Võlgniku vara ei piisa pankrotikulude katteks. Samuti puudub pankrotimenetluse käigus edukad tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara.
lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pankrotiseaduse § 130 lg 4 kohaselt kuulub võlgnik likvideerimisele ajutine halduri poolt kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.
lg 2 alusel kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 5¹ kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Vastavalt ajutise halduri aruandele ja võlgniku esindaja väidetele tegutses võlgnik juba pikemat aega kahjumiga ning hiljemalt alates 2005.a. keskpaigast oleks pidanud juhatuse liikmed esitama pankrotiavalduse. Seega tulenevalt ÄS § 180 lg 5¹ oleks võlgniku juhatuse liikmed Ago Tiiman või Priit Rokk hiljemalt 2005.a. keskpaigaks esitama Harju Maakohtule (siis veel Tallinna Linnakohtule) avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Seda tehtud ei olnud ja kohtule ei osanud juhatuse liikmed ka mõistlikult põhjendada, miks selline avaldus esitati alles 27.03.2007.a. Seega on tegemist raske juhtimisveaga, mis tuleb vastavalt
lg 2 eraldi äramärkida.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike 4 Tsiviilasi nr 2-07-11986 kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu 6 700.- Eesti krooni välja mõista riigilt, millele võlgnik vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. OÜ XX dokumentatsioon anda hoiule võlgniku juhatuse liikmele Ago Tiiman’ile (ik xxxx, xxxx /allkiri/ Kohtunik Ärakiri õige Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.