2-06-21814/10

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-06-21814 Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi Kohtla-Järve Linnavalitsuse määramiseks lapse suhtes Kohtuistungi toimumise aeg
2. august 2007 Menetlusosalised Avaldaja: Kohtla-Järve Linnavalitsus (RK xxxx) Avaldaja esindaja: Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus J.S. (volikirja alusel) Puudutatud isik: L.P. (IK xxx ) avaldus vanema õiguste RESOLUTSIOON
3. Kohtla-Järve Linnavalitsuse avaldus rahuldada.
4. Võtta L.P (IK xxx) ära alaealised lapsed V.P (IK xxx) ja S.P (IK xxx) ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD Viru Maakohtule
5. augustil 2006 esitatud avalduse kohaselt on L.P ülalpidamisel kaks alaealist last: V.P. ja S.P. S.P on sündinud vallaslapsena. V.P sünniakti on isana kantud J.P, kelle kohta Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskusel ja L.P. andmed puuduvad. Puudutatud isiku perekond on Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuses arvel probleemse perena alates
6. a septembrikuust. Aastate jooksul tehtud töö positiivseid tulemusi ei ole andnud.
7. a esitas Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus hagiavalduse kohtusse L.P vanema õiguste äravõtmise nõudes, kuid loobus enda avaldusest, kuna perekonnas olid toimunud olulised muudatused.
8. a jaanuarikuust alates on Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskust teavitatud asjaolust, et L.P ei tule toime laste kasvatamisega, kuna lapsed hulguvad, kerjavad, suitsetavad, tarbivad 1 alkohoolseid jooke, ei täida koolikohustusi ja tihti ei ööbi kodus ning mitmel korral on politsei lapsed toimetanud Kohtla-Järve Laste Varjupaika. Avaldaja leiab, et L.P ei tule toime laste kasvatamisega ning ei püüa olukorda parandada, kuna puudutatud isikul pole pikemat aega püsivat elu- ega töökohta. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse andmete kohaselt tarvitab kostja alkoholi. Laste käitumisest järeldub, et alaealistel lastel ei ole kujunenud perekonna ja kodu tunnet ning nad vajavad kõrvalist abi. Avaldaja palub laste huvidest lähtudes ära võtta L.P alaealised lapsed V.P ja S.P ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Eelistungid Eelistungil, mis toimus
9. novembril 2006, selgitas avaldaja esindaja, et L.P töötab enda ütluste kohaselt Tallinnas, käib kodus kord kuus ning lapsed on sellel ajal üksi kodus. Lapsed käivad tihedamini koolis, aga mitte tervet päeva, söövad ja lahkuvad. Õppetükid on tegemata, lapsed suitsetavad ning on hoolitsemata väljanägemisega. Puudutatud isik istungile ei ilmunud, kuna talle ei õnnestunud kohtukutset kätte anda. Eelistungil, mis toimus
10. detsembril 2006, selgitas puudutatud isik, et kuna kohapeal tööd ei olnud, siis läks ta Tallinna tööle. Lapsed jäid vanemate laste hoolde. Puudutatud isik soovib minna Rakvere Lihakombinaati tööle, kus tööpäev hakkab kell 14:00 ja tal on võimalik lapsi kontrollida ja nende eest hoolitseda. Samuti kinnitas ta valmisolekut teha kõik, et olukord paraneks. Kohtuistungid Kohtuistungil, mis toimus
11. mail 2007, jäi avaldaja esindaja avalduse juurde ning selgitas, et pärast viimast eelistungit viidi lapsed Narva-Jõesuu Lastekodusse. Lapsi näidati Taru arstidele, kes leidsid, et laste teadmised on enda ea kohta väga madalad ning soovitati koostada lastele individuaalprogrammid ja töötada logopeediga. V hulgub, suitsetab ja on jooksnud lastekodust mitmel korral ära. S meeldib õppida ja lastekodus tegeletakse temaga vastavalt individuaalprogrammile. Ema on lapsi lastekodus kahel korral vaatamas käinud ja soovib, et lapsed oleksid kodus. Pidev üürikorterite vahetamine võib olla tekkinud olukorra põhjuseks. Puudutatud isiku selgituste kohaselt avastati tal
12. a jaanuaris verevähk, millest tulenevalt viibis ta kuu aega Tartus haiglas ja helistas ise enda tuttavale, et lapsed võetaks ajutiselt lastekodusse, kuna vanem poeg oli Tallinnas tööl. Hiljem soovis ta lapsed lastekodust ära võtta. Puudutatud isik töötab Tallinnas AS-is SOL ning kasvatab veel 17- aastast peoga, kes on lapsinvaliid. Puudutatud isiku 18- aastane poeg õpib ja töötab ning aitab ka nooremaid kasvatada. Kohtustungil, mis toimus
13. augustil 2007, jäi avaldaja esindaja avalduse juurde. Lapsed on inspektori loa alusel kuni
14. augustini 2007 ema juures, siis asuvad elama Kohtla-Nõmme Lastekodusse. Emale on antud programm laste suviseks õpetamiseks. Puudutatud isik tööl ei käi, talle on määratud töövõimekaotus 40% ning ta on avaldanud ise soovi, et lapsed elaksid lastekodus, kuna tal puuduvad materiaalsed võimalused ja ka oma tervisliku seisundi tõttu ei ole tal võimalik lapsi kodus kasvatada. Puudutatud isik kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse kätte saanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära avaldaja seisukohad, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. 2 Kohus tuvastas, et V.P on sündinud xxx ja S.P xxx ning nende emana on sünnitunnistusele märgitud L.P. V.P sünniakti on isana märgitud J.P. S.P sünniaktis isa kohta andmed puuduvad. Vanema õiguste määramine Kohus jõudis järeldusele, et lapsi V.P ja S.P on ohtlik jätta laste ema, L.P, juurde. Perekonnaseaduse (PKS) § 53 lg 1 p 1 ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Tõendatud on, et puudutatud isik ei saa hakkama poegade V ja S kasvatamisega. Nimetatu nähtub Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna
15. aprilli 2006 järelpärimise vastusest (tl 8), mille kohaselt pöördus L.P neljal korral Kohtla-Järve Konstaablijaoskonda probleemiga, et pojad V ja S hulguvad ringi ja ei viitsi koolis käia. Ida politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna
16. jaanuari 2006 vastusest järelepärimisele (tl 9) nähtub, et korteriühistu esimehele on laekunud kaebusi selle kohta, et L.P lapsed hulguvad. Kohtla-Järve Pärna Põhikooli
17. jaanuari 2006 ja
18. mai 2006 iseloomustuste (tl 13-14) kohaselt V ja S kodus ei ööbi, mõnikord magavad trepikodades ja hooldemajas ning koolis peaaegu ei käi. Lapsed enda ema ei kuula ja pidev kontroll nende tegevuse üle puudub. Narva-Jõesuu Lastekodu
19. mai
20. a kaaskirjast (tl 42) nähtub, et poisid vajavad intensiivset logopeedilist korrektsiooni ja individuaalset õppekava ning lasekodu poolt koostati koostööplaan logopeedi, psühholoogi ja kasvatajate vahel. Nooremkasvataja T. N poolt koostatud V iseloomustusest (tl 43) nähtub, et ta suitsetab, mitmel korral on ta tabatud alkoholijoobes, omab kalduvusi hulkurlusele ning tema kõnepruuk on ebatsensuurne. Samuti ei hoolitse ta enda välimuse eest ning ei tunne huvi õppimise vastu. Kasvataja G. T poolt koostatud S iseloomustusest (tl 44) nähtub, et laps on pedagoogiliselt alaarenenud ning täielikult puudub käitumiskultuur. S suitsetab, kasutab ebatsensuurseid sõnu ning isiklikust hügieenist lugu ei pea. Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on piisavalt tõendatud see, et L.P ei saa hakkama poegade V ja S kasvatamisega, kuna pojad hulguvad, suitsetavad, tarvitavad alkoholi ega käi regulaarselt koolis ning vajavad individuaalõpet ja seetõttu on ohtlik jätta lapsed puudutatud isiku juurde. Käesoleval ajal L.P. avaldaja esindaja väitel tööl ei käi ning on avaldanud soovi, et lapsed elaksid lastekodus, kuna tal puuduvad materiaalsed võimalused ja ka oma tervisliku seisundi tõttu ei ole tal võimalik lapsi kodus kasvatada. Lähtuvalt PKS § 53 lg 3, kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Nähtuvalt Ida-Viru Maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna vastusest taotlusele (tl_) tagab Ida-Viru Maavalitsus S.P ja V.P riikliku ülalpidamise Kohtla-Nõmme Lastekodus. Lähtuvalt PKS § 59, lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel kaasab kohus vajadusel protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 552 lg 2, kohus küsib valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad. 3 Käesoleval juhul on avaldajaks Kohtla-Järve Linnavalitsus, kes on ka lapse suhtes eestkosteasutuseks ning seega puudub eraldi vajadus eestkosteasutuse kaasamiseks menetlusse. Avaldaja esindaja arvamuse kohaselt on laste äravõtmine ilma vanema õiguste äravõtmiseta põhjendatud laste huvides. Vastavalt PKS § 58, lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab ning TsMS § 559 lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Vaidluses laste äravõtmise nõudes ilma vanema õiguste äravõtmiseta on kohus ära kuulanud nii V.P kui ka S.P. Poisid ei soovi elada lastekodus, vaid koos emaga. Kui peaks lastekodus elama, siis soovib V elada Kohtla-Järve või Kohtla Nõmme lastekodus, et saaks tihedamalt emaga lävida. Kohus leiab, et arvestades laste varasemat käitumist ja lähtudes laste huvidest, on põhjendatud laste äravõtmine L.P ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Kohus selgitab, et vaatamata asjaolule, et laste emalt on lapsed ära võetud on laste emal õigus külastada enda lapsi, eelnevalt kooskõlastades kohtumise sotsiaalhoolekandekeskusega ja KohtlaNõmme lastekoduga. Vastavalt PKS § 53 lg 4 lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda. Peeter Pällin Kohtunik 4