2-06-21959 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Margo Klaar ja Mare Merimaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 22.

§ 138ja § 144) jätta K.K kanda.

Vastavalt Harju Maakohtu

1. märtsi 2007.a otsuses märgitule kannab kumbki pool esimese astme kohtus kantud menetluskulud, kohustus tasuda riigilõiv riigituludesse lasub K.Kl. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
2. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise alates hagiavalduse esitamisest tütar D ülalpidamiseks 2500 krooni kuus ja tütar V ülalpidamiseks 2 750 krooni kuus. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kuna kostja on tasunud elatist 1350 krooni kuus, palus hageja ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist kostjalt välja mõista (5250-1350)x12=46 800 krooni. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu 31.12.1997.a. Pooltel on kaks last tütred – D ja V. 11.10.2005.a. lahkus kostja pere juurest. Lapsed elavad hageja juures ja nende kasvatamisega tegeleb hageja. Kostja laste ülalpidamisel hagejat piisavalt ei toeta. Kostja on autojuht ning hagejal on teave, et kostja teenib umbes 15 000 krooni kuus. Hageja arvestuse järgi kulub tütar D ülalpidamiseks umbes 5000 krooni kuus ja tütar V ülalpidamiseks umbes 5500 krooni kuus.
3. Kostja leidis, et hagis toodud nõuded on põhjendatud osaliselt. Asjaolu, et hageja koos lastega elab kostjast eraldi on tingitud hageja käitumisest. Pooled lastega ja hageja vend elasid kostja isale kuuluvas korteris x. Hageja koos lastega asus elama kostja võõrsil elava õe korterisse alates 2005.a. oktoobrist. Üüri hageja ei maksa, kostja tasub oma õele iga kuu üüri 3000 krooni. Kostja võtab laste kasvatamisest aktiivselt osa, veetes nendega aega nädalavahetustel. Kostja teeb kulutusi nii toidule, riietele kui koolitarvetele. Seega on kostja vabatahtlikud kulud tunduvalt suuremad kui 1350 krooni kuus, mida väidab hageja. Kostja töötasu moodustab 5 710 krooni. Kuna kostjale kulub eluaseme peale keskmiselt 1622,68 krooni kuus, ei ole kostja võimeline tasuma elatist nõutud suuruses. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
4. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt välja igakuise elatise tütar D ülalpidamiseks alates 11.10.2005.a – 31.12.2005.a. summas 1345 krooni, igakuise elatusraha alates 01.01.2006.a – 31.12.2006.a. summas 1500 krooni ja igakuise elatusraha alates 01.01.2007.a. kuni tütar D täisealiseks saamiseni s.o. xx.xx.xxxx.a. summas 1800 krooni hageja kasuks. Samuti mõistis kohus kostjalt välja igakuise elatusraha tütar V ülalpidamiseks alates 11.10.2005.a – 31.12.2005.a. summas 1345 krooni, igakuise elatusraha alates 01.01.2006.a – 31.12.2006.a. summas 1500 krooni ja igakuise elatusraha alates 01.01.2006.a. kuni tütar V täisealiseks saamiseni s.o. xx.xx.xxxx.a. summas 1800 krooni hageja kasuks. Kohus määras kohtuotsuse täitmisel arvestada, et K.K on A.Kle laste ülalpidamiseks tasunud ajavahemikul 11.10.2005.a – 06.02.2007.a. igakuiselt 1350 krooni. Kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda, pannes kohustuse tasuda riigilõiv riigituludesse kostjale.
5. Kohus leidis, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on laste ülalpidamiseks tasunud hagejale igakuiselt 1350 krooni. Hageja leiab, et kostja ülalpidamiskohustuse täitmiseks ei ole nimetatud summa piisav. Esitatud kuluarvestusest lähtudes palus hageja kostjalt välja mõista 2500 krooni kuus tütar D ülalpidamiseks ja 2750 krooni tütar V ülalpidamiseks. Kostja väitel on tema sissetulek 5710 krooni kuus, mis ei võimalda tasuda elatist hageja nõutud suuruses. Kohus leidis, et põhjendatud on mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis mõlemale lapsele seaduses sätestatud miinimummääras, kuid alust ei ole elatise suuruse vähendamiseks alla § 61 lg 4 sätestatud alammäära. Kohus leidis, et PkS § 70 lg 2 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 11.10.2005.a, millisest kuupäevast alates pooled asusid eraldi elama. Kostja poolt hagejale igakuiselt tasutud 1350 krooni ei ole kahe lapse ülalpidamiseks piisav. Apellatsioonkaebuse põhjendused 2

§ 657lg 1 p 1 kohaselt jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 9. Vastavalt Perek

S §§ 60 ja 61 mõttele võivad vanemad omavahel kokku leppida, mil viisil kumbki vanematest oma ülalpidamiskohustusi täidab. Kokkuleppe puudumisel ja ülalpidamiskohustuse mittetäitmisel mõistab kohus vanemalt välja igakuise rahalise elatise (PerekS § 61 lg 2). Kuna hageja pöördus kohtusse lastele elatise saamiseks, tulnuks kostjal tõendada, et tema ja hageja olid kokku leppinud selles, et kostja täidab oma ülalpidamiskohustust laste suhtes osaliselt x korteri kasutamise võimaldamise teel. Kostja niisuguse kokkuleppe olemasolu menetluses tõendanud ei ole. Asjaolu, et hageja võib olla säästnud eluasemele tehtavaid kulutusi, ei anna alust arvestada säästetud summasid kostja poolt lastele võlgnetava elatise hulka. Perekonnaseadus ei võimalda tasaarvestada elatisenõuet teiste võimalike tsiviilnõuetega (PerekS § 72 lg 1). Seetõttu ei kuulu käesolevas asjas ka hindamisele, kas ja missuguses ulatuses tekkis kostjal kohustus tasuda oma õele (x korteri omanikule) üüri korteri kasutamise eest ning kas kostjal oleks alust esitada korteri kasutamisest tulenevaid nõudeid hageja vastu. 10. Asjakohased ei ole apellandi väited poolte kooselu purunemisest hageja käitumise tõttu. Kostja kohustus pidada ülal oma alaealisi lapsi (PerekS § 60 lg 1) ei ole sõltuvuses kostja suhetest laste emaga. 3

§ 652

lg 4 kohaselt põhjendanud ning apellandi väited korteri üürihinna kohta tuleb jätta tähelepanuta. 12. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, nagu oleks ta vaidlusalusel perioodil (11.10.2005.a kuni maakohtu istungi toimumiseni 06.02.2007.a) teinud lastele kulutusi 10 000 krooni suuruses summas seoses nende osalemisega huvialaringides ja suvelaagrites.

§ 229

lg 2 kohaselt võib tõendiks tsiviilasjas olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Kostja ei ole esitanud ühtki tõendit, millest nähtuks lastele kulutuste tegemine. Seega ei ole kostja väited kulutuste tegemise kohta tõendatud ning alusetud on apellatsioonkaebuse väited, nagu oleks maakohus jätnud kostja esitatud väited ja tõendid hindamata. 13.

§ 173

lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, nähes ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest vastavalt

§-le 174.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kostja esitatud apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta kostja (apellandi) kanda. M. Klaar M. Merimaa K. Kullerkupp 4