3-07-152 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2007 Tartu Haldusasja number 3-07-152 Haldus

) § 6 lg-te 3 ja 33, § 9 lg 1 p 3 ja lg 21, § 121 lg-te 2 ja 4 ning teenindamiseks vajaliku maa määramise korda. U.N. le kuuluvate kõrvalhoonete teenindamiseks on vajadusest rohkem maad jäetud. Samuti on teenindusmaa määratud ühele kuurile, mis on ehitusloata püstitatud. K Vallavalitsus vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on vallavalitsus vaidlustatud korralduse andmisel lähtunud kehtivatest normidest. U.N. le teenindusmaa määramisel on arvestatud, et kinnisasjale oleks tagatud otstarbekas juurdepääs, et kinnisasi oleks terviklik ja otstarbeka kujuga. Kolmas isik U.N. vaidles samuti kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on kõik kohtuotsused, mis käsitlevad hoonete seaduslikkust jõustunud, mistõttu ei ole kõrvalhooned ebaseaduslikud ehitised. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis 30. märtsi 2007 otsusega H.T. kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on Tartu Halduskohtu 12.02.2004 ja Tartu Ringkonnakohtu 16.06.2004 otsustega tuvastatud, et U.N. le kuuluvad ja O külas asuvad kõrvalhooned (kelder, kuur) ei ole ebaseaduslikud ehitised.

§ 9

lg 21 sätestab, et juhul, kui väljaspool linna piire asuva elamuga ühtse kompleksi moodustavad ehitised paiknevad mitme tagastamisele kuuluva endise kinnistu maadel ja elamu omanik ning õigustatud subjektid ei lepi kokku teisiti, määratakse elamu juurde ostueesõigusega erastatav maa selle endise kinnistu maast, millel asub elamu. Teisest tagastamisele kuuluvast endisest kinnistust erastatakse elamu omanikule sellele kinnistule jääva ehitise sihipäraseks kasutamiseks vajalik maa, kusjuures tootmiseks vajalikku maad eelnimetatud maa hulka ei arvata.

§ 9

lg 1 näeb küll ette, et kui väljaspool linna piire asuval õigusvastaselt võõrandatud maal asub teise füüsilise isiku omandis olev ehitis, ei tagastata õigusvastaselt võõrandatud maad elamu juures kuni 2 ha ulatuses ning muu ehitise juures selle teenindamiseks vajaliku maa ulatuses.

§ 9

lg 1 suhtes on aga erisätteks sama paragrahvi lg 21, mida tuleb maa ostueesõigusega erastamisel arvestada juhul, kui erastamisel on tekkinud

§-s 9 lg 21 märgitud olukord, s.o ostueesõigusega erastamise õigustatud subjekti elamu ei asu kõrvalasuval tagastamistaotlusega maal, vaid teisel endise kinnistu maal, mis on samuti tagastamistaotlusega maa. Maakorraldusseaduse (MaaKS) § 5 järgi on maakorralduse nõueteks muuhulgas ka kinnisasja otstarbeka kasutamise ja kinnisasja otstarbeka kuju tagamine, selgete piiride loomine ning kiildumise ja ribasuse vältimine. 2

§ 6

lg 33 sätestab, et ehitise (ehitise kompleksi) teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Kui sama maatükki saab arvata mitme ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka, jagatakse vastav maatükk nii pindala kui ka väärtust ning maakorraldus- ja muid nõudeid arvestades võimalikult võrdselt. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel arvestatakse seaduslikus korras koostatud ja kinnitatud ehitusprojekte, mis põhjendavad sellele ehitisele juurdeehitamise või selle ehitisega seotud teise ehitise rajamise vajadust, kui see ei kahjusta maa tagastamise õigustatud subjekti huve. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel ei lähtuta maaüksuste õigusvastase võõrandamise aegsetest piiridest. Vallavalitsus on teenindusmaa määramisel arvestanud maakorralduse nõuetega ja määranud kõrvalhoonete teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 0,12 ha. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka ei arvata küll tootmiseks vajalikku maad, kuid antud juhul tuleb arvestada asjaoluga, et U.N. õiguspärases kasutuses oli kokku 0,60 ha maad, sellest ehitiste alusena 0,04 ha, õuemaad 0,08 ha ja 0,48 ha põldu, kusjuures viimatinimetatud põllumaast 0,25 ha asus elamu juures, mis osaliselt kattub endise S 11 talu maaga. U.N. le ei ole talle kuuluvate S 11 talu maal asuvate kõrvalhoonete teenindamiseks vajadusest rohkem maad jäetud. Vaidlustatud korralduse p 3, millega määrati H.T. le S 11 tagastatava maa lahustüki suuruseks 3060 m2, ei ole vastuolus kehtivate seadustega. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED H.T. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu

1. märtsi 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega tunnistada õigusvastaseks ning tühistada K Vallavalitsuse 13.12.2006 korralduse nr 360 p-d 1 ja
2. Apellatsioonkaebuse kohaselt määratakse ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise ja hooldamise. U.N. ehitised asuvad väljaspool linna piire ja kahel tagastamisele kuuluvatel endistel kinnistutel. S 11 maal asuvad ainult kõrvalhooned. Seega saab U.N. erastada S 11 tagastamisele kuuluvast endisest kinnistust ehitise sihipäraseks kasutamiseks vajalikku maad, kusjuures tootmiseks vajalikku maad eelnimetatud maa hulka ei arvata. Samuti ei saa arvata puuviljaaeda teenindusmaana ehitiste juurde. U.N. õue-aiamaa plaan on mõõdetud 25.04.1990, kuid sellel ei ole märgitud Tartu Metsamajandi direktori käskkirja numbrit. Seega ei vastanud sellel ajal tegelik maakasutus varem kinnitatud maaplaanile ja kasutusele. Osa kõrvalhoonest on hiljem ebaseaduslikult juurde ehitatud. Puuviljaaed on veelgi hiljem rajatud põllule, sest ei ole märgitud õue-aiamaa plaanil. K Vallavalitsuse 13.12.2006 korraldusega nr 360 p 1 tagatakse U.N. põllule otstarbekas juurdepääs. H.T. tagastatavale maale ei ole ette nähtud otstarbekat juurdepääsu. Seega tuleks endine S maatükk tagastada võimalikult endiste piiride järgi ja tagada sellele juurdepääs A-K-O maanteelt. K Vallavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on U.N. le kuuluvad hooned seaduslikud ehitised. K Vallavalitsusele ei ole teada, et U.N. õue-aiamaa kohta oleks plaan enne 25.04.1990 koostatud. Juurdepääsu kaebuse esitajale tagastatavale maale ei ole võimalik maakorralduslikult tagada, kuna teeäär on tihedalt hoonestatud. K Vallavalitsus on oma 13.12.2006 korralduse nr 306 andmisel lähtunud kehtivatest normidest ja jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 02.02.2006 otsusest nr 3-05-
3. Antud juhul on tegemist maamajapidamise normaalseks eksisteerimiseks vajaliku maaga. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
4. märtsi 2007 otsus muutmata. Arvestades J.T. e 14.05.2007 avaldust ja 11.05.2007 sõlmitud maa tagastamise nõudeõiguse mõttelise osa loovutamise lepingut, millega H.T. loovutas J.T. ele 1/8 mõttelist osa nõudeõigusest S 11 maaüksuse tagastamiseks ning lähtudes HKMS §-st 5 ja TsMS §-st 210, käsitleb ringkonnakohus apellandina J.T. e. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: Põhjendatud ei ole apellandi väited, et endise S nr 11 talu maal asuvad ja U.N. le kuuluvad ehitised (kelder, kuurid) on ebaseaduslikud ehitised, kuna osad nendest on pärast omandiõiguse tekkimist ebaseaduslikult juurde ehitatud. Halduskohus on vaidlustatud otsuses põhjendatult viidanud Tartu Halduskohtu 12.02.2004 otsusele nr 3-484/2003 ja Tartu Ringkonnakohtu 16.06.2004 otsusele nr 3-103/2004, kuna neis on juba tuvastatud, et U.N. le kuuluvad ja endise S nr 11 talu maal asuvad kõrvalhooned (kelder, kuurid) ei ole omavolilised ega ebaseaduslikud ehitised, mille juurde ei saaks teenindusmaad määrata. Nimetatud otsustest nähtuvalt kinnitati U.N. omandiõigus elamule ja kõrvalhoonetele Raja Küla RSN TK 28.03.1984 otsusega nr
5. 1986 koostatud kindlustushindelehe nr 497 järgi kuulusid elamu koosseisu ka vaidlusalused kõrvalhooned (garaaž-kuur, saun-kuur, kelder) ehitusaastatega 1938-1980 ning needsamad hooned on märgitud ka
6. a koostatud maa looduses eraldamise aktile. Kuna vaidlusaluste kõrvalhoonete ehitusaasta on varasem, kui hoonetele omandiõiguse tekkimise aasta

§-e 6 lg 3 ja 33, 9 lg 1 p 3 ja lg 21, 121 lg 2 ja 4 ning ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p 4 alapunkte 2 ja 3. Kuna vaidlustatud korraldusest nähtuvalt ei ole vallavalitsus U.N. le kuuluvate kõrvalhoonete teenindamiseks vajaliku maa määramisel ning H.T. le (J.T. ele) tagastatava maatüki suuruse kindlaksmääramisel lähtunud ega pidanudki lähtuma

§-dest 6 lg 3 (istandus kui rajatis) ja 121, siis ei ole vallavalitsus ka nimetatud seadusesätteid rikkunud. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud korralduse tegemisel on vallavalitsus järginud ringkonnakohtu 02.02.2006 otsuses märgitut ning täitnud ka

§ 6lg 33 ja ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p 4 nõudeid.

Arvestades U.N. elamu juurde ostueesõigusega erastatava maa suurust ja piire (toimiku lk-d 5 ja 8), on vallavalitsus põhjendatult määranud U.N. le kuuluvate kõrvalhoonete teenindamiseks vajaliku maa ligikaudseks suuruseks 1200 m2 ja jätnud teenindusmaa hulka ka U.N. õueala ning elamu juurde erastatava maa hulka kuuluva puuviljaaia (kuulub samuti U.N. le ja on tema poolt rajatud juba 1960. 4 aastatel) ülejäänud osa (toimiku lk-d 5 ja 7). Ringkonnakohus leiab, et kõrvalhoonete juurde teenindusmaa määramisel on järgitud

§ 6

lg 33 ja ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p 4 alapunkte 1 ja 2, kuna selline teenindusmaa tagab kõrvalhoonete sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise ja ohutu ekspluateerimise ning selle määramisel on arvestatud MaaKS nõudeid. Kuna apellandile endise S nr 11 talumaa tagastamine selliselt, nagu on näidatud kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud skeemil (toimiku lk 10) ei ole maakorralduslikult võimalik (U.N. kõrvalhooned ei ole osaliselt ega tervikuna ebaseaduslikud ja ei kuulu lammutamisele ning seetõttu ei ole võimalik ka apellandile tagada maa tagastamist A-K-O maanteeni) ja see on juba varasemate jõustunud kohtuotsustega tuvastatud, ning endisel S nr 11 talumaal käesoleval ajal hoonestus puudub, siis ei pea ringkonnakohus

§ 6

lg 33 rikkumiseks seda, et teenindusmaa hulka jäeti kõrvalhoonete omaniku kasutuses olev õueala ja tema poolt rajatud puuviljaaia osa. Kuna puuviljaaeda ega õueala ei saa pidada tootmiseks vajalikuks maaks, siis ei ole asjakohased apellandi viited

§ 9

lg 21 ja ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p 4 alapunkti 3 rikkumisele. Arvestades seda, et U.N. kõrvalhoonete juurde teenindusmaa määramine on toimunud seaduspäraselt, ei ole apellandile tagastatava maa suuruseks 3060 m2 määramisel, s. o maa osalisel tagastamisel, rikutud

§ 9lg 1 p 3.

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tulenevalt HKMS §-st 92 lg 1 jäävad apellandi menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Teised menetlusosalised ei ole esitanud taotlust apellandilt nende kasuks menetluskulude väljamõistmiseks. Viivi Tomson Agu Timmi 5 Maili Lokk