VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Osaotsus EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-05-15075 (enne 01.01.2006 nr 2-903/05) 18. juuni 2007, Narva Ko
§ 61
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud 6
(9)Tsiviilasi nr 2-05-15075 kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2005 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 2640 krooni, pool sellest moodustas 1320 krooni; alates 01.01.2006 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni, pool sellest moodustas 1500 krooni; alates 01.01.2007 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni, pool sellest moodustab 1800 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Elatis poolte kaksikute poegade ülalpidamiseks mõisteti välja 2004.a detsembril, kui lapsed olid poolteistaastased. Tänaseks päevaks on poolte pojad peaaegu 4-aastased. Narva Linnakohus oma 29.12.2004 otsuses (tagaseljaotsus) elatise suuruse määramisel lähtus nii poolte varalisest seisundist kui ka lapse vajadustest. Kohus mõistis juba tol ajal elatise välja vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, arvestades, et O. N-l on veel kaks last. Kohtuotsusest on näha, et tol ajal viibis J. T lapsehoolduspuhkusel ja tal puudus sissetulek, ta sai vaid lastetoetust summas 2700 krooni. Hagejal on veel tütar A.T Alates 30.11.2004 oli hageja sunnitud lõpetama lapsehoolduspuhkuse ja tööle minema, tema palk peab olema umbes 2400-2500 krooni kuus. Kohtuotsuse järgi oli kostja tol ajal arvel Tööhõiveametis ja tal oli juba poeg esimesest abielust – D.N. D.N ja A.N sünnitunnistustega on tõendamist leidnud, et kostja lapsed teisest naisest sündisid enne Narva Linnakohtu 29.12.2004 otsuse tegemist. Seega seda asjaolu iseenesest kohus ei arvestada elatise suurendamise nõude lahendamisel. Kuid tuleb arvesse võtta, et Narva Linnakohtu 05.08.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-939/05, mõisteti O.N-lt välja N.N kasuks elatis poegade D ja A.N-te ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 500 krooni kummalegi lapsele alates 18.07.2005 kuni nende täisealisuseni. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Vastavalt esitatud tõenditele hageja on arvel Virumaa Pensioniameti Narva osakonnas peretoetuse saajana ja saab kuus kolmele lapsele toetust üldsummas 2700 krooni (tl 33). Peale selle oli ta netopalk ajavahemikul 2006.a detsembrist 2007.a veebruarini (k.a) keskmiselt 3175,40 krooni kuus (tl 98). Seega võrdub hageja ülalpidamisvõime 1468,85 krooniga (5875,40 krooni: 4 (hageja ja tema kolm ülalpeetavat)). Kostja poolt esitatud andmete kohaselt saab ta palka summas 3000 krooni kuus (tl 119, 120). Seega on kostja ülalpidamisvõime 600 krooni (3000 krooni: 5 (kostja ja tema neli ülalpeetavat)). Võrreldes hageja ja kostja ülalpidamisvõimet, on kohus tuvastanud, et hageja ülalpidamisvõime on parem võrreldes kostja ülalpidamisvõimega 868,85 krooni võrra, seega on kostja lapsed teisest abielust varaliselt vähem kindlustatud kui poolte lapsed esimesest abielust. Kõigest ülalnimetatust lähtudes leiab kohus, et J. T nõue elatise suurendamiseks ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele. Kohtule esitatud tsiviilasja materjalide põhjal ei ole kostja suuteline elatist suuremas määras kui 1000 krooni kuus iga lapse kohta tasuma. Kohus ei arvesta hageja väitega, et kostjal tekkis võlgnevus elatise osas ja selle võib tasaarvestada kostja saadud hüvitisest ühisvara jagamises. PKS § 72 lg 1 järgi elatis ei kuulu tasaarvestamisele võlgniku vastuhagi katteks.
§ 61lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. 7
(9)Tsiviilasi nr 2-05-15075 O.N vastuhagi J.T vastu elatise vähendamise nõudes PKS § 61 lg 3 sätestab, et vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Nimetatud sättest tuleneb, et kui vanemalt on huvitatud isiku kasuks väljamõistetud lapse ülalpidamiseks elatis, siis saab seda elatist muuta juhul, kui vanema varanduslik olukord või lapse vajadused on muutunud pärast elatise väljamõistmist. Seega peavad elatise vähendamist tingivad asjaolud muutuma pärast seda, kui elatis on välja mõistetud.
§ 61lg 5 kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.
lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. D.N ja A.N sünnitunnistustega on tõendamist leidnud, et kostja lapsed teisest naisest sündisid enne Narva Linnakohtu 29.12.2004 otsuse tegemist. Seega seda asjaolu iseenesest kohus ei saa arvestada elatise vähendamise otsustamisel. Kuid tuleb arvesse võtta, et Narva Linnakohtu 05.08.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-939/05, mõisteti O.N-lt välja N.N kasuks elatis poegade D ja A.N-te ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 500 krooni kummalegi lapsele alates 18.07.2005 kuni nende täisealisuseni. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Vastavalt esitatud tõenditele on hageja arvel Virumaa Pensioniameti Narva osakonnas peretoetuse saajana ja saab kuus kolmele lapsele toetust üldsummas 2700 krooni (tl 33). Peale selle oli ta netopalk ajavahemikul 2006.a detsembrist 2007.a veebruarini (k.a) keskmiselt 3175,40 krooni kuus (tl 98). Seega hageja ülalpidamisvõime võrdub 1468,85 krooniga (5875,40 krooni: 4 (hageja ja tema kolm ülalpeetavat)). Kostja poolt esitatud andmete kohaselt saab ta palka summas 3000 krooni kuus (tl 119, 120). Seega kostja ülalpidamisvõime on 600 krooni (3000 krooni: 5 (kostja ja tema neli ülalpeetavat)). Võrreldes hageja ja kostja ülalpidamisvõimet, on kohus tuvastanud, et hageja ülalpidamisvõime on parem võrreldes kostja ülalpidamisvõimega 868,85 krooni võrra, seega on kostja lapsed teises peres varaliselt vähem kindlustatud kui lapsed poolte abielust. Hageja vastuhagis, paludes vähendada mõistetud elatise suurust, oli nõus maksma poolte kummalegi lapsele elatist summas 750 krooni. Hageja palus vastuhagis vähendada elatise suurust alates hagi esitamisest, kuid see hageja nõue ei kuulu rahuldamisele.
§ 72
lg 2 väljamakstud elatist ei või tagasi nõuda, välja arvatud juhul, kui tühistatud kohtulahend põhines hageja esitatud valeandmetel või võltsitud dokumendil. Vaatamata sellele, et hageja omab võlgnevust elatise maksmisel, peaks kostja need summad kätte saama, seega leiab kohus, et elatise vähendamiseks alates hagi esitamisest ei ole alust. Kaaludes ja hinnates kõik ülaltoodut tuli kohus oma siseveendumuse kohaselt järeldusele, et O. N hagi tuleb rahuldada osaliselt, vähendades Narva Linnakohtu 29.12.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2862/04 väljamõistetud elatise suurust 750 kroonini, alates antud asjas tehtud osaotsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk alates 18.06.2007. Kohtule esitatud tsiviilasja materjalide põhjal ei ole kostja suuteline elatist suuremas määras kui 750 krooni kuus poolte iga lapse kohta tasuma. Edasine elatise väljamõistmine summas 1000 krooni paneb hageja teised lapsed halvemasse olukorda poolte lapsega võrreldes. Tsiviilasja materjalides puuduvad tõendid, et hagejal vastuhagis 8
(9)Tsiviilasi nr 2-05-15075 on piisavalt vara, mille arvel ülalpidamiskohustust täita. Kehtivas suuruses elatise edaspidine väljamõistmine hagejalt vastuhagis oleks hageja vastuhagis varalist seisundit arvestades talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks temal säilitada minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit.
§ 61
lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. MENETLUSKULUD Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 järgi kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja põhihagis tasus riigilõivu abielulahutuse nõudelt 300 krooni ning palus neid mõista kostjalt välja. See hageja nõue tuleb rahuldada. Kuna tsiviilasja menetlust ühisvara jagamise osas jätkatakse, otsustab kohus lõpliku kohtukulude jäotamise kohtuotsuses ühisvara jagamise nõude osas. Kohtuotsus (osaotsus) on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 450, 630, 632. Tamara Šabarova Kohtunik 9
(9)