← Eesti

2-07-2619/4

Obsah (7)§ 415§ 317§ 142§ 407§ 444§ 173§ 162

2-07-2619 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 9. august 2007. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menet

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. ASJAOLUD

  1. jaanuaril
  2. a esitas MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond hagi X vastu 4 652,30 krooni nõudes.
  3. septembril 1998 põhjustas kostja liiklusõnnetuse oma süülise käitumisega, kes oli liiklusõnnetuse toimumise ajal alkoholijoobes. Liiklusõnnetuses sai kannatada sõiduk AZLK 2137 registreerimismärgiga XXX XXX. Kannatanule hüvitati liikluskahju summas 3 500 krooni. 29.01.
  4. a esitas ASA Kindlustuse AS kostjale regressinõude, mille kohaselt kohutus kostja tasuma kindlustusandjale kannatanule liikluskahju hüvitamisest ja juhtumi käsitlemisel tehtud kulutused kokku summas 3 850 krooni. Hageja nõude kogusumma (põhivõlg + viivised) on 4 652,30 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 444lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt neljateistkümne

(14)päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja on kohtu teate kätte saanud
  1. juunil
  2. a. Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 27 lg 1 kohaselt hüvitatakse isiku- või varakahju isikule, kellel ei teki tsiviilvastutust seoses sama liikluskahju tekitamisega, kui kahju on talle tekitatud sõidukiga, mille suhtes vastavalt käesolevale seadusele tuleb sõlmida liikluskindlustusleping. LKS § 5 lg 1 kohaselt on sõiduki suhtes liikluskindlustuslepingu sõlmimine kohustuslik. Liikluskahju hüvitab kahju tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandja (LKS § 27 lg 5). LKS § 38 lõige 2 p 2 kohaselt on kindlustusandjal ja Eesti Liikluskindlustuse Fondil õigus esitada regressinõudeid ka kindlustusvõtja ning sõidukit juhtinud isiku vastu, kui sõiduki juht juhtis sõidukit, olles alkoholi- või narkootikumijoobes või muu tugevatoimelise aine mõju all, või andis sõiduki juhtimise üle alkoholi- või narkootikumijoobes või muu tugevatoimelise aine mõju all olevale isikule; Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguseseaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 11 järgi tuleb võlasuhtele, mis on tekkinud enne
  3. juulit 2002, kohaldada enne VÕSRakS-i jõustumist kehtinud seadust. Seega tuleb kohaldada tsiviilkoodeksit (TsK). Tulenevalt TsK § 173 lg 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 190 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Lähtuvalt TsK §191 lg 1 loetakse leppetrahviks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise korral. Rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära (TsK § 231 lg 1). 2 Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud Tartu Liikluspolitsei otsuse koopiaga haldusõigusrikkumise asjas (tl 8), Tartu Politseiprefektuuri haldusõigusrikkumise protokolli koopiaga (tl 9), liikluskahju hüvitamise korraldusega koopiaga (tl 10), regressinõude koopiaga (tl 11), joobeekspertiisi akti koopiaga (tl 12), kahju hüvitamise taotluse koopiaga (tl 13), sõiduki ülevaatuse akti koopiaga (tl 14) ja poliisi väljatrüki koopiaga (tl 15). Arvestades eeltoodut ja juhindudes liikluskindlustuse seaduse § 5 lg 1, § 27 lg 1, §27 lg 5 ja § 38 lg 2 p 2 ning tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, § 190, § 191 lg 1 ja 231 lg 1, rahuldab kohus MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond hagi X vastu 4 652,30 krooni nõudes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.