG 62) 40% kangusega brändit väärtusega 3 115 220 krooni (lahter BJ 62), 1 529 liitrit (lahter BI 62) marjaveini väärtusega 17 071 krooni (lahter BL 62). Samuti on deklareeritud veini Eestisse 1 440 krooni võrra väiksema väärtusega (lahter BK 62), kui see deklareeriti Bulgaariast välja. Deklareerimata brändilt on jäetud tasumata 10 044 672 krooni (lahter BM 62) ning marjaveinilt 9 937 krooni (lahter BO 62) alkoholiaktsiisi. 1 AS Elrain esitas maksuotsuse peale vaide (toimiku nr. 1 lk. 28-34).Vaide kohaselt oleks tulnud maksuotsus teha tollimaaklerile. TTI ei ole kaubadeklaratsioone korrigeerinud, AS Elrain raamatupidamisandmed on usaldusväärsed. Maksumenetluse käigus on jäetud tähelepanuta vaide esitaja taotlused tõendite väljanõudmiseks ja raamatupidamisekspertiisi tegemiseks. Maksu- ja Tolliameti 07.07.2005 vaideotsusega nr. 156-1 jäeti vaie rahuldamata (toimiku lk. 35-40). KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

  1. AS Elrain ei nõustu Tolli poolt antud hinnangutega. AS Elrain on kogu maksumenetluse kestel selgitanud, et deklareeritud kogused vastavad faktiliselt imporditud kaubakogustele. Antud asjas ei ole ükski AS-i Elrain seaduslik ega lepinguline esindaja teinud toiminguid, mille eesmärgiks oleks olnud kas tegelikkusest teadlikult suurema kaubakoguse Eestisse importimine või tegelikkuses väiksema kaubakoguse Bulgaariast eksportimine. AS Elrain on kogu maksumenetluse kestel esitanud seisukoha, et eksportiva äriühingu asukohamaa ekspordideklaratsioonides võidi tahtlikult suurendada kaubakogust, mis eksporditi. Maksukorralduse seaduse §-s 11 kohaselt peab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid, otsustades maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogudes asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Antud asjas puuduvad tõendid, millest nähtuks, et kaebuse esitaja või temaga seotud isikud oleksid toimetanud Eestisse Maksuotsuses toodud koguses alkohoolseid jooke.
  2. Maksuotsuses tuuakse esile, et AS Elrain esindaja poolt maksumenetluse käigus maksuhaldurile esitatud väide, mille kohaselt võis võimalikuks valeandmete esitajaks olla Bulgaaria äriühing Tsernomorsko Zlato AD -Pomorie või nimetatuga seotud isikud, ei ole menetluse käigus tõendamist leidnud. Otsuse kohaselt seadis AS Elrain oletusliku väitega sisuliselt kahtluse alla oma Bulgaaria äripartneri ning viimatinimetatu suhtes kontrolli teostanud Bulgaaria tollivõimude usaldusväärsuse, kuid ei esitanud samas maksuhaldurile ühtegi tõendit nimetatud väite tõendamiseks ja leitakse, et tulenevalt sellest asjaolust puudus tolliinspektuuril veendumus nimetatud asjaolu olemasolus või selle puudumises. Samas juhtis AS Elrain maksumenetluses 02.05.
  3. esitatud arvamuses ja vastuväidetes, samuti vaides tähelepanu asjaolule, et Bulgaaria tollivõimud ei ole edastanud Tsernomorsko Zlato AD esindaja seletust, millele tuginevad sisuliselt kõik kontrollaktis toodud järeldused. Kuna vastava äriühingu seaduslikud esindajad on AS-le Elrain teadaolevalt vahetunud, on antud asjas oluline, kellelt pärineb Bulgaaria tollivõimude poolt võetud seletus. Kuna seletuse teksti ei ole edastatud, palus AS Elrain selle välja nõuda. Samuti selgitas AS Elrain, et eeldab, et antud asjaoludel võis võimaliku valeandmete esitajaks olla hoopis äriühing Tsernomorsko Zlato AD või nimetatuga seotud isikud ja palus eeltoodust tulenevalt täiendavate tõenditena välja nõuda vastava seletuse, kontrollimaks, kas seletuse andis isik, kes oli äriühingu esindajaks tehingute tegemisel. Maksumenetluses ja vaidemenetluses on jäetud vastavad taotluse tõendite saamiseks tähelepanuta, viidates samas maksumaksja oletuslikele ja tõendamata väidetele. 2
  4. Vastuväidetes kontrollaktile ja vaides esitas AS Elrain põhjendused, et kuni 31.08.2002 kehtinud alkoholiseaduse § 29 lg 1 alusel tuli alkoholi hulgimüük vormistada paberkandjal saatedokumendiga, mis võimaldab kaupa ja selle partiid identifitseerida. Saatedokumendil peab lisaks muudele seaduses sätestatud nõuetele olema märgitud muuhulgas kauba määratlus, s.o. liik, nimetus, tootja, tootjapoolne partii tähistus, müügipakendi maht, etanoolisisaldus mahuprotsentides (§ 29 lg 1 p.1) sisseveetud kauba puhul kaubadeklaratsiooni number (§ 29 lg 1p.4). § 29 lg 2 kohaselt peab alkoholi müügile võtja kontrollima saatedokumendi nõuetekohasust ja tootjapoolse tootepartii tähistuse vastavust saatedokumendile. Kuna vastavaid nõudeid on AS Elrain järginud, siis esitati vastuväidetes ja vaides taotlus spetsialisti poolt läbi viidava raamatupidamise ekspertiisi tegemiseks, mille kaudu oleks võimalik tuvastada, et kaebaja poolt müüdud alkoholi kogus on vastavuses deklareeritud impordiga. Vastav taotlus on jäetud maksumenetluses täielikult tähelepanuta.
  5. AS Elrain on kogu maksumenetluse käigus olnud seisukohal, et kuna tollideklaratsioonid esitas tollile aktsepteerimiseks ABT Tollilao AS tollimaaklerina enda nimel tolliprotseduuride "import vabaks ringluseks" ja "tolliladustamine" kohaldamiseks, pole võimalik kaebajale maksuotsust teha. Riigikohtu halduskolleegiumi
  6. aprilli 2001 otsuses nr 3-3-1-5-01 märgitakse, et vastavalt TS §-dele 1 p 22 ja 16 lg 1 ning MKS § 2 p 3 alusel on tollimaakleri ning tolli vahel haldusõiguslik suhe ja tollimaakleri teenuse kasutamisel on maksumaksjaks tollimaakler. Maksuvõlg saab seetõttu tekkida vaid tollimaakleril. Riigikohus märgib veel nimetatud otsuses, et Ringkonnakohus on asunud sisuliselt seisukohale, et tollimaakleri teenuse kasutamisel vastutavad tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest võlgnikud solidaarselt, kuid selline seisukoht on väär. Riigikohus selgitab üheselt, et halduskolleegium asus juba haldusasjades 3-3-1-38-99 ja 3-3-1-39-99 seisukohale, et tollimaakleri ning tolli vahel on haldusõiguslik suhe. Kui kasutatakse tollimaakleri teenust, siis on maksumaksjaks tollimaakler ja ettekirjutuse saab teha maaklerile, sest tollivõlg saab tekkida vaid maakleril. Seega on maksuotsus tehtud vale isiku suhtes.
  7. Haldusmenetluse üldpõhimõtete kohaselt kohaldatakse isiku õiguspärase ootuse kaitseks haldusmenetlusele menetluse algatamisel kehtinud õigusakte. Vastav printsiip on leidnud otseselt kajastamist haldusmenetluse seaduse §-s 5 lg
  8. Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Antud asjas tegigi TTI 31.10.2003.a deklarandile, AS-le ABT Tolliladu, korralduse nr 4.3/3307 kaubadeklaratsioonide korrigeerimiseks, mis vaidemenetluses tühistati. Tolliseadustiku § 257 sätestas, et täiendavalt ilmnenud asjaolude arvestamiseks on tollil õigus korrigeerida määratud maksusummat omaalgatuslikult või asjaomase isiku taotluse alusel kolme kalendriaasta jooksul maksu määramise päevast arvates. Samasugune kord nähti ette ka enne
  9. juulit 2002 kehtinud Tolliseaduse § 63 lg 6 alusel, mille kohaselt impordi- ja ekspordimaksude tasumise ning korrigeerimise korra kehtestas rahandusminister. Rahandusministri
  10. oktoobri
  11. a määrusega nr 80 kinnitatud "Impordi- ja ekspordimaksude tasumise ning korrigeerimise korra" p 43 kohaselt maksusumma korrigeerimine täiendavate asjaolude ilmnemisel toimub tolli algatusel või asjassepuutuva isiku taotlusel kolme aasta jooksul arvestuskande tegemise päevast arvates ja korrigeerimisel tehakse järelarvestuskanne või paranduskanne. TTI ei ole vastava tähtaja piires kaubadeklaratsioone korrigeerinud, mistõttu puudub alus täiendava maksu määramiseks. Samuti on Maksuotsuses juhindutud haldusmenetluse normidest, mis ei kehtinud menetluse algatamisel. 3
  12. AS Elrain esitas pärast kontrollaktiga tutvumist ja vaides seisukoha, et kontrollija ei ole seostanud kontrollaktis tehtud järeldusi konkreetsete dokumentidega ja raamatupidamisprogrammi andmetega, mis võib olla põhjustatud asjaolust, et kontrolli läbiviinud isikud ei puutu praktikas kokku AS Elrain poolt elektroonilises lao- ja raamatupidamisarvestuses kasutatavate programmidega MOX ja Peax finants. See võis omakorda raskendada tervikliku ülevaate saamist raamatupidamisandmetest, samuti andmete asjakohast analüüsimist. Vastaval põhjendusel esitati taotlus, et asjas annaks tunnistajana täiendavaid selgitusi AS Elrain raamatupidaja Natalja Janson. Maksuotsuses on esile toodud, et AS Elrain raamatupidajalt on menetluse käigus võetud seletuskiri ning maksuhaldur on toonud maksukohustuslase raamatupidamisarvestuses esinevad puudused välja tuginedes AS Elrain poolt esitatud raamatupidamise dokumentatsioonile ja leitakse, et TTI ei pea otstarbekaks võtta täiendavat seletust maksukohustuslase raamatupidajalt, kuna viimaselt on menetluse käigus tuvastatud puuduste kohta seletus juba võetud. Raamatupidaja seletuste kohaselt on andmete kandmisel päevaraamatusse tekkinud vahel olukord, kus dokument tuli sisse kanda viivitusega, seetõttu kande number asetus kannete ritta, mis olid tehtud varem ühel ja samal perioodil. Paranduste ja mahakriipsutuste põhiosa puudutab andmete ülekandmist ühelt kontolt teisele. Vead parandati žurnaalides samas kohas, kuna need parandused ei mõjutanud konto lõppsaldot, seda enam on iga konto kohta põhjalik kirjeldus teistes žurnaalides, kus on võimalik nende õigsust kontrollida. Vastavaid seletusi ei ole sisuliselt analüüsitud. Samuti ei puuduta vastavad seletused arvutiprogrammidest saadavat teavet. Ka ei ole põhjendatud, miks sellised tavapärased parandused toovad TTI arvates kaasa kogu raamatupidamisandmete ebausaldusväärsuse. Isegi kui oleks tuvastatud kaebuse esitaja poolsed formaalsed rikkumised raamatupidamisarvestuses, siis vastavalt Riigikohtu 02.10.2002 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-40-02, ei saa olla arvepidamise nõuete rikkumised iseenesest aluseks täiendava maksu määramisele. Tulenevalt uurimisprintsiibist peab maksuhaldur kasutama tegeliku olukorra väljaselgitamiseks kõiki olemasolevaid tõendeid ning hindama neid kogumis. Antud juhul on raamatupidamisandmete usaldusväärsuse aspektist jäetud alusetult hindamata AS Elrain poolt elektroonilises lao- ja raamatupidamisarvestuses kasutatavate programmide MOX ja Peax finantsandmed, samuti pole sisuliselt analüüsitud raamatupidamisdokumente ega raamatupidaja poolt neile antud selgitusi. Ka vaideotsuses puudub selles osas sisuline analüüs. TTI väited, et maksumenetluse käigus ilmnenud asjaolude tõttu tuleb asuda seisukohale, et AS Elrain raamatupidamisarvestusest lähtudes on tehingute toimumisest ülevaate saamine mõistliku aja jooksul raskendatud ning AS Elrain raamatupidamise dokumendid ei ole osutunud usaldusväärseteks, ei vasta tegelikele asjaoludele ja ei ole põhjendatud. TTI juhib maksuotsuses tähelepanu asjaolule, et audiitori järeldusotsusega annab audiitor hinnangu ettevõtte finantsaruannete kohta, rõhutades, et tegemist on hinnanguga ning audiitorit ei saa käsitleda riikliku järelevalve funktsiooni omava institutsioonina. TTI leiab, et audiitori järeldusotsusega ei saa ümber lükata maksumenetluse käigus kogutud tõendeid, kuna audit viiakse läbi vastavalt auditeerimiseeskirjas toodud tingimustele ning audiitor annab hinnangu üksnes auditeeritava ettevõtja poolt audiitorile esitatavate dokumentide alusel. Samas ei selgu, miks audiitorile, kui professionaalsele raamatupidamisspetsialistile on raamatupidamisandmed üheselt mõistetavad, kuid TTIle mitte. Audiitori järeldusotsuseid pidanuks hindama koos teiste 4 raamatupidamisdokumentidega ja välja selgitama, miks audiitorile olid raamatupidamisandmed mõistliku aja jooksul ülevaate saamiseks piisavad, aga TTI-le mitte. Arvestades asjaolu, et antud asjas puuduvad tõendid selle kohta, et AS Elrain oleks Eestisse importinud rohkem vaidlusalust kaupa, kui seda deklareeris tollimaakler, tuleb anda hinnang alkoholi käitlemist puudutavatele dokumentidele. Kuna audiitori jaoks on vastav dokumentatsioon olnud korrektne, pidanuks maksuotsuses ja vaideotsuses audiitori hinnangut kui asjakohast tõendit sisuliselt analüüsima. VASTUSTAJA SEISUKOHT • Vastustaja nõustub maksuotsuses ja vaidemenetluses väljendatud seisukohtadega, et kaebuse esitaja on esitanud süüdistusi nii oma lepingu partneri kui ka Bulgaaria tolliameti suunas, kuid on jätnud need süüdistused põhjendamata. Maksuotsuse lisas 3 on võrreldud AS Elrain poolt esitatud andmeid ning Tsernomorsko Zlato AD – Pomorie poolt esitatud andmeid, millest nähtub, et sama numbriga arve on Eestis deklareeritud väiksema väärtusega, kui Bulgaarias. Samas nähtub Tsernomorsko Zlato AD – Pomorie poolt esitatud pangaväljavõetest ja raamatupidamise väljavõttest, et AS Elrain on tasunud Tsernomorsko Zlato AD – Pomoriele viimase raamatupidamises olevatel arvetel näidatud summad. AS Elrain laoarvestusest ei ole võimalik tuvastada millal ja millises koguses Bulgaariast saabunud kaup on laos arvele võetud. Vastustaja on seisukohal, et AS Elrain on sihilikult tekitanud laoarvestuses segadust, et oleks raskem tuvastada tegelikult imporditud kauba kogust. Eelnevast lähtuvalt leiab vastustaja, et AS Elrain ja Tsernomorsko Zlato AD – Pomorie vaheliste tehingute mahuks ja hinnaks on viimase poolt esitatud andmed. • Motiveerimata on kaebuses toodud väide, mille kohaselt puuduvad asjas tõendid, millest nähtuks, et kaebuse esitaja või temaga seotud isikud ei toimetanud Eestisse maksuotsuses toodud koguses alkohoolseid jooke. Menetluse käigus on tuvastatud, et AS Elrain on impordideklaratsioonidel kajastanud kauba väärtust ja kogust väiksemana, kui sama kauba eksportimisel Bulgaariast. Samuti on tuvastatud, et AS Elrain on tasunud Tsernomorsko Zlato AD – Pomoriele viimase raamatupidamises olevate arvete alusel s.t. selle kauba koguse ja väärtuse eest, mis on eksporditud Bulgaariast. Vastustaja on seisukohal, et kauba koguste ja väärtuste väiksemana näitamine tegelikkusest on tuvastatud ja toimus vaid kaebuse esitaja või temaga seotud isikute poolt. Vastustaja arvates on põhjendamatud ja asjasse mittepuutuvad kaebuse esitaja väited Bulgaaria äriühingu Tsernomorsko Zlato AD – Pomorie tegevdirektori seletuste välja nõudmiseks ja taotlus raamatupidamisekspertiisi teostamiseks. Bulgaaria tolli 26.07.2004.a kirjast nr 99-00-0255/02 nähtub, et Tsernomorsko Zlato AD – Pomorie tegevdirektori seletuste kohaselt on Bulgaaria tolli poolt Eesti tollile saadetud kaubaarvetele (need erinevad Eesti tollile tollivormistuse käigus esitatud kauba arvetest kauba koguste ja hinna osas) märgitud kogusumma tasutud. Samuti on vastavas seletuses märgitud, et maksed tegi Eesti äriühing AS Elrain ning AS Elrain ei esitanud reklamatsioone väljaveetud toodangu koguste kohta. Eeltoodud fakte tõendavad lisaks Tsernomorsko Zlato AD – Pomorie tegevdirektori seletustele Bulgaaria tollilt saadud dokumentide koopiad laekumistest Tsernomorsko Zlato AD pangaarvele, millest nähtub palju on kauba eest tegelikult tasutud ning see, et maksjaks on AS Elrain. Samuti tõendavad eeltoodut Bulgaaria tollilt saadud ekspordideklaratsioonid ning nendele lisatud arved, millelt nähtub, et Eesti tollile on esitatud kaubaarved, kus on näidatud kauba hinda madalamana ning kauba kogust väiksemana. Lähtuvalt eelnevast leiab vastustaja, et puudub vajadus küsida Bulgaaria tollilt välja Tsernomorsko Zlato AD – Pomorie tegevdirektori seletusi, kuna seletustes toodud asjaolud on tõendatud ka teiste dokumentaalsete tõenditega. 5 Samuti leiab vastustaja, et kaebuse esitaja taotlus raamatupidamisekspertiisi teostamiseks on asjasse mittepuutuv, sest käesoleva maksumenetluse käigus on leidnud tõendamist asjaolu, et kauba eest on tasutud summad, mis on märgitud kauba hinnaks Bulgaaria eksportdeklaratsioonidel, seega pole raamatupidamisekspertiis käesoleval juhul vajalik. Asjaolu palju AS Elrain on kauba eest tasunud on käesoleval juhul tuvastatud ilma raamatupidamisekspertiisita. Arvestades asjaoluga, et maksuvõlg on tekkinud tollile valeandmete esitamisega, mitte asjaoluga, et AS Elrain on rikkunud Raamatupidamise seaduse nõudeid, ei ole raamatupidamisekspertiisi läbiviimine käesolevas asjas vajalik, kuna sellest ei selgu mitte ühtegi maksustamise seisukohast olulist asjaolu. • Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja väitega, mille kohaselt peaks maksumenetluse pooleks käesolevas asjas olema ABT Tollilao AS, mitte AS Elrain. Kaebuse esitaja tugineb Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-5-01 ja leiab, et ABT Tollilao AS kui tollimaakler tegutses tolliprotseduuride “import vabaks ringluseks” ja “tolliladustamine” kohaldamisel enda nimel. Seega saab tollivõlg tekkida tollimaakleril, mitte AS-l Elrain. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja poolt viidatud Riigikohtu lahendis on tegemist teiste tehioludega. Viidatud Riigikohtu otsuse aluseks olnud juhtumil olid nii tollimaakler kui ka kauba saaja impordimaksu tollile deklareerinud, kuid vastav maksusumma oli tasumata. Lisaks eelnevale erines viidatud olukord käesolevast selle poolest, et vaidlustatud polnud mitte impordimaksude tasumiseks tehtud nõuet, vaid nõude aluseks oli asjaolu, et kauba saaja oli maha arvanud käibemaksu, mida tegelikult impordil ei olnud tuvastatud. Lisaks eelnevale märgib vastustaja, et käesoleval juhul määrati AS-le Elrain maksuotsusega täiendav maksusumma lähtuvalt Tolliseaduse (kehtetu alates 01.07.2002; edaspidi TSv) § 62 lg 1 p-st 1 ja p-st
  13. TSv § 62 lg 1 p 1 kohaselt tekib tollivõlg kaubadeklaratsiooni tollis aktsepteerimise päevast arvates, kui impordimaksudega maksustatav kaup imporditakse vabaks ringluseks. Võlgnik on deklarant, samuti isik, kelle eest kaubadeklaratsioon esitati. Seega tekkis TSv § 62 lg 1 p 1 kohaselt tollivõlg deklareeritud kauba osas. Käesoleval juhul on AS Elrain esitanud tollimaaklerile tollivormistuse teostamiseks kaubaarved, mis on erinevad Bulgaaria tollilt saadud kaubaarvetest kauba hinna osas. Maksuhaldur asus maksuotsuses seisukohale, et kui isik esitab tollimaaklerile tollivormistuse teostamiseks valeandmed, on ta ise võlgnik. TSv § 62 lg 1 p 2 kohaselt tekib tollivõlg kauba sisseveol kauba üle tollipiiri toimetamise või selle avastamise päevast arvates, kui impordimaksudega maksustatav kaup toimetatakse ebaseaduslikult üle tollipiiri või vabatsoonist mujale tolliterritooriumile. Võlgnik on kauba ebaseaduslikult üle tollipiiri või vabatsoonist mujale tolliterritooriumile toimetanud isik, samuti isik, kes osales selle kauba ebaseaduslikus toimetamises üle tollipiiri või vabatsoonist mujale tolliterritooriumile või omandas või võttis hoiule ebaseaduslikult üle tollipiiri või vabatsoonist mujale tolliterritooriumile toimetatud kauba. Lähtuvalt eelnevast on kauba osas, mida ei deklareeritud võlgnikuks AS Elrain, kui isik, kes kauba ebaseaduslikult üle tollipiiri toimetamises osales, samuti ka kui isik, kes omandas ja võttis hoiule ebaseaduslikult üle tollipiiri toimetatud kauba. Lähtuvalt eelnevast leiab vastustaja, et käesoleval juhul on võlgnikuks AS Elrain, kes esitas kauba üle tollipiiri toimetamisel valeandmed, organiseeris kauba ebaseadusliku üle tollipiiri toimetamise ja omandas ning võttis hoiule ebaseaduslikult üle tollipiiri toimetatud kauba. ABT Tollilao AS tollimaaklerina aga täitis AS-ga Elrain sõlmitud lepingut ning esitas tollile AS-lt Elrain saadud andmete põhjal imporditollideklaratsioonid ning täitis seadusest tulenevad kohustused. • Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja väide, nagu oleks maksuotsuses juhindutud haldusmenetluse normidest, mis ei kehtinud menetluse algatamisel, alusetu. Kaebuse esitaja ei 6 ole viidanud oma kaebuses ühelegi maksuotsuses kasutatud normile, mis menetluse ajal ei kehtinud. Lähtuvalt eelnevast leiab vastustaja, et kaebuse esitaja väide nagu maksuotsuses oleks juhindutud mitte kehtivatest haldusmenetluse normidest on väär ning tuleb jätta tähelepanuta. Lisaks eelnevale juhib vastustaja tähelepanu asjaolule, et maksuotsuse tegemisel 23.05.2005.a kehtinud Tolliseaduse (edaspidi TS) § 49 lg 1 kohaselt võib toll omal algatusel või deklarandi taotlusel teha tollideklaratsioonis pärast kauba vabastamist muudatusi või tunnistada tollideklaratsiooni kehtetuks. Lähtuvalt maksuotsuse tegemise kuupäeval kehtinud seaduse regulatsioonist leiab vastustaja, et kaubadeklaratsioonide parandamine maksuhalduri poolt ei ole maksuhalduri kohustus vaid õigus. Tulenevalt asjaolust, et Maksu- ja Tolliamet ei ole käesoleva ajani kaubadeklaratsioone korrigeerinud, ei tähenda, et Maksu- ja Tolliametil puuduks õigus tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks. Eeltoodust lähtudes on Põhja maksu- ja tollikeskus seisukohal, et vaidlustatud otsus on tehtud piisavalt kaalutletult ning arvesse on võetud kõik olulised asjaolud. KOHTU PÕHJENDUSED
  14. Vaidlusküsimused Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri (edaspidi TTI) poolt kogutud tõenditega on piisavalt tõendatud kaubadeklaratsioonidel kajastatust suurema kaubakoguse Eestisse importimine ning kas TTI oleks pidanud enne maksuotsuse tegemist Bulgaaria tollivõimudelt täiendavalt välja nõudma Tsernomorsko Zlato AD esindaja seletuse ning läbi viima AS Elrain raamatupidamise ekspertiisi või mitte. Samuti on vaidlus selle üle, kas maksuotsus tulnuks kaebuse esitaja asemel teha tollimaaklerile või mitte. Vaidlus on ka selle üle, kas TTI oleks pidanud enne maksuotsuse tegemist kaubadeklaratsioone korrigeerima või mitte. Vaidlus on ka AS Elrain raamatupidamisandmete usaldusväärsuse üle.
  15. Maksuotsuse adressaat Vaidlus puudub selle üle, et AS Elrain kasutas vaidlusaluste kaubakoguste suhtes tollideklaratsioonide vormistamisel tollimaakleri AS ABT Tolliladu teenust (vt maksuotsuse lk. 2). Viimane esitas tollideklaratsioonid enda nimel ja AS Elrain eest tolliprotseduuride „import vabaks ringluseks“ ja „tolliladustamine“ kohaldamiseks. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et Riigikohus on nii
  16. aastal kui ka
  17. aastal kohtulahendites (3-3-133-99, 3-3-1-38-99, 3-3-1-39-99, 3-3-1-5-01) leidnud, et tollimaakleri ja tolli vahel on haldusõiguslik suhe ning kui kasutatakse tollimaakleri teenust, siis on maksumaksjaks tollimaakler ja ettekirjutuse saab teha maaklerile. Samas on Riigikohus eeltoodud lahendites asunud vastavale seisukohale lähtuvalt haldusasjades tuvastatud faktilistest asjaoludest. Eeltoodud asjades oli vaidluse esemeks impordi kaubadeklaratsioonide alusel tasumata jäänud tollivõlg ning Riigikohus asus rahandusministri 14.03.1994 määrusega nr. 62 kehtestatud „Juriidiliste isikute impordi- ja ekspordimaksude tasumise korra“, samuti rahandusministri 16.08.1995 määrusega nr. 112 kehtestatud „Tollimaakleri registreerimise ja tegevuse eeskirja“ alusel seisukohale, et tollivõla tasumise kohustus on tollimaakleril. Käesolevas haldusasjas pole vaidlust selle üle, et AS ABT Tolliladu on esitatud tollideklaratsioonide alusel tollile tollivõla tasunud. Küll on aga vaidlus selle üle, kas tollivormistuse teostamisel kasutatud andmed olid õiged või väärad seoses asjaoluga, et AS Elrain pidi TTI poolt maksuotsusega tuvastatust järelduvalt toimetama üle tollipiiri rohkem alkohoolseid jooke kui neid tollideklaratsioonides deklareeriti. 7 Tolliseaduse (kehtinud kuni 01.07.2002) § 62 lg 1 p 2 kohaselt on võlgnik kauba ebaseaduslikult üle tollipiiri või vabatsoonist mujale tolliterritooriumile toimetanud isik, samuti isik, kes osales selle kauba ebaseaduslikus toimetamises üle tollipiiri või vabatsoonist mujale tolliterritooriumile või omandas või võttis hoiule ebaseaduslikult üle tollipiiri või vabatsoonist mujale tolliterritooriumile toimetatud kauba. Alkoholi deklareerimata jätmist saabki käsitleda kauba ebaseadusliku üle tollipiiri toimetamisena. Kauba ebaseadusliku üle tollipiiri toimetamise eest ei saa vastutada tollimaakler, kes TS § 16 lg 1 kohaselt vastutab vaid kauba tollivormistuse läbiviimise eest. Seega on maksuotsus käesoleval juhul tehtud õigele adressaadile.
  18. Tollideklaratsioonide korrigeerimine enne maksuotsuse tegemist Kaebuse esitaja on asunud kaebuses seisukohale, et toll oleks pidanud HMS § 5 lõike 5 kohaselt kohaldama haldusmenetluse alguses kehtinud õigusnorme, mis nägid ette kaubadeklaratsioonide korrigeerimise. Kuna TTI ei ole vastava tähtaja piires kaubadeklaratsioone korrigeerinud, puudub alus täiendava maksu määramiseks. Kaebuse esitaja on vastava vastuväite maksuotsusele esitanud ilmselt soovides väita, et maksusumma määramine on aegunud. Maksuotsusest nähtuvalt asus TTI kontrollima kaebuse esitaja poolt ajavahemikul 01.08.2001-27.03.2002 Bulgaaria Vabariigist Eesti Vabariiki imporditud alkohoolsete jookide pealt maksude arvestamise ja tasumise õigsust tolliseadustiku (RT I 2001, 88, 531; 2002, 44, 284; 61, 375; 63, 387; 92, 528; 2003, 2, 17; 26, 156; 73, 484; 88, 591; 2004, 30, 208) alusel (maksuotsuse lk. 2). Tolliseadustik kehtis 01.07.2002 kuni 01.05.
  19. Tolliseadustiku § 113 lg 1 kohaselt võis toll täiendavalt ilmnenud asjaolude arvestamiseks omal algatusel või deklarandi taotluse alusel pärast kauba vabastamist teha tollideklaratsioonis muudatusi kolme kalendriaasta jooksul tollideklaratsiooni aktsepteerimise päevast arvates. Vaidlustatud maksuotsuse tegemise ajal kehtinud tolliseaduse (TS, jõustus 01.05.2004) § 65 lg 2 sätestab: „Kui tollivõla tekkimise aluseks ei ole tollideklaratsioon või kui tollil on alust arvata, et tollideklaratsioonis esitatud andmed ei ole tõesed, määrab toll impordi- ja eksporditollimaksude summa ning teatab sellest võlgnikule maksukorralduse seaduses sätestatud korras.“ Vaidlustatud maksuotsuses ongi TTI lähtunud TS § 65 lõikest 2, kuivõrd TTI on tasumisele kuuluva maksusumma määranud MKS § 98 lg 1 alusel, mis sätestab, et maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat. Maksuotsuses leiab TTI, et AS Elrain tegevus oli kontrollitaval perioodil teadlikult suunatud maksude tasumisest kõrvale hoidumisele. Samas sätestab TS § 106 lg 3 järgmist: „Kaubale, mille tollideklaratsioon on aktsepteeritud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse tollideklaratsiooni menetlemisel kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud tolliseadustikku.“ Ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 5 sätestab, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Kohus on seisukohal, et eeltoodud sätted on mõeldud õiguskindluse printsiibi tagamiseks. Kohus möönab, et maksu määramist saab ilmselt pidada haldusmenetluseks, samas ei saa aga pidada haldusmenetluseks neid norme, mis määravad ära maksusumma määramise aegumistähtaja. Kohtu arvates on maksusumma määramise aegumistähtaega reguleeriva normi näol tegemist materiaalõigusnormiga, mida tuleb kohaldada maksuotsuse tegemise aja 8 redaktsioonis. Kuivõrd Tolliseadustik ja varasem Tolliseadus sidusid maksu määramise tähtaegsuse sisuliselt kaubadeklaratsiooni korrigeerimisega selleks ettenähtud 3-aastase tähtaja jooksul, kuid maksuotsuse ajal kehtiv Tolliseadus ei näe kaubadeklaratsiooni korrigeerimist enne maksusumma määramist ette, oli TTI poolt õiguspärane ja mõistlik kohaldada maksuotsuse tegemise ajal kehtivat materiaalõigusnormi ilma kaubadeklaratsiooni korrigeerimist nõudmata. Seega on kohus seisukohal, et TTI-l oli õigus lähtuda maksuotsuse tegemisel kehtivast Tolliseadusest ning määrata kaebuse esitajale tasumisele kuuluvad maksusummad Maksukorralduse seaduse alusel 6 aasta jooksul arvates kaubadeklaratsioonide aktsepteerimise päevast. Arvestades kaubadeklaratsioonide aktsepteerimise ajavahemikku 01.08.2001 – 27.03.2002 ei ole kaebuse esitajale maksusumma määramine aegunud. Tahtluse küsimust ei ole kaebuse esitaja käesolevas haldusasjas tõstatanud. Kohus leiab, et juhul, kui kohus tuvastab kaebuse esitaja poolt tollideklaratsioonides valeandmete esitamise, on kaebuse esitaja poolt maksusumma tahtlik tasumata jätmine tõendatud.
  20. Bulgaariast imporditud alkoholi deklareerimata jätmine Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et esinevad erinevused lähteriigiks oleva Bulgaaria ning kaebuse esitaja poolt tollile esitatud andmetes Bulgaariast imporditud alkoholikoguste kohta. Vaidlus puudub selle üle, et Bulgaariast saadud andmetest saab teha järelduse, et kaebuse esitaja on jätnud deklareerimata 173 184 liitrit 40% kangusega brändit ning 1 529 liitrit marjaveini ning deklareerinud veini Eestisse 1 440 krooni võrra väiksema väärtusega, kui see deklareeriti Bulgaariast välja. Vastustaja on eeltoodud erinevusi tuvastades tuginenud Bulgaaria tollilt saadud andmetele ning jätnud arvestamata kaebuse esitaja väited selle kohta, et kaebuse esitaja poolt Eesti tollile deklareeritud kogused vastasid faktiliselt imporditud kaubakogustele. TTI on ühtlasi tuvastanud, et kaebuse esitaja on tasunud oma Bulgaaria äripartnerile – Tsernomorsko Zlato AD – Pomoriele viimase arvetel (mis erinevad kaebuse esitaja poolt tollile esitatud arvetest) näidatud summad. Kaebuse esitaja ei ole käesoleva haldusasja käigus püüdnud eeltoodud tuvastatud asjaolusid ümber lükata, vaid on asunud seisukohale, et TTI ei ole tõendanud, miks ta pidas kaebuse esitaja äripartneri poolt esitatud andmeid kaebuse esitaja omadest usaldusväärsemaks. Kaebuse kohaselt on vahetunud Tsernomorsko Zlato AD-Pomorie esindajad, mistõttu valeandmete esitajaks võib olla hoopis Tsernomorsko Zlato AD-Pomorie. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitaja vaidemenetluse käigus taotlenud vastustajalt Tsernomorsko Zlato AD-Pomorie esindaja seletuse väljanõudmist ning kaebuse esitaja raamatupidamise ekspertiisi teostamist. Eeltoodud taotlused esitas kaebuse esitaja ka kohtule. Kohus jättis 09.12.2005 määrusega (toimiku nr. 3 lk. 91-92) taotlused rahuldamata. Kohus on seisukohal, et Tsernomorsko Zlato AD-Pomorie esindaja seletuse väljanõudmata jätmine ei saanud kaasa tuua väärat maksuotsust. Nagu nähtub Bulgaaria Vabariigi Tolliameti vastusest TTI-le (toimiku nr. 1 lk. 65) selgus Tsernomorsko Zlato AD-Pomorie tegevdirektori seletuskirjast, et firma arvetel toodud kogusumma kauba eest on kaebuse esitaja poolt tasutud ning kaebuse esitaja Tsernomorsko Zlato AD-Pomorie’le reklamatsioone väljaveetud toodangu koguste kohta esitanud ei ole. Eeltoodut kinnitavad ka Bulgaaria Tolliametilt saadud välismaksekorraldused (toimiku nr. 1 lk. 95-136), millelt nähtub, kui palju on kaebuse esitaja kauba eest tasunud, samuti ekspordideklaratsioonid koos neile lisatud arvetega (toimiku lk. 137-214). Kaebuse esitaja ei ole käesoleva haldusasja menetluse käigus esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et Tsernomorsko Zlato AD-Pomoriele on kauba eest tasutud 9 Tsernomorsko Zlato AD-Pomorie poolt esitatud arvetel ning välismaksekorraldustel näidatust väiksemad summad. Kui arveid on võimalik soovi korral fabritseerida, siis välismaksekorralduste õigsust on kohtu arvates väga raske ümber lükata. Seetõttu peab kohus käesoleval juhul tõendite hindamisel määravaks asjaolu, et Tsernomorsko Zlato AD – Pomorie poolt esitatud deklaratsioonid ja arved kattuvad välismaksekorraldustega, kuid kaebuse esitaja omad mitte. Samuti ei ole kaebuse esitaja esitanud kohtule ühtegi tõendit väite kinnituseks, mille järgi on Tsernomorsko Zlato AD-Pomorie seaduslikud esindajad vahetunud ega esitanud arusaadavat selgitust selle kohta, miks peaks esindajate vahetumine kaasa tooma valeandmete esitamise Tsernomorsko Zlato AD-Pomorie poolt. Kuivõrd Tsernomorsko Zlato AD-Pomorie esindaja seletust kinnitavad seega asjas kogutud tõendid, mida kaebuse esitaja vaidemenetluse käigus ega ka haldusasja kohtumenetluse käigus omapoolsete tõenditega (näiteks teistsuguste andmetega välismaksekorraldused, reklamatsioonid äripartnerile vms.) ümber lükata ei püüdnud, puudus TTI-l, samuti kohtul vajadus esindaja seletuse väljanõudmiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebuse esitaja esitas TTI-le valeandmeid eksporditavate kaubakoguste kohta. Kuivõrd kaebuse esitaja poolt TTI-le valeandmete esitamine on tõendatud välismaksekorralduste, ekspordi- ja impordideklaratsioonide ning kaubaarvetega, puudus TTIl vajadus kaebuse esitaja suhtes täiendava raamatupidamisekspertiisi tegemiseks. Kohtul puudub alus kahelda kaebuse esitaja väites, et ta on täitnud kuni 31.08.2002 kehtinud alkoholiseaduse § 29 lõiget 1 ning vormistanud kaubadeklaratsioonides märgitud koguses alkoholi hulgimüügi eeltoodud sättega kooskõlas. Samas, nagu märkis kohus 30.08.2005 määruses (toimiku nr. 1 lk. 42), ei oleks kaebuse esitaja raamatupidamise ekspertiisiga ilmselt võimalik tuvastada seda, et kaebuse esitaja ei müünud täiendavalt hulgi alkoholi saatelehtede alusel, mida ei ole kohtule või eksperdile esitatud või ei müünud alkoholi ilma saatelehtedeta. Ka sel põhjusel ei saa raamatupidamisekspertiisi läbiviimine anda käesolevas haldusasjas õiget tulemust. Ühtlasi peab kohus väheusutavaks, et kaebuse esitaja tahtluse korral deklareerida tollile faktiliselt imporditust väiksem kogus alkohoolset jooki riskeerinuks kaebuse esitaja enda paljastamisega sellega, et kajastaks raamatupidamises alkohoolset jooki koguses, mida ta tollile ei deklareerinud. Sel põhjusel ei oma kaebuse esitaja raamatupidamise andmed käesolevas asjas olulist tähtsust. Kaebuse esitaja huvi väiksema koguse alkohoolsete jookide deklareerimiseks kinnitab seeläbi saadav kasu, mis väljendub väiksemate impordi tollimaksude tasumises. Kohtule ei nähtu, et Tsernomorsko Zlato AD – Pomorie oleks võinud saada isiklikku kasu valeandmete esitamisest ekspordideklaratsioonides või arvetel. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes tuleb jätta kaebus rahuldamata. Kohus on seisukohal, et TTI on põhjalikult teostanud uurimisprintsiipi. Maksuotsus on motiveeritud ning kaebuse esitaja taotluste rahuldamata jätmine ei ole kaasa toonud maksuotsuse õigusvastasust.

§ 92lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud.

Tiina Pappel kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 24.04.2007 OTSUSE RESOLUTSIOON 10 Tühistada Tallinna Halduskohtu 20.01.2006 otsus haldusasjas nr 3-05-643, osas mis puudutab Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri 23.05.2005 maksuotsusega nr 12-5/47 AS-le Elrain täiendavalt tasumiseks määratud käibemaksu seoses kaubadeklaratsioonides märgitud ebaõige tarneklausliga (66 695 krooni) ja käibemaksu maksuotsuses otseselt välja toomata suuruses, mis määrati seoses 1440 kroonise erinevusega AS Elrain poolt deklareeritud veini väärtuse ja Bulgaarias deklareeritud veini väärtuse vahel. Tühistatud osas teha uus otsus, millega tühistada eelnimetatud osas Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri 23.05.2005 maksuotsus nr 12-5/47. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata. Rahuldada AS Elrain apellatsioonkaebus osaliselt. Jätta AS Elrain menetluskulud tema enda kanda. 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.