VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik 2-05-18909 (enne 01.01.2006 nr 2-1397/05)
- juuni 2006, Narva Tamara Šabarova Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad N.K. hagi I.K. vastu elatise suurendamise nõudes Hageja N.K. hageja volitatud esindaja Gleb Allik; kostja I.K. Hagimenetlus
- mai 2066, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Moskaljova, tõlk Aili Hirt Hageja N.K.; hageja volitatud esindaja Gleb Allik; kostja I.K.
- N.K. hagi I.K. vastu rahuldada osaliselt.
- Suurendada Narva Linnakohtu 05.05.1997 otsusega tsiviilasjas nr 2-808 väljamõistetud elatise suurust ja mõista alates 26.10.2005 I. K. välja N. K. kasuks elatis poja K.K., ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 750 (seitsesada viiskümmend) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o 11.09.
- Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas tunnistada viivitamata täidetavaks.
- Mõista I. K. riigituludesse välja 140 (ükssada nelikümmend) krooni riigilõivu, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi (registrikood 70000272) pangakontole nr 221023778606 Hansapangas või pangakontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas (viitenumber mõlemal juhul 2900072136, selgitus: riigilõiv tsiviilasjas nr 2-05-18909). Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja sellekohase maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile välistab selle nõude täitmisele pööramise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.
- Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Resolutsioon Menetluskulud Edasikaebamise kord Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist Tsiviilasi nr 2-05-18909 kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päev on
- juuni
- ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 26.10.2005 esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu registreeriti 16.04.
- Abielust 11.09.1994 sündis poeg K. 05.05.1997 abielu lahutati ning mõisteti kostjalt välja elatis hageja kasuks lapse ülalpidamiseks summas 500 krooni kuus. Peale abielulahutust kostja ei täitnud oma kohustust lapse üalapidamiseks ning elatist ei maksnud. Seisuga 01.10.2005 elatise võlgnevus moodustab 26646 krooni. Lapse ülalpidamise kulud on tunduvalt suurenenud. Koolitarvetele kulutatakse 500 krooni kuus, toitlustamisele koolis 210 krooni kuus, toitlustamisele kodus 600 krooni kuus, riiete ja arenemisvahendite soetamiseks kulutakse 500 krooni kuus ja muud olmevahendit 500 krooni. Korteriüürile kulutakse igakuiselt umbes 579 krooni. Hageja palka 4000 krooni ei jätku kulutuste katteks, vaatamata sellele, et ta pidevalt teeb ületunnitööd. Põhjendades oma nõuet PKS § 63 lg 3 hageja palub mõista kostjalt välja elatis hageja kasuks 1800 krooni kuus lapse ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni lapse täiealisuseni. KOSTJA VASTUVÄITED Kohtule 23.11.2005 esitatud kostja vastuse kohaselt (tl 24) kostja hagi ei tunnista. Kostjal on peale poja K. veel kaks last: A.K., ja V.K. Kostja ainsaks sissetulekuks on palga alammäär ja kätte ta saab 2300 krooni alates 2005.a maikuust. Selle ajani puudusid kostjal sissetulekud üldse ning just sellest tuleneb kostja võlgnevus elatise osas. Kostja põhjendab oma vastuväide PKS § 61 lg
- Kostja oma väikesest palgas peab ülal pidama kolm last. Noorema poja – V. – ülalpidamine nõuab suuremaid kulusid seoses tema tervisliku seisundiga. Kostja ei saa maksta hagejale elatist suuremas summas kui 500 krooni kuus. KOHTUISTUNG Kohtuistungil vähendas hageja oma nõuet, arvestades kostjal teiste laste olemasolu ja palus elatist suurendada alates hagi esitamise päevast kuni 01.01.2006 - 1345 kroonini ja alates 01.01.2006 kuni 1500 kroonini. Hageja arvab, et kostja spekuleerib oma laste haigusega, kuna ei vormista invaliidsust vaatamata arsti soovitustele. Sel juhul kataks ravimiskulud riik. Kohtuistungil palus hageja volitatud esindaja ka mõista kostjalt välja võlgnevus, mis tekkis elatise mitte maksmisest alates 1997.a-st. Kohtuistungil kostja hagi ei tunnistanud ning seletas, et üks laps sündis 7-kuulisena, teine aga 5kuulisena ja nad peavad iga kuu käima lastega Tallinnas arsti juures. Laste ravi nõuab täiendavaid kulutusi. Kostja abikaasa saab ainult lapsetoetusi kogusummas 1800 krooni, vanemapalka ta enam ei saa. Kostja nõustus kohtuistungil maksma elatis summas 750 krooni, kuna vastaspidisel juhul osutuvad teised lapsed varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja ei ole nõus selle 2
(5)Tsiviilasi nr 2-05-18909 summaga. Kostja seletas, et alates 01.06.2006 osaühing, kus ta töötab, lõpetab oma tegevuse ja ta jääb ilma tööta. Kohtuistungil kuulati üle tunnistajana perearst J.K., kelle juures on arvel kostja lapsed teisest peres. Tema ütluste kohaselt kostjal on 2 last, kes on registreeritud tunnistaja jaoskonnas. A.K. ja V.K.. Need lapsed on sündinud enneaegselt ja muidugi nendel on ka nendel tervisehäired. Tervisehäire on eriti nooremal lapsel -pojal. Seoses sellega tunnistaja korduvalt tegi ettepaneku vanematele vormistada arstikomisjoni otsuse selleks, et parandada perekonna materiaalse olukorda. Arstikomisjoni otsuse alusel vormistatakse rehabilitatsiooni plaan, mis on kinnitatud Sotsiaalministeeriumi poolt, ja selle rehabilitatsiooni plaani alusel laps saaks tasuta täiendavalt võimaluse sanatoorseks raviks 2 korda aastas ja käia teistel kallidel protseduuridel: massaažil, ravikuuril. Kuid lapse ema keeldus sellest. Perearsti poolt olid kõik ettepanekud tehtud ja selle vajadus selgiotatud. Laste ravi nõuab aega ja kulutusi. Rehabilitatsiooni plaani olemasolul võiks teha hädavajalikud uuringud ja ravi riigi arvelt. Lapse vanemad ei selgitanud, miks keelduvad pakutust. Lapsed peavad käima Tallinnas ravil ja konsultatsioonil 3 kuu tagant, see käimine toob kaasa head tagajärjed. Eriti hästi nende haiguse puhul aitab sanatoorne ravi, mis täielikult katab riik, kuid rehabilitatsiooni plaani olemasolul. Rehabilitatsiooniplaani järgi laps oleks läbivaadatud kõiki vajaliku spetsialistide poolt ja vastavalt nende soovitusele laste tervisliku seisundi parandamiseks oleks võetud tarvitusele kõik võimalik. Vanemate jaoks see oleks kõik tasuta. Lapsed vajavad pikaajalist ravi. Ükskord arst saatis laste dolu,mendid arstlikule komisjonile, kuid ema ei käinud seal vaatamata kutsele ning ütles, et nad ei vaja invaliidsuse vormistamist ja tulevad ise toime. Laste haigus, kui ei ole rehabilitatsiooniplaani ja seoses sellega riik ei kata kõik kulusid, nõuab täiendavaid kulutusi. Kuni 4-aastani lastele ravimid retsepti alusel on tasuta, kui ravimit ostetakse käsimüügist, maksavad vanemad 100%. Sellest, et on vormistatud invaliidsus, teavad ainult arst ja arstlik komisjon. See on arsti saladus. Tunnistaja soovis seda (kostja) perekonda aidata ja pere arvamus ei ole õige. Tunnistaja kui arsti ülesanne meditsiinis on see, et rehabiliteerida ja tagastada ühiskonnale tervet inimest. Seetõttu ta soovitas vormistada invaliidsust, ja sellest mitte keegi ei teadnuks, kuna on olemas arsti saladus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: et pooltel sündis poeg K.. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0071813 (tl 3) et Narva Linnakohtu 05.05.1997 otsusega tsiviilasjas nr 2-808 lahutati poolte abielu ning mõisteti I.K. välja N.K. kasuks elatis poeg K., ülalpidamiseks 500 krooni igakuiselt alates 27.02.1997 kuni tema täisealisuseni s.o 11.09.2012. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Narva Linnakohtu 05.05.1997 otsusega tsiviilasjas nr 2-808 (tl 5-6) et kostja omab veel tütart A., (nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0261063 – tl 25) ja poega V. (nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud V.K. sünnitunnistusega – tl 26). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus 3
(5)Tsiviilasi nr 2-05-18909 teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vahendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2005 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 2690 krooni, pool sellest moodustas 1345 krooni; alates 01.01.2006 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni, pool sellest moodustab 1500 krooni. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Narva Linnakohtu 05.05.1997 otsuse tegemise ajal, millal mõisteti välja elatise, oli poolte poeg 2aastane. Elatise väljamõistmise hetkest on muutunud nii hageja kui ka kostja varaline seisund ja lapse vajadused. Tänaseks päevaks on poolte poeg 11-aastane ja ei vaja tõendamist fakt, et 11-aastane laps vajab suuremaid kulutusi, kui 2-aastane. Kostja ei vaidlustanud lapse vajadusi ja nende suurust. Kohus teeb järelduse, et elatise summast 500 krooni, mis on mõistetud välja kohtuotsuse alusel, ei piisa lapse igapäevase vajaduste katmiseks, seega ei täida kostja oma ülalpidamiskohustust ning hagi tuleb rahuldada elatise suurendamise nõudes, kuid mitte selle summani, mida nõuab hageja. Kostja on nõus suurendada elatist, kuid 750 kroonini kuus. Palub arvestada, et tal on veel kaks haiget last ja abikaasa ei tööta ning saab ainult toetused summas 1800 krooni. Esitatud tõendite alusel hageja sissetulek koosneb tema palgast keskmiselt 3828,90 krooni kuus (tl 12), lapsetoetusest summas 300 krooni (tl 14) ja mitteregulaarselt tasutud elatisest summas 500 krooni. Kostja võlgnevus elatise maksmisel oli seisuga 01.10.2005 – 26646 krooni (tl 10). Seega moodustab hageja igakuine sissetulek 4628,90 krooni, kuna hageja perekond koosneb 2 inimestest, siis igaühele kulutatakse 2314,45 krooni kuus. Kostja sissetulek koosneb lastetoetustest, mis saab tema abikaasa summas 1800 krooni kuus, kostja palgast keskmiselt 2588,20 krooni (tl 27), veel ta peab maksma igakuiselt elatis summas 500 krooni. Seega moodustab kostja igakuine sissetulek 3614,20 krooni, kuna kostja perekond koosneb 4 inimestest, siis igaühele kulutatakse 903,55 krooni kuus. Ülalöeldust on näha, et kostja perekonna sissetulek ühe liikme kohta on vähem, kui hagejal. Seega elatise suurendamine hageja poolt nõutud summani osutub teised lapsed varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus loeb tõendatuks, et elatise suurendamise hageja poolt nõutud summani osutuks kostja teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega loeb kohus asjaolu, et kostjal on veel kaks last, keda peab ta ülal pidama, mõjuvaks põhjuseks elatise suurendamiseks seadusega ettenähtust vähem. Kohus ei arvesta hageja väidega, et kostja ei vormista lastele invaliidsust, et ei maksta elatist. Invaliidsuse vormistamine on küll laste tervise ja sellele väljaminevate kulutuste katte huvides, mida kinnitas tunnistajana ülekuulatud perearst, kuid see ei ole kostja kohustus. 4
(5)Tsiviilasi nr 2-05-18909 PKS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohus ei arvesta sellega, et osaühing, kus töötas kostja, lõpetas oma tegevuse alates 01.06.2006, kuna kostja on töövõimeline. Arvestades kõik ülalöeldud ning kostja nõustus suurendada elatist 750 kroonini, leiab kohus õiglaseks rahuldada hagi osaliselt ning alates hagi esitamisest ehk 26.10.2005-st suurendada elatist kuni 750 kroonini kuus. Kohus ei mõista elatise võlgnevust, mis tekkis kostjal teise kohtuotsuse alusel, kuna see kohtuotsus täidetakse iseseisvalt ja kostjalt mõistetakse võlgnevus teise kohtuotsuse täitmisel. MENETLUSKULUD Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Pooled ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja ei palunud selle väljamõistmist teiselt poolelt. Seega tuleb kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 3 alusel poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 vabastatakse hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest, seejuures vastavalt TsMS § 64 lg 1 mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Vastavalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 6 redaktsiooni määratakse hagihind maksete vähendamise või suurendamise hagis – summaga, mille võrra maksete vähendamist või suurendamist nõutakse, kuid mitte rohkem kui aasta eest. Arvestades, et hagiavaldus oli esitatud 26.10.2005, otsus aga tehakse 19.06.2006, kohus loeb õiglaseks riigilõivu suuruse määramisel võtta elatise suuruse vahe 8 kuu eest. Seega moodustab hagihind käesolevas asjas 2000 krooni ((750 krooni – 500 krooni) x 8 kuud) ning riigilõivu suurus antud summalt vastavalt RLS § 37 lg 1 ning lisale nr 2 (enne 01.01.2006 kehtinud määrad) – 140 krooni, seepärast tuleb kostjalt mõista riigituludesse välja riigilõiv 140 krooni. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630, 632. Tamara Šabarova Kohtunik 5
(5)