KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Silvia Truman (eesistuja), Ruth Virkus ja Oliver Kask
- juuli 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-95 OÜ Fransertal ja AS Haltransa kaebused Tallinna Linnavolikogu 20.06.2005 otsuse nr 199 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja Vabariigi Valitsuse 12.12.2005 määruse nr 292 ning korralduste nr 780 ja 781 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 07.07.2006 otsused nr 3Vaidlustatud kohtulahend 05-965 ja nr 3-06-95 Menetluse alus ringkonna- OÜ Fransertal (ka AS Haltransa õigusjärglane) apellatsioonkaebused kohtus
- juuni 2007 Asja läbivaatamise kuupäev Haldusasi Menetlusosalised Kaebaja - OÜ Fransertal Vastustajad - Tallinna Linnavolikogu ja Vabariigi Valitsus Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu Kolmandad isikud – aktsiaseltsid Lahesuu Sadam ja Tallinna Sadam RESOLUTSIOON Jätta OÜ Fransertal (ka AS Haltransa õigusjärglane) apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.07.2006 otsused nr 3-05-965 ja 3-06-95 muutmata. Mõista OÜ-lt Fransertal kolmanda isiku Lahesuu Sadama AS kasuks välja 10 000 (kümme tuhat) krooni apellatsiooniastme menetluskuluna. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Vabariigi Valitsuse 19.12.2000 määrusega nr 441 määrati kindlaks Paljassaare sadama akvatooriumi piirid määruses märgitud koordinaatidega. 3-06-95 Tallinna Linnavolikogu kooskõlastas 20.06.2005 otsusega nr 199 Lahesuu sadama akvatooriumi piirid vastavalt otsuse lisale ja otsuses märgitud koordinaatidega. Vabariigi Valitsuse 12.12.2005 määrusega nr 292 tunnistati kehtetuks 19.12.2000 määrus nr 441 seoses asjaoluga, et sadama akvatooriumi piirid määratakse Vabariigi Valitsuse korraldusega, ning sama kuupäeva korraldusega nr 780 määrati kindlaks Paljassaare sadama akvatooriumi piirid ja korraldusega nr 781 Lahesuu sadama akvatooriumi piirid korraldustes märgitud koordinaatidega. OÜ Fransertal ja AS Haltransa esitasid halduskohtule kaebused, milles palusid tühistada linnavolikogu otsuse nr 199 ja Vabariigi Valitsuse määrus nr 292 ning korraldused nr 780 ja
- Kohtumenetluse käigus asendasid kaebajad linnavolikogu otsuse nr 199 tühistamise nõude kooskõlastuse kui menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Kaebuste põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised: Kooskõlastuse andmisel rikkus linnavolikogu haldusmenetluse nõudeid. Lahesuu sadama vastaskaldal, Paljassaare lahesopis asub OÜ-le Fransertal kuuluv kinnistu (Nõlva tn 9), mis on koormatud hoonestusõigusega AS Haltransa kasuks. Nimetatud kinnistu merega piirnevale alale planeerivad kaebajad kai ehitamist. Nõlva tn 9 ja 11A kruntide lähiala detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse 07.04.2004 korraldusega nr 549-k. Paljassaare lahe vastaskaldal asuva Lahesuu sadama akvatooriumi piiride määramine puudutab kaebajate õigusi. Uute sadamate rajamine peab toimuma kõigi lahe ääres paiknevate kinnistute omanike huve arvestades. Sadama ala tuleb planeerida avatud menetluses või vähemalt menetluses, mis tagaks puudutatud isiku seisukohtade väljaselgitamise. 17.06.2005 taotluses linnavolikogule palusid kaebajad mitte kooskõlastada Lahesuu sadama akvatooriumi võimalikke piire. Vastuväidetega ei arvestatud ega püütudki välja selgitada, kas ja millisel määral on võimalik teiste kinnisasja omanike õiguste teostamine pärast seda, kui Lahesuu sadama akvatooriumi piirid on määratud. 07.07.2005 esitasid kaebajad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile taotluse Haltransa sadama akvatooriumi piiride määramiseks ning 30.11.2005 teavitasid ministeeriumi, et ei nõustu Lahesuu sadama akvatooriumi piiride ettepanekuga ja on linnavolikogu otsuse kohtus vaidlustanud. Vastuväidetega jällegi ei arvestatud. Ministeerium, tehes ettepaneku Vabariigi Valitsusele Lahesuu ja Paljassaare sadamate akvatooriumi piiride määramiseks, ei selgitanud välja puudutatud isikute seisukohti ega lähtunud uurimisprintsiibist. Lahesuu sadamale määratud akvatoorium ei võimalda ohutut liiklust alal, mis jääks Lahesuu sadama ja Hantransa sadama vahele. Määrusega nr 292 tunnistas Vabariigi Valitsus kehtetuks määruse nr 441 ja kehtestas korraldusega nr 780 Paljassaare sadama akvatooriumi uued piirid, kuid piiride määramise menetlust sadamaseaduse § 4 lg 2 tähenduses pole toimunud. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 441 olid Paljassaare sadama akvatooriumi piirid määratud ainult merepoolsete punktidega väljaspool lahesuud, mitte aga Paljassaare lahe siseselt, nagu valitsuse korraldusega nr 780 tehti. Vastustajad vaidlesid kaebustele vastu ja palusid need rahuldamata jätta. Tallinna Linnavolikogu vastuväidete kohaselt asuvad OÜ-le Fransertal kuuluval krundil terminal, lao- ja abihooned. Krundi merega piirneval küljel pole ühtegi rajatist laevade randumiseks. Kaebajate planeeritava Haltransa sadama akvatooriumi ala jääks Paljassaare sadama akvatooriumi osaks, kuid ei ühtiks Lahesuu sadama akvatooriumi osaga. Kavandatu elluviimiseks on vaja esmajoones AS Tallinna Sadam, kellele kuulub Paljassaare sadam, nõusolekut. Sellist nõusolekut kaebajatele antud pole. Lahesuu sadamal olid volikogu kooskõlastuse andmiseks kõik vajalikud lähteandmed olemas – ehitus- ja 2
(8)3-06-95 kasutusload sadamarajatistele, AS Tallinna Sadam kooskõlastus. Tallinna Linnavolikogu kooskõlastuse kohustus tuleneb sadamaseaduse § 4 lõikest 2, mille kohaselt määrab meresadama akvatooriumi piirid majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepaneku ja kohaliku omavalitsuse volikogu kooskõlastuse alusel Vabariigi Valitsus. HMS § 11 lg 2 kohaselt võib haldusorgan menetlusosalina kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming puudutab. Vaidlusalune kooskõlastus kaebajaid ei puuduta, sest kooskõlastuse andmine ei saa rikkuda vastaskaldal sadamat rajada sooviva kinnistuomaniku/hoonestaja õigusi. Kooskõlastuse andmisel või andmata jätmisel ei saa haldusorgan arvestada õigustega, mida isikutel pole kunagi olnud ja võib-olla ei saa ka kunagi olema. Isegi juhul kui AS Tallinna Sadam kooskõlastab kaebajate planeeritava sadama akvatooriumi piirid, ei haaku Lahesuu ja Haltransa sadamate akvatooriumide piirid omavahel, mistõttu ei saa ühe sadama piiride kooskõlastamine puudutada teise (planeeritava) sadama omaniku õigusi või tema vabadusi rikkuda. Ohutuse ja turvalisuse tagamine merenduses on Veeteede Ameti, mitte kohaliku omavalitsuse volikogu pädevuses. Lahesuu sadama akvatooriumi piiripunktide koordinaadid on Veeteede Amet kooskõlastanud. Vabariigi Valitsus on linnavolikoguga samal seisukohal, et Lahesuu sadama akvatooriumi piiride määramine ei takista vastaskaldal asuva kinnistu omanike võimalikku soovi asutada sinna meresadam pärast vajaliku menetluse läbiviimist. Kuivõrd võimaliku Haltransa sadama akvatoorium oleks osa Paljassaare sadama akvatooriumist, siis väljaspool Haltransa sadamat ja Lahesuu sadamat peab laevaliikluse ohutuse tagama AS Tallinna Sadam kui Paljassaare sadama valdaja. Käesoleval juhul on Lahesuu sadama akvatooriumi piirid kooskõlastanud nii AS Tallinna Sadam kui ka Veeteede Amet. Kaebustest ei selgu, mil viisil Lahesuu sadamale määratud akvatoorium ei võimalda ohutut laevaliiklust alal, mis jääks Lahesuu sadama ja kavandatava Haltransa sadama vahele. Põhjendatud pole kaebajate väited, et Paljassaare sadama akvatooriumi piiride määramise menetlust pole sadamaseaduse § 4 lg 2 tähenduses toimunud. Tallinna Linnavalitsus on 26.10.2005 kirjas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile sõnaselgelt väljendanud seisukoha, et kuna Lahesuu sadama akvatoorium asub Paljassaare sadama akvatooriumis, siis Lahesuu sadama piiride kooskõlastamisega kooskõlastati ka Paljassaare sadama akvatooriumi piirimuudatus ning puudus vajadus Paljassaare sadama akvatooriumi uute piiride kooskõlastamist eraldi menetleda. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et sadamaseaduse § 4 g 2 sätestatud menetluses tehti vigu, ei riku see kuidagi kaebajate õigusi. Kaebajad esitasid oma seisukohad akvatooriumi piiride määramise vastu 30.11.2005 kirjades ministeeriumile ja Vabariigi Valitsusele. Asjaolu, et kaebajate põhjendusi ei peetud asjakohasteks ja piisavateks, sest leiti, et nende õigusi akvatooriumi piiride määramisega ei piirata, ei anna alust väita, et enne akvatooriumi piiride määramist kaebajaid ära ei kuulatud. Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud AS Tallinna Sadam leidis, et Vabariigi Valitsuse aktide peale esitatud kaebus on põhjendamatu. Lahesuu sadama akvatooriumi piiride määramisel on arvesse võetud kõigi menetlusosaliste huve. Kaevatavate haldusaktidega ei ole piiratud kaebajate kinnisasja võimalikku arengut, sh tegutsemist meresadamana. Lahesuu sadama akvatooriumi piirid on määratud ulatuses, mis ei takista vastaskaldale akvatooriumi piiride määramist ega ka laevaliiklust Lahesuu sadama akvatooriumi ja võimaliku Haltransa sadama akvatooriumi piiride vahelisel veealal. Alusetu on kaebajate väide, et akvatooriumite määramise menetlus peab olema üheaegne. Lahesuu sadama akvatooriumi piiride määramisega ei välistata teiste võimalike sadamate akvatooriumide piiride määramist ning õigusaktidest ei tulene nõuet, et akvatooriumi määramisel peab 3
(8)3-06-95 määrama ka võimalike tulevikus rajatavate sadamate akvatooriumite piirid samas piirkonnas. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 133 lg 1 ulatub kinnisomand mere rannajooneni, mis on mere tavaline veepiir. Kaebajate kinnisasi ei ulatu Paljassaare sadama akvatooriumile, samuti ei kuulu kaebajate kinnisasi Paljassaare sadama sadama-ala hulka. Kaebuse rahuldamise korral ei muutuks Paljassaare sadama akvatooriumi piirid kaebajate kinnisasjaga piirneval veealal. Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud AS Lahesuu Sadam vastuväidete kohaselt puudub AS-l Haltransa ja OÜ-l Fransertal kaebeõigus. Kaebajate väited oma õiguste rikkumisest on paljasõnalised. Kaebustest nähtuvalt on Haltransa sadama rajamine algusjärgus ja pole teada, kas sadama rajamise plaan üleüldse realiseerub. Puudub ka mistahes informatsioon selle kohta, et Lahesuu sadama akvatooriumi piiride määramisel ei oleks arvestatud kaebajate huvidega, sh nende sooviga avada tulevikus Haltransa sadam. Lahesuu sadama akvatooriumi suurus on määratud selliselt, et see hõlmab vähima vajaliku vee-ala. Kõige laiemas kohas on akvatooriumi laius 35 meetrit, ning selle välispiir jääb vastaskaldast ja võimaliku tulevikus rajatava Haltransa sadama vajaliku suurusega akvatooriumi välispiirist ohutu laevaliikluse tagamiseks piisavalt kaugele. Kaebajate väited nende kinnistu kasutamisest teiste isikute poolt sadama alana ei vasta tegelikkusele ja on AÕS § 133 lg 1 alusel asjakohatud. Kaebajate kinnistu ei ole arvatud ei Paljassaare ega Lahesuu sadama ala hulka. Ka minetuste esinemisel Paljassaare sadama akvatooriumi uute piiride määramisel (valitsuse määrus 292 ja korraldus nr 780) ei ole kaebajate õigusi rikutud. Kui määruse nr 292 ja korralduse nr 780 peale esitatud kaebus ka rahuldatakse, ei muutuks Paljassaare sadama akvatooriumi piirid võimaliku tulevikus rajatava Haltransa sadama poolses osas. Põhjendatud pole kaebajate väide ärakuulamisõiguse ja uurimispõhimõtte rikkumisest. Vabariigi Valitsus on kaebustele antud vastuses selgitanud, et kaebajate seisukohti kaaluti, kuid peeti põhjendamatuteks. Tallinna Halduskohus jättis 07.07.2006 otsustega haldusasjades 3-05-965 ja 3-06-95 kaebused rahuldamata. Kohus nõustus vastustajate seisukohtadega ega pidanud vajalikuks neid üle korrata. Tallinna Linnavolikogu 20.06.2005 otsuse nr 199 peale esitatud kaebuste osas märkis kohus, et Lahesuu sadama akvatooriumi piiride kooskõlastamine ei ole õigusvastane menetlustoiming, kooskõlastuse andmine ei riiva kaebajate õigusi ja vabadusi, toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks puudub kaebajatel põhjendatud huvi. Vabariigi Valitsuse määrus nr 292 on kehtestatud HMS § 93 lg 1 alusel seoses asjaoluga, et sadama akvatooriumi piirid määratakse korraldusega. See määrus ei puuduta kaebajaid ega saa rikkuda nende õigusi. Paljassaare ning Lahesuu sadamate akvatooriumide piiride määramise korraldused nr 780 ja 781, mis on antud sadamaseaduse § 4 lg 2 alusel, on õiguspärased, ei riku kaebajate õigusi ega piira nende vabadusi. Vabariigi Valitsus toimis vaidlusaluste haldusaktide andmisel kooskõlas seadusega ning õige pole kaebajate väide, et haldusorgan rikkus uurimispõhimõtet ja kaebajate õigust olla ärakuulatud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES OÜ Fransertal (ka AS Haltransa õigusjärglane) apellatsioonkaebustes paluti tühistada halduskohtu otsused ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebused või saata asi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Apellatsioonkaebustes korratakse kaebuste esitamise aluseks olevaid asjaolusid ja kaebuste väiteid ning leitakse, et halduskohus rikkus oluliselt kohtumenetluse norme ja kohaldas 4
(8)3-06-95 materiaalõigust vääralt. Kohtuotsused on motiveerimata ning järeldused, et kaebajatel puudub põhjendatud huvi volikogu toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ning Vabariigi Valitsuse vaidlusalused haldusaktid kaebajate õigusi ei riku, on põhistamata. Kaebajate selgitused selle kohta, miks nad loevad end õigustatud olevat kaasa rääkima uue sadama tekkele, on jäetud kohtu poolt tähelepanuta ja vastuseta. Sadamaseaduses sätestatu kohaselt toimub meresadama akvatooriumi piiride määramine majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul ja kohaliku omavalitsuse kooskõlastuse alusel Vabariigi Valitsuse poolt. Vaidlusalune haldusmenetlus algatati AS Lahesuu Sadam 26.05.2005 pöördumisega majandus- ja kommunikatsiooniministri poole Lahesuu sadama akvatooriumi piiride määramiseks. Kaebajad esitasid kaebused Tallinna Linnavolikogu kooskõlastuse peale ning asja kohtus menetlemise ajal võttis Vabariigi Valitsus vastu haldusaktid sadama akvatooriumi piiride määramise kohta. Kaebajad vaidlustasid kohtus Tallinna Linnavolikogu otsust kui haldusakti ja taotlesid esialgse õiguskaitse vahendina selle kehtivuse peatamist, mis jäeti rahuldamata põhjendusega, et tegemist on menetlustoiminguga Lahesuu sadama akvatooriumi piiride määramise menetluses. Vaatamata korduvatele taotlustele jättis halduskohus liitmata kaks kohtuasja, milles taotleti ühe ja sama haldusmenetluse kontrolli. See võis viia ebaõige otsuse tegemisele. Riigikohus on 12.01.2006 otsuses nr 3-3-1-72-05 asunud seisukohale, et uue sadama tekkel akvatooriumi piiride määramisel on täiesti proportsionaalne avatud menetluse läbiviimine detailplaneeringuna. Käesoleval juhul on algatatud detailplaneering (algatamine oli kooskõlastatud Tallinna linna ametiasutustega ja Põhja-Tallinna Valitsusega) Nõlva tn 9 ja 11a kruntide suhtes, mille eesmärgiks oli ka sadamale iseloomuliku rajatise - kai ehitamine Nõlva tn 9 krundile, mis ei kuulu ei Lahesuu sadama ega Tallinna Sadama poolt hallatava Paljassaare sadama koosseisu. Tallinna Linnavolikogu on kohelnud isikuid ebavõrdselt. Lahesuu sadama akvatooriumi piirid kooskõlastati 18 päeva jooksul pärast vastava taotluse esitamist; kaebajate taotluse Haltransa sadama akvatooriumi piiride määramiseks edastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium volikogule 29.08.2005, volikogu tegi selle kohta eitava otsustuse peaaegu aasta hiljem ning jättis kaebajate taotluse kooskõlastamata. Halduskohus keeldus põhjendamatult selle otsuse eelnõu koos seletuskirjaga asja materjalide juurde võtmisest. Lahesuu sadama akvatooriumi piiride kooskõlastamisel oli linnavolikogu seisukohal, et tal ei ole kohustust rakendada uurimispõhimõtet ja kaasata menetlusse asjast huvitatud isikuid; kaebajate taotluse lahendamisel aga uurimispõhimõtet kohaldati ja asuti seisukohale, et tuleb küsida AS Tallinna Sadam arvamust ja kaasata ta menetlusse. Vabariigi Valitsuse vaidlusaluste haldusaktidega muudeti õiguslikku olustikku viisil, mis võib muuta võimatuks apellandi sadama loomise. See ei ole apellandi oletus, vaid reaalsus, mida näitab Tallinna Linnavolikogu 15.06.2006 otsus nr 209, millega ei kooskõlastatud kaebaja taotlust Haltransa sadama akvatooriumi piiride määramiseks. Kuna kaebaja krundile näeb algatatud detailplaneering sadamarajatise ehitamise, siis sellest nähtub otseselt Nõlva tn 9 omaniku huvi sadama akvatooriumi kindlaks määramisel ning tal on õigus astuda haldusmenetlusse, mis puudutab Paljassaare lahes toimuvat. Tallinna Linnavolikogu vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt on õige esimese astme kohtu seisukoht, et Lahesuu sadama akvatooriumi piiride kooskõlastamine volikogu poolt ei ole õigusvastane toiming, ei riku apellandi õigusi ega piira tema vabadusi. Kavandatu kohaselt ei ühti planeeritava Haltransa sadama akvatoorium Lahesuu sadama akvatooriumi osaga. Apellandi viidatud detailplaneering ei ole jõudnud vastuvõtmiseni ning käesolevaks ajaks on ka lähteülesanne 5
(8)3-06-95 kehtivuse kaotanud. Apellandi kavandatava sadama rajamise eeltingimused pole täidetud – puudub nõusolek AS-lt Tallinna Sadam kui Paljassaare sadama haldajalt ning apellandi kinnistutel pole randumiseks rajatisi ega muid sadama funktsioneerimiseks vajalikke omadusi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et lähtudes kaebuste esemest ei olnud nende läbivaatamine ühes menetluses oluline. Halduskohus leidis õigesti, et Vabariigi Valitsuse vaidlusalused haldusaktid kaebajate õigusi ei riku. Viide Tallinna Linnavolikogu 15.06.2006 otsusele nr 209 pole asjakohane, sest see otsus ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Volikogu ei kooskõlastanud Haltransa sadama akvatooriumi piiripunktide koordinaate mitte Lahesuu sadama akvatooriumi tõttu, vaid seetõttu, et apellandi kruntidel puuduvad sadamale iseloomulikud hooned ja rajatised; detailplaneering on küll algatatud, kuid kehtestamata ning kohanimeseaduse kohaselt on määramata ka sadama nimi; puudub Paljassaare sadama haldaja AS Tallinna Sadam kooskõlastus. Apellandil puudub kaebeõigus. Lahesuu sadama akvatooriumi piiride määramine ei takista selle vastaskaldal asuvate kinnistuste omanike soovi asutada sinna meresadam pärast vajaliku menetluse läbimist. Lahesuu ja Paljassaare sadamate akvatooriumi piiride määramisel toimiti kooskõlas õigusaktidega. Lahesuu sadama akvatooriumi piirid kooskõlastati Paljassaare sadama valdaja AS-ga Tallinna Sadam, kuna Lahesuu sadama akvatoorium asub Paljassaare akvatooriumi sees. Kuna vastavalt sadamaseaduse § 12 peab sadama valdaja tagama muuhulgas ka ohutu liikluse akvatooriumil, on täidetud ka ohutu laevaliikluse tagamise nõue. Kaebajad said enne akvatooriumi piiride määramist oma seisukohta väljendada, sellega mittearvestamine ei tähenda uurimispõhimõtte ja ärakuulamisõiguse rikkumist. Seega olid kaebajad haldusmenetlusse kaasatud. Apellandi omandis olevate Nõlva 9 ja Nõlva 11A kruntide detailplaneeringu algatamine ei ole kõnealuse vaidluse seisukohalt oluline. Apellant ei ole selgitanud, kuidas seondub see Lahesuu ja Paljassaare sadamate akvatooriumi piiride määramise õiguspärasusega. Halduskohus ei rikkunud kohtuotsuse motiveerimise nõudeid. Kohtuotsus ei sisalda küll väga põhjalikku analüüsi, kuid menetlusosaliste seisukohti on põhjalikult kajastatud ning kohus on nõustunud vastustajate seisukohtadega. AS Lahesuu Sadam vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt kaebuste menetlemine eraldi haldusasjadena kohtuotsuste tühistamist ei tingi. Kohus asus põhjendatult seisukohale, et kaebajate õigusi pole rikutud ega vabadusi piiratud ning linnavolikogu otsuse nr 199 vaidlustamiseks puudub ka põhjendatud huvi. Kaebajaid pole ebavõrdselt koheldud. Tallinna Linnavolikogu 15.06.2006 otsus nr 209 ja selle eelnõu seletuskiri ei puuduta kaebajate poolt käesolevas haldusasjas vaidlustatud haldusakte ega Lahesuu sadama akvatooriumi määramist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonkaebuste väited ei anna halduskohtu otsuste muutmiseks alust. HKMS § 45 lg 1 nimetab, milliste kohtumenetluse normide rikkumine toob igal juhul kaasa apelleeritud kohtuotsuse tühistamise ja kohtuasja esimese astme kohtule uueks 6
(8)3-06-95 arutamiseks saatmise ning lg 2 sätestab, milliste rikkumiste korral võib ringkonnakohus seda teha. Käesoleval juhul selliseid rikkumisi ringkonnakohus ei tuvastanud. Kaebaja on vaidlustanud meresadama akvatooriumi piiride määramise menetluses teostatud toimingu, so Tallinna Linnavolikogu kooskõlastuse Lahesuu sadama akvatooriumi piiride määramisel, ning sellele järgnenud Vabariigi Valitsuse määruse ja korraldused, millega tunnistati kehtetuks valitsuse varasem määrus Paljassaare sadama akvatooriumi piiride kohta ning määrati Lahesuu ja Paljassaare sadamate akvatooriumi piirid. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et kohtuvaidlus puudutab ühte ja sama haldusmenetlust ning haldusasjade ühine menetlemine oleks olnud otstarbekas ja õige. Õige on ka apellandi väide, et halduskohus rikkus TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise nõuet. Käesoleval juhul ei ole aga nimetatud menetlusvead viinud ebaõige otsuse tegemisele ning apelleeritud kohtuotsused on lõppjäreldustes õiged. Kaebajate väide on, et vaidlusalune kooskõlastus ja haldusaktid on õigusvastased, sest kaebajate huvidega pole Lahesuu sadama akvatooriumi piiride määramisel arvestatud. Ringkonnakohus apellandi seisukohta ei jaga. Sadamaseaduse § 4 lg 1 sätestab, et akvatoorium on piiritletud, püsivalt veega kaetud ala, mida kasutatakse laevaliikluseks või muuks sadama funktsionaalseks tegevuseks, ning lg 2 näeb ette, et meresadama akvatooriumi piirid määrab majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepaneku ja kohaliku omavalitsuse volikogu kooskõlastuse alusel Vabariigi Valitsus. Kohaliku omavalitsuse kooskõlastus on menetlustoiming meresadama akvatooriumi piiride määramise menetluses. Vastavalt sadamaseaduse §-le 3 on sadamaala sadamateenuste osutamiseks ning muuks laevaliiklusega seotud tegevuseks kasutatav maa ja akvatoorium koos sinna juurde kuuluvate sadamarajatistega (kaid, lainemurdjad, kaldatammid jne). Seega hõlmab akvatoorium ainult püsivalt veega kaetud ala, mida pole alust käsitleda kaldal asuva kinnistu osana. Õige on kaebajate seisukoht, et ka menetlustoimingu sooritamisel tuleb rakendada uurimispõhimõtet ning juhinduda kaalutlusreeglitest. Menetlusosalise õigus seaduspärasele haldusmenetlusele ei anna aga talle piiramatut õigust kõigi haldusmenetluse toimingute iseseisvaks vaidlustamiseks. HMS-st tuleneb ning Riigikohus on seda korduvalt rõhutanud, et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Vaidlust ei ole selle üle, et apellant on Paljasaare lahe kaldal asuva kinnistu omanik, kelle kinnistul ei olnud vaidlusaluste menetlustoimingu sooritamise ja haldusaktide andmise ajal ühtegi sadamale iseloomuliku rajatist, kuid kes oli algatanud detailplaneeringu, mille eesmärgiks oli muuhulgas ka kai ehitamine. Seega meresadama rajamisel tekib ka apellandil akvatooriumi piiride määramise vajadus ning väär pole apellandi seisukoht, et vastaskaldal asuva meresadama akvatooriumi piiride määramisel oleks pidanud ära kuulama ka kaebajate arvamuse. Apellant pole aga näidanud, kuidas kooskõlastuse menetluses kaebajate ärakuulamata jätmine mõjutas Vabariigi Valitsuse antud määruse ja korralduste õiguspärasust ning millise õigusnormiga on vaidlusalused haldusaktid vastuolus. Kaebajad ei eita, et nad olid vaidlusalusest haldusmenetlusest teadlikud ning esitasid 30.11.2005 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Vabariigi Valitsusele oma vastuväited ja põhjendused. Seega on ärakuulamispõhimõtet järgitud. Asja materjalidest nähtub, et Lahesuu sadama akvatoorium asub ning kaebaja huviks oleva rajatava (kaebaja nimetab seda Haltransa sadamaks) sadama akvatoorium saab samuti asuma Paljassaare sadama (mille valdajaks on AS Tallinna Sadam) akvatooriumi sees. Vastustajate ja kolmandate isikute selgituste ning plaanimaterjali kohaselt ei takista Lahesuu sadama akvatoorium kaebajate kavandatud meresadama rajamist ega selle akvatooriumi määramist. AS Lahesuu Sadam väidete kohaselt on Lahesuu sadama akvatoorium kõige laiemas kohas 35 meetrit ning selle välispiir jääb vastaskaldast üle 100 7
(8)3-06-95 meetri kaugusele. Apellant pole sellele väitele vastuväiteid esitanud. AS Tallinna Sadam, kes sadamaseaduse §-st 12 tulenevalt peab tagama ohutu laevaliikluse, kinnitas, et Lahesuu sadama akvatooriumi piirid on määratud ulatuses, mis ei takista vastaskaldale akvatooriumi piiride määramist ega ohutut laevaliiklust Lahesuu sadama akvatooriumi ja võimaliku Haltransa sadama akvatooriumi piiride vahelisel veealal. Seega on kohtumenetluses Vabariigi Valitsus (Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) asjakohaselt põhjendanud kaebajate vastuväidetega mitte arvestamist. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja Lahesuu sadama akvatooriumi piiride määramisel teinud kaalutletud ja õiguspärase otsuse ega ole kaebajate õigusi piiranud. Apellatsioonkaebustest ei selgu, kuidas rikub apellandi õigusi Vabariigi Valitsuse määrus nr 292 ja korraldus nr 780, mis puudutavad Paljassaare sadama akvatooriumi piiride määramist. Paljassaare sadama akvatooriumi piirid määrati juba aastal 2000 määrusega nr 441 ning kuna kogu akvatoorium oli Paljassaare sadama oma, siis määrati üksnes merepoolsed piirid. Asja materjalide kohaselt asub Lahesuu sadama akvatoorium Paljassaare sadama senises akvatooriumis. Lahesuu sadama akvatooriumi piiride määramiseks tuli muuta ka Paljassaare sadama akvatooriumi piire, eraldades Paljassaare sadama akvatooriumist Lahesuu sadama akvatoorium. Vaidlusalustest haldusaktidest nähtub, et Paljassaare sadama akvatooriumi piiride ja Lahesuu sadama akvatooriumi piiride koordinaadid langevad kuues punktis kokku. Paljassaare sadama akvatooriumi merepoolne piir ei saa mõjutada kaebaja õigusi. Apellandi õiguste rikkumine vaidlusaluste haldusaktidega ei ole tuletatav ka asjaolust, et Tallinna Linnavalitsus ei andnud 15.06.2006 otsusega nr 209 kooskõlastust Haltransa sadama akvatooriumi piiride määramisele. Mittekooskõlastamise põhjendused on toodud nimetatud otsuse eelnõu seletuskirjas (volikogu polnud nõus kavandatava sadama nimetusega, detailplaneering on kehtestamata, sadama nime saab määrata peale planeeringu kehtestamist, taotlejal puuduvad sadamale iseloomulikud ehitised, puudub AS Tallinna Sadam kooskõlastus) ning neil pole mingit seost vaidlusaluste haldusaktidega. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu on vastustajatel ja kolmandatel isikutel HKMS § 92 lg 1 ja lg 7 alusel õigus menetluskulude hüvitamisele. Vastustajad ning kolmas isik AS Tallinna Sadam pole vastavat taotlust esitanud. Kolmanda isiku AS Lahesuu Sadam taotluse ja kuludokumentide kohaselt koosnevad tema menetluskulud esindaja kulust kokku summas 32 461,80 kr. Taotletud summa on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatult suur. Tegemist pole mahuka ega väga keerulise vaidlusega. Apellatsioonkaebustes korratakse halduskohtule esitatud põhjendusi ning seega ka kolmanda isiku vastuväited neile ei sisalda midagi uut esimese astme kohtule esitatuga võrreldes. AS Lahesuu Sadam põhjendatud menetluskuluks apellatsioonimenetluses loeb ringkonnakohus 10 000 kr. Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman 8
(8)