p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1 kohustab kinni peetavat isikut täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. TVK p 7.1.2 kohustab kinnipeetavat isikut mitte segama vanglaametnikke ja teenistujaid teenistuskohustuste täitmisel ega häirima teisi kinni peetavaid isikuid. TVK p.7.2.4 keelab kinnipeetaval isikul vanglateenistujatega suhtlemisel kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid. XXX on 02.06.2006 tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ja on teadlik kinnipeetavatele esitatavatest nõuetest. Kaebaja rikkus eelnimetatud sätteid oma süülise käitumisega, mis on
XXX puhul on tegemist süstemaatilise distsipliinirikkujaga.
lg 3 kohaselt võetakse karistuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Arvestades kaebaja suhtumist oma distsiplinaarsüütegudesse ja õiguskorda ning asjaolu, et varasemad distsiplinaarkaristused ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt käituma, pidas Tartu Vangla direktor vajalikuks
lg 1 p 4 alusel kohaldada XXX mõjutamiseks distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist, kuna varasemad karistused ei ole kaebajat mõjutanud asuma õiguskuulekale teele. Otsustuse aluseks karistada XXX kartserisse paigutamisega oli tema negatiivne suhtumine vanglaametnikesse ning selle väljendamine kaaskinnipeetavate isikute juuresolekul. Küll aga pidas direktor vajalikuks anda kaebajale võimalus oma suhtumise muutmiseks ja karistuse kandmisest vabanemiseks, määrates distsiplinaarkaristuse ühe kuulise katseajaga.
lg 2 kohaselt on vangla direktoril õigus lükata distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Katseaeg määratakse ühest kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt jäetakse distsiplinaarkaristus täide pööramata, kui kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Seega sõltus karistuse täideviimine üksnes kaebaja enda käitumisest. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus. Kõnealune haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning vastab vorminõuetele. Direktori otsus on kaalutletud ja määratud karistus on proportsioonis üleastumise raskusega. Arvestades, et käskkirja määramisest on möödunud üks kuu ja seega on tingimuslikult määratud tähtpäev saabunud, on ära langenud võimalus karistus täimisele pöörata ja vangla direktoril on põhjust edaspidi iseloomustada XXX käitumist paranemise suunas. Kuna vaidlusaluse käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristust enam täitmisele pöörata ei saa, puudub kaebajal põhjendatud huvi halduskohtusse pöördumiseks. 2 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. Tartu vangla direktori 23.02.2007 käskkirjaga nr 1-4/231 karistati XXX Tartu Vangla kodukorra p.7.1.1; 7.1.2 ja 7.2.4 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 45. ööpäevaks. Distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramine lükati edasi, katseajaks anti 1 kuu. Rikkumine seisnes selles, et 31.01.2007 kell 13.50 E-hoone 12 sektsiooni võreukse juures, talle kuuluvate isiklike asjade üleandmisel, kinnipeetav karjus ja kasutas ebatsensuurseid väljendeid. Samuti ei allunud vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Oma käitumisega segas vanglaametnike tööd ja häiris teisi kinnipeetavaid. Käskkirjas sisaldusid järgmised kaalutlused: kinnipeetav on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega, seega teadlik, et suhtlemisel vanglaametnikega tuleb olla viisakas. Oma seletuskirjas tunnistab kinnipeetav, et sattus sõnelusse vanglaametnikega, aga oma süüd ei tunnista. Kinnipeetav on eelnevalt distsiplinaarkorras 15 korral karistatud, siis sellest nähtub, et kinnipeetav ei ole asunud õiguskuulekale käitumisele. Karistus on määratud juhindudes
Kaebaja ei tunnista oma süüd ja vaidlustab Tartu Vangla direktori 23.02.2007 käskkirja nr 14/231 tervikuna leides, et käskkiri võib takistada tema vanglast ennetähtaegselt vabanemist. Kohus leiab, et käskkirjas fikseeritud asjaolud on tõendatud distsiplinaarmenetluse protokolliga (tl 19), mis koostati 07.02.2007 vanglaametnike Natalja Haljaste ja Jaan Voimanni ettekannete alusel. Inspektor-kontaktisik N.Haljaste oma ettekandes (tl 21) kirjeldab, et XXX karjus vanglaametnike peale, kasutas ebatsensuurseid väljendeid, käitus äärmiselt ebaviisakalt. Vanglaametnike korduvatele seaduslikele korraldustele lõpetada sõimamine ja karjumine ei allunud. Oma käitumisega segas XXX vanglaametnike tööd ning häiris teisi kinnipeetavaid. Kontaktisiku selgitustele XXX kohustustest ta ei reageerinud, vaid jätkas karjumist ja ebatsensuurset sõimu. Vanemvalvur J.Voimann kajastas oma ettekandes (tl 22), et XXX kasutas vanglaametnikega suhtlemisel ebatsensuurseid väljendeid, ei täitnud vanglaametnike korraldusi lõpetada sõimlemine. See häiris vanglaametnike tööd ja teisi kinnipeetavaid. Vaatamata kontaktisik N.Haljaste selgitustele XXX kohustusest, jätkas ta ebatsensuurset sõimu. Oma seletuses (tl 23) kirjutab XXX, et kui vanglaametnikud rääkisid temaga kõrgendatud toonil, siis ta ei pidanud vaikima. Ta ei tahtnud astuda konflikti vanglaametnikega, kuid teda provotseeriti. Ülaltooduga on tõendamist leidnud, et XXX on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, seega on ta süstemaatiline distsiplinaarkorra rikkuja. XXX kasutas vanglaametnike suhtes ebatsensuurseid, solvavaid väljendeid, ei allunud seaduslikele korraldustele, segas vanglaametnike tööd ja häiris teisi kinnipeetavaid isikuid, millega rikkus Tartu Vangla kodukorra punkte 7.1.1, 7.1.2 ja 7.2.4 nõudeid. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et ta ei sõimanud vanglaametnikke ja käitus kodukorda järgides. Kaebaja püüab end õigustada selleks, et juhtunu ei takistaks tema vangistusest ennetähtaegselt vabanemist. 3 Vaidlustatud käskkirjas on märgitud kaalutlused, miks kaebuse esitajat just sellisel määral karistati ning kohus leiab, et need kaalutlused vastavad tegelikkusele, on õiged ja kooskõlas toimikus olevate materjalidega ja õigusaktidega. Käskkiri on põhjendatud, selles on esitatud kõik asjakohased kaalutlused, millest Tartu Vangla direktor on oma otsustuse tegemisel lähtunud. Distsiplinaarkaristuse määramisel on täidetud VangS § 64 sätteid. Vastavalt HKMS §-le 19 lg 6 kui ametnik on volitatud tegutsema diskretsiooni (suvaõiguse) alusel, kontrollib kohus ka seda, kas haldusakti andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrde kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kohus leiab, et need nõudmised on järgitud ja ei ole alust vaidlustatud haldusakti tühistamiseks. Distsiplinaarkaristus määrati tingimuslikult võttes arvesse juhtunu asjaolusid. Vaidlustatud haldusakt on kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Eeltoodu alusel ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 jätab kohus XXX kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Tamara Hristoforova Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.