) § 133 lg 2 koondada, ja kohustati H.R.it teenistust jätkama MTA süsteemis. 3.03.2004.a. käskkirjaga nr 1470-k loeti H.R.i teenistus jätkuvaks MTA koosseisus alates 1.03.2004.a. PMK maksude tagastamise kontrolli osakonna III maksude tagastamise kontrolltalituse juhataja ametikoha kohusetäitjana ja määrati kuupalga määr. H.R. vaidlustas käskkirja halduskohtus, taotledes käskkirja tühista1
käskkirjaga nr 2706k teenistusest vabastamine alates 15.05.2004.a.
H.R. vaidlustas käskkirjad kohtus, taotledes nende tühistamist, koondamisest keeldumise õigusvastaseks tunnistamist, teenistusse ennistamist revisjoniosakonna juhataja ametikohale või ennistamise võimatuse korral kaebaja ennistamisest loobunuks lugemist ning 6 kuu ametipalga ulatuses hüvitise väljamõistmist. Tallinna Halduskohtu 15.05.2006.a. jõustunud otsusega haldusasjas nr 3-04-101 käskkirjad tühistati. Kohus leidis, et puudus alus H.R.i distsiplinaarkorras karistamiseks teenistusülesannete täitmisele mitteasumise eest ametikohal, millele nimetamiseks ta nõusolekut ei ole andnud. Muus osas jäeti kaebus rahuldamata. 16.05.2006.a. MTA peadirektori käskkirjaga nr 887-k loeti Tallinna Juriidiliste Isikute Maksukeskuse IV revisjoni osakonna juhataja kohusetäitja H.R.i teenistus jätkuvaks MTA koosseisus alates 16.05.2006.a. PMK suurettevõtete kontrolli osakonnajuhataja ametikohal kohusetäitjana, määrati tema kuupalgamääraks
), süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel vahi alla võtmise päevast(
), distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamisel omavoliliselt teenistusest lahkumise päevale järgnevast päevast(
Riigikohus on töövaidlustes(otsused nr 3-2-1-156-05 ja 3-2-1-6502) asunud seisukohale, et taandkuupäevaga pole võimalik lugeda töölepingut lõppenuks ning see seisukoht on kohaldatav ka ametnike teenistusest vabastamisele. Taandkuupäevaga teenistusest vabastamisel on rikutud kaebaja õigusi saada: l)lõpparve kätte teenistusest vabastamise päeval, 2)teenistusest vabastamisest teada hiljemalt teenistusest vabastamise hetkel, 3)reservi arvatud. Õigusvastane on ka kaebajale kahe kuu suuruse hüvitise määramine - arvestades kaebaja avaliku teenistuse staaži 4 a 2 k 24 p seisuga 25.02.2004.a., tulnuks kaebajale koondamishüvitisena maksta kolme kuu palk. Samuti pole järgitud seaduses sätestatud etteteatamise korda ja tähtaegu. Ametnikule tuleb koondamisest ette teatada vähemalt üks kuu(
lg 1) ja vabastada ta etteteatamistähtajale järgnevast päevast arvates(
Seega tulnuks kaebaja teenistusest vabastada 1.03. 2004.a., kuid selle asemel teatas vastustaja 27.02.2004.a. kirjaga, et koondamisteade on õigustühine. Nimetatud kiri on tahteavaldus TsÜS § 69 mõttes ning MTA ei saa vaidlustatud käskkirjas enam 2004.a. koondamisteatest lähtuda. Sellele koondamisteatele tuginemine on vastuolus ka vastustaja kahe aasta jooksul tehtud toimingutega. Kui MTA soovib kaebajat vabastada koondamise tõttu, peab ta esitama uue koondamisteate, arvestades seejuures, et kaebajal on 2005.a. sündinud laps. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vaatamata sellele, et haldusasja nr 3-04-101 arutamise käigus esitas kaebaja taotluse teenistusse ennistamiseks ja MTA oli loonud talle kõik tingimused teenistuse jätkamiseks, kaebaja teenistusse ei asunud ning vaidlustas kohtus MTA peadirektori 16.05.2006.a. käskkirja nr 887, väites, et käskkiri on õigusvastane üksnes seepärast, et ta pole andnud nõusolekut koondamisest loobumiseks. 22.08.2006.a. esitas kaebaja järjekordse nõude enda koondamiseks, viidates Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale 3.06.2005.a. otsuses „sõltumata sellest, kas etteteatamine toimus õiguspäraselt või õigusvastaselt, saab asutus sellest
Kuivõrd vastustaja on esitanud kaebajale ainult ühe koondamisteate - 30.01.2004.a. -, mille kohaselt ta vabastatakse teenistusest alates 25.02.2004.a., kui teda pole võimalik tema nõusolekul nimetada teisele ametikohale, puudus MTA-1 võimalus ja seaduslik alus kaebaja vabastamiseks mistahes muul ajal. Kaebaja viited Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsustele ei ole asjakohased, sest TLS § 73 lg 2 ja
Kaebaja õigust olla reservi arvatud pole rikutud, reservi nimekirjas ei saa isik olla kauem kui kuus kuud ning nimekirja võidakse lülitada ka taandkuupäevaga koondatud ametnik tema avalduse alusel. Kaebaja pole sellist avaldust esitanud. Vaidlustatud käskkirjas on kaebajale küll ekslikult makstud kahe kuu ametipalk, kuid sellega pole kaebaja saanud varalist kahju, sest 8.09.2006.a. kandis MTA ekslikult kaebaja arvelduskontole tema augustikuu töötasu 8162 kr, mida kaebaja pole tagastanud vaatamata MTA 18.09.2006.a. märgukirjale. Vastustaja loeb väljamakstud töötasu, mis on täpselt sama suur kui kaebaja 1 kuu ametipalk, tasaarvestatuks ning ei esita kaebajale selles osas nõuet. KOHTU PÕHJENDUSED 30.01.2004.a. koondamisteatisest alguse saanud sündmustest ajendatud kohtuvaidluste jadas on käsitletav kaebus arvult neljas. Kaebaja on esitanud vastandlikke nõudeid, taotledes l)teisele ametikohale üleviimise käskkirja tühistamist, teenistussuhte puudumise tuvastamist, ametist vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, 6 kuu ametipalga ulatuses hüvitise väljamõistmist ning tööraamatu ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise õigusvastaseks tunnistamist; 2)koondamisest keeldumise õigusvastaseks tunnistamist, teenistusse ennistamist revisjoniosakonna juhataja ametikohale või ennistamise võimatuse korral kaebaja ennistamisest loobunuks lugemist ning 6 kuu ametipalga ulatuses hüvitise väljamõistmist; 3)teisele ametikohale üleviimise käskkirja õigusvastaseks tunnistamist. Praeguses kohtuvaidluses taotleb kaebaja enda koondamise ja koondamishüvitise maksmises) se seadusevastaseks tunnistamist ja vaidlustatud käskkirja tühistamist selles osas. Teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamisel tuleb ametnik kas teenistusse ennistada või mõista talle välja hüvitis 6 kuu ametipalga ulatuses. Kaebaja pole esitanud sõnaselget taotlust teenistusse ennistamiseks, kuid kuna kaebusest nähtuvalt nõuab kaebaja, et vastustaja esitaks talle uue koondamisteate, misjärel temal oleks võimalus valida, kas nõustuda koondamisega või vastustaja pakkumisega asuda teisele ametikohale, siis soovib kaebaja teenistusse ennistamist. Kaebaja väidab, et tema koondamine taandkuupäevaga alates 25.02.2004.a. on õigusvastane, sest Tallinna Ringkonnakohtu 3.06.2005.a. ja Tallinna Halduskohtu 15.05.2006.a. otsustega on tuvastatud tema teenistussuhte jätkumine. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kuivõrd viidatud kohtuotsuste tegemise ajal kaebaja teenistussuhe MTA-ga polnud lõpetatud, siis tuvastasid kohtud õigesti teenistussuhte jätkumise. See aga ei võtnud vastustajalt õigust hiljem kaebaja teenistusest tagasiulatuvalt vabastada.
seda ei keela, töölepinguseadus(TLS) aga pole ametnikele kohaldatav. Kaebajat poleks ka kuidagi võimalik teenistusse ennistada, sest tema ametikoht on koondatud juba 1.02.2004.a. Kaebaja on varasemates kohtuvaidlustes järjepidevalt kinnitanud, et pole andnud vastustajale nõusolekut koondamisteatest loobuda,
lg 3 kohaselt saab asutus etteteatatud vabastamisest loobuda aga ainult ametniku kirjalikul nõusolekul, nõusolekust keeldumisel vabastatakse ametnik alusel, millest talle ette teatati. Järelikult on 30.01.2004.a. koondamisteade kehtiv, kaebaja viide TsÜS §-le 69 on asjakohatu. Kaebaja on väljendanud selget tahet, et teda vabastataks teenistusest seoses koondamisega ning pole oma tahteavaldusest enne vaidlustatud käskkirja tegemist loobunud, kinnitades seda veel 12.
lg 5), teatades talle sellest kirjalikult ette vähemalt üks kuu(
Kuna kaebaja sai koondamisteate kätte 4.02.2004.a.(tl 41), tulnuks ta teenistusest vabastada alates 5.03.2004.a. Mitte alates 25.02.2004.a. Sellega on küll rikutud kaebaja õigust etteteatamisele, mis ei saa olla põhjuseks vaidlustatud käskkirja p 1 tühistamiseks, sest seaduses sätestatud etteteatamistähtaja mittejärgimisel peab vastustaja maksma kaebajale palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest(
Kaebaja viide Riigikohtu 21.12.2000.a. määrusele nr 3-3-1-52-00 on asjakohatu, sest selles käsitletakse ametnikule teenistusest vabastamise käskkirja teatavakstegemist, mitte teenistusest vabastamisest teatamist. Kaebaja õigust saada reservi arvatud ei ole rikutud, sest tulenevalt
§-dest 138 -140 vormistatakse reservi arvamine ametniku teenistusest vabastamisel ametniku kirjaliku avalduse alusel. Kuivõrd teenistusest vabastamine vormistatakse käskkirja või korraldusega(
lg 1), sai reservi arvamine võimalikuks alates vaidlustatud käskkirja vormistamisest 11.09.2006.a., kuid kaebaja peab selle teostumiseks esitama kirjaliku avalduse. Põhjendatud on aga kaebaja nõue kõnealuse käskkirja p 2 tühistamiseks. Vastavalt
§l e § 1 3 1 1 g l p 2 makstakse teenistusest vabastamisel koondamise tõttu ametnikule, kel on avaliku teenistuse staaži 3-5 aastat, hüvitusena kolme kuu ametipalk. Vastustaja tunnistab, et on kaebajale määranud hüvituseks kahe kuu ametipalk ekslikult, kuid leiab, et kuna MTA kandis ekslikult 8.09.2006.a. kaebaja arvelduskontole tema 1 kuu ametipalgale vastava summa, mida kaebaja pole tagastanud, saab selle summaga lugeda vähemmakstud 1 kuupalga suuruse hüvitise tasaarvestatuks. Kohus vastustaja seisukohaga ei nõustu. Palgaseaduse § 36 lubab tööandjal töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid kinni pidada töötaja palgast(lg 2), töölepingu lõpetamisel töötajale makstavatest hüvitustest aga mitte(lg 5). Muudel põhjustel töötajale ekslikult makstud või tema pangakontole ülekantud summad tagasinõudmisele ei kuulu, välja arvatud juhul, kui maksmise aluseks olid töötaja poolt teadvalt esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid(§ 37 lg 2). Seega pole vastustajal seaduslikku alust vähemmakstud hüvitise tasaarvestamiseks ekslikult makstud palgasummaga. Vastustajal tuleb kaebajale maksta täiendavalt 1 kuupalga ulatuses hüvitust ja palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest. Kaebaja palub vastustajalt menetluskuludena välja mõista 5900 kr tasu õigusabi eest. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) §-le 92 lg 2 tuleb vastustajalt kaebaja kasuks 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.