TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-231 Otsuse kuupäev 02.04.2007 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Stanislav Issajev´i kaebus Tartu Vangla toi
§ 11
ja Vangla sisekorraeeskirja § 6 sätestavad, millistel alustel paigutatakse kinnipeetav isik kambrisse.
§ 45sätestab millistele olmetingimustele peab vastama kamber.
Kinnipeetavale isikule ei tulene ühestki vangistust reguleerivast õigusaktist subjektiivset õigust endale vanglas kambrit valida päikesepaiste ning loodusvaate ilu järgi.
§ 45
lg sätestab, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister vangla sisekorraeeskirjas. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse Rec
(2006)2 liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku punkt 18.2 a ütleb, et aknad peavad olema nii suured, et vangid saaksid normaaltingimustes ja loomuliku valgusega lugeda või töötada ning võimaldaksid värske õhu juurdepääsu, välja arvatud piisava konditsioneerimissüsteemi korral. Tartu vanglas suleti kartseris õhuluugid põhjusel, et kinni peetavad isikud panid läbi selle toime pidevalt distsipliinirikkumisi, pidasid keelatud kirjavahetust ja saadeti asju. Rikkumised seisnesid peaasjalikult kartseris keelatud esemete kambrisse smuugeldamises õhuluugi kaudu. 2 Akende sulgemine sai teoks arvestades piisavat olemasolevat sundventilatsioonisüsteemi ning kehtivaid õigusnorme. Ülaltoodud õigusnormidest nähtub, et kambris peab olema piisav ventilatsioon, kuid normidest ei nähtu, millisel kindlaksmääratud moel peaks ventileerimine toimuma. Tartu Vanglas töötab sundventilatsioon ööpäevaringselt ning see on projekteeritud ning ehitatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele normidele. Tegeliku ventilatsiooni olukorra vastavust projekteeritule kinnitavad OÜ Variax poolt Tartu vanglas teostatud mõõdistustööd (töö nr.518-02 raames). Ülaltoodule tuginedes nähtub, et Tartu Vangla on täitnud kõiki ventilatsiooni süsteemile õigusaktidega kehtestatud norme. Vangla sisekorraeeskirja § 7 lg 2 p 3 kohaselt kuulub kartseri kambri sisustuse hulka veenõu ja kruus (juhul kui puudub veevarustus). Tartu Vangla kartseri kambrid on pideva veevarustusega ühendatud ning seega veenõu ja kruusi olemasolu kambri sisustuses lubatud ei ole. VSKE § 60 lg 1 sätestab kartseris kinnipeetavatele isikutele lubatud asjade loetelu, milleks on pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid (eelkõige EV Põhiseadus, Vangistusseadus, Vangla sisekorraeeskiri ja Vangla kodukord), mõistikus koguses õppekirjandust, kirjapaberit, kirjutusvahendeid, kirjamarke, ümbrikke, tema kohta tehtud kohtuotsuseid ja –määruseid, süüdistuskokkuvõtteid, tema kirjadele saabunud vastuseid, seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt, rull tualettpaberit ning naiskinnipeetaval hügieenisidemed. Vastustaja leiab, et seetõttu ei ole kinnipeetaval kartserikambris õigust kruusi omada. Vastavalt Tartu vangla kodukorra punkti 22.11.5 kohaselt antakse kartseris viibivale kinnipeetavale isikule toidunõud kambrisse toiduajaks. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendeid kogumis hinnates seisukohal, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks vaidlustatud toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ning vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Kaebaja on käesolevas haldusasjas nõudnud vastustajalt taoliste õigustoimingute teostamist, mis võimaldaks Tartu Vangla kartserite kambrites ventilatsioonirestil raudkatete kõrvaldamist ja seetõttu rohkema valguse ja värske õhu saamist. Et rahuldada kaebust selles osas, peaks kohtul olema alus praeguse olukorra õigusvastasuse tuvastamiseks, mis omakorda annaks aluse vastustajale vastava ettekirjutuse tegemiseks. Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole rikkunud kaebaja õigusi sellega, et kambris on ventilatsioonirest kaetud raudkattega ning aknaventilatsiooni ava on keevitatud. Vaidlustatud toimingute ajal kehtinud VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava eluruum vastama eluruumidele kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse- ja hügieeninõuetele. Elamuseaduse § 7 lg 1 alusel kinnitas Vabariigi Valitsus 26.01.1999 määrusega nr 38 eluruumidele esitatavad nõuded. Nimetatud määruse p 6 kohaselt peab eluruumis olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Õhu liikumise kiirus eluruumis, eluruumi maht ühe inimese kohta, keemiliste ja bioloogiliste ühendite sisalduse piirkontsentratsioon siseõhus peab olema tagatud vastavalt Eestis kasutatavatele normidele. 3 Tartu Vanglas on kõigis kambrites sundventilatsioon (so mehhaaniline ventilatsioon), mis tagab piisava hulga värsket õhku, mistõttu ei ole kohtul alust S.Issajevi taotlusel teha Tartu Vanglale ettekirjutust ventilatsioonisüsteemi seisukorra osas. Seda ka seetõttu, et kartserikamber on ette nähtud kahele kinnipeetavale (kambris on ülemine nari ja alumine nari), S.Issajev viibis aga kambris üksi (tl 38). Kohutuistungil tõestas vastustaja, et Tartu Vanglas suleti kartseris õhuluugid ja akendeventilatsiooni avad julgeolekukaalutlustel, milline asjaolu ei toonud aga kaasa värske õhu vähenemist. Värske õhu tagab sundventilatsioon, mis vastab Eesti Vabariigis kehtivatele normidele. Seda kinnitas ka energeetika ja turvaseadmete alal vangla majandusosakonna peaspetsialist Jüri Kreis (tl 46-47). Kohtuistungil seletas J.Kreis, et ventilatsiooniava ei ole hermeetiliselt suletud, avad on jätkuvalt samasuguse ekvivalentse pindalaga nagu varem. Ventilatsioon on vastavuses projekteeritule, mida kinnitab ka OÜ Variax poolt Tartu vanglas teostatud mõõdistused töö nr 518-2 raames(tl 39-44). Tartu Vangla 12.12.2006 kirjaga nr E1 3051 on tõendamist leidnud, et lõhutud ventilatsioonirestid on asendatud tugevdatud distantspuksidel asuva metallplaadiga. Nimetatud distantspuksid tagavad originaalrestiga võrdväärse õhuvahetuse. Ehitusprojekt ei määratle ventilatsiooniresti ehitust, vaid määrab sundventilatsiooniga vahetuva õhu koguse (tl 48). Seega on ülaltooduga tõestatud, et S.Issajevi õigusi ei ole rikutud, sest sundventilatsioon kindlustab värske õhu vastavalt kehtivatele normidele. VangS § 45 lg 1 viimase lause kohaselt peab eluruumis olema aken, mis kindlustab ruumi nõuetekohase valgustuse. Kambri nr 1030 toimiku kohaselt on nimetatud kambris olemas aknapakett. Tartu Vangla ehitamisel järgiti norme ruumi nõuetekohase valgustamise kindlustamiseks, milles ei ole kohtul alust kahelda. Ventilatsiooniava asendamine tugevdatud distantspuksidel asuva metallplaadiga, ei vähendanud akna pinda selleks läbiva valguse jaoks. Ventilatsiooni ava ei olnud enne selle mettallplaadiga asendamist klaasist või läbipaistev ning asendamisel ei muutunud akna pind. Seega ei ole kaebaja õigusi ka selles osas rikutud. Mis puutub kaebaja nõudesse, et kartseris puudub kruus joogivee joomiseks, siis selles osas sätestab VSKE § 7 lg 2 p 3, et kartseri kambri sisustuse kuulub hulka veenõu ja kruus (juhul kui puudub veevarustus). Tartu Vangla kartseri kambrid on pideva veevarustusega ühendatud ning seega veenõu ja kruusi olemasolu kambri sisustuses lubatud ei ole. VSKE § 60 lg 1 sätestab kartseris kinnipeetavale isikule lubatud asjade loetelu, sellest puudub luba kasutada kruusi. Seetõttu järeldab vastustaja, et kinnipeetaval isikul ei ole kartseris õigus kruusi joogivee joomiseks omada. Vastavalt Tartu vangla kodukorra punkti 22.11.5 kohaselt antakse kartseris viibivale kinnipeetavale isikule toidunõud kambrisse toiduajaks. Alates 01.02.2007 (milline redaktsioon ei kehtinud vaidlusalusel perioodil) tunnistati VSKE § 7 lg 2 p 3, millega lubati teatud tingimustel (juhul kui kambris puudub veevarustus), kehtetuks. Nimetatud sätte kehtetuks tunnistamise seletuskirjas on märgitud, et kehtiv nõue on sisu kaotanud, sest käesoleval ajal on kõikide vanglate kartserikambrites tagatud veevarustus. Kohus märgib, et kartserisse paigutamine on distsiplinaarkaristus ja seetõttu on kartserisse paigutamine ajutine. Seega on mõistetav seadusandja tahe kartseris teha olemine diskomfortseks ja ebamugavaks. Kohus leiab, et kui kartseris puudub kruus joogivee joomiseks, võib see alandada isiku väärikust ja nähtuda, et on riivatud tema õigusi, kuid sellega ei ole rikutud proportsionaalsuse (mõõdupärasuse) printsiibi mõtet – kohasus, 4 vajalikkus ja mõõdukus on seatud eesmärgi suhtes. Seetõttu ei ole kinnipeetaval õigust kartserikambris kruusi omada. Eeltoodu alusel ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, jätab kohus Stanislav Issajevi kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Tamara Hristoforova Kohtunik 5