3-07-1589/14

3-07-1589 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2007 Tartu Haldusasja number 3-07-1589 Haldusasi M.J. i taotlus riigi õigusabi võimaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 13.09.2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.J. i määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
2. septembri 2007 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja kassatsiooni korras edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD M.J. esitas 08.08.2007 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla toimingu (50% ulatuses raha võtmine kinnipeetava arvelt) õigusvastasuse tuvastamiseks. 03.09.2007 esitas M.J. taotluse riigi õigusabi saamiseks käesolevas haldusasjas, s. o tema esindamiseks kohtuistungil. 04.09.2007 määrusega jättis kohus kaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi saamiseks käiguta selles esinevate puuduste tõttu, väljastades kaebuse esitajale riigi õigusabi taotluse blanketi. Kohus andis puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 12.09.
3. 07.09.2007 esitas M.J. kohtule vormikohase taotluse riigi õigusabi saamiseks. Tartu Halduskohus jättis 13.09.2007 määrusega M.J. taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt, tulenevalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-st 6 lg 1, võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 annab kohtule võimaluse hinnata seda, kas riigi õigusabi on vajalik tulenevalt asja keerukusest, kas riigi õigusabi andmisega seotud kulud oleksid proportsioonis taotlejale asjast tekkiva võimaliku kasuga ning milline on esitatud kaebuse ja vaidlusaluse probleemi sisust tulenev võimalus saavutada taotletud eesmärk. M.J. on koostanud kaebuse ise ja esitanud selle halduskohtule. Kaebuses sisalduvad taotlused ja põhjendused on kohtule arusaadavad. Kaebus ei ole oma olemuselt keeruline. Halduskohtumenetluse seadustik ei nõua kaebuses õiguslike põhjenduste esitamist, sest kohaldamisele kuuluva seaduse otsustab kohus. Isiku võimelisus kaitsta halduskohtumenetluses ise oma õigusi ei kehti ainult isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust. Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning samuti ka isiku senisest käitumisest protsessis. Halduskohtumenetlus püüab valitsevat uurimisprintsiipi ning sellest tulenevat selgituskohustust rakendada viisil, mis aitaks kompenseerida kaebuse esitaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Kaebuse esitaja saab kõige paremini ise hinnata, millised võimalused on tal kaebuse põhjendamiseks ja selleks ei ole vaja õigusalast haridust. Samuti leiab halduskohus, et M.J. poolt esitatud kaebuse sisust tulenev võimalus saavutada taotletud eesmärk, on kaheldav. Kuna M.J. on ise võimeline oma õigusi kaitsma, ei kuulu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 94 ja RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamisele M.J. taotlus riigi kulul esindaja määramiseks. Kohtuistungil on M. J võimalik taotleda riigi õigusabi võimaldamise küsimuse uuesti läbi vaatamist. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED M.J. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
4. septembri 2007 määruse ning teha uue määruse, millega rahuldada taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks. Määruskaebuse kohaselt vajab M.J. kohtus kaitsja abi, kuna tal endal puuduvad õigusalased teadmised ning antud juhul on tegu keeruka haldusasjaga (viited Põhiseaduse paragrahvide rikkumisele). Kuna Tartu Vanglat esindab kõrgharidusega jurist, leiab M. J, et tema õigused ei ole piisavalt kaitstud, sest tal puudub võimalus vangla esindajaga õiguslike küsimuste üle vaielda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.09.2007 määrus muutmata. Halduskohus on vaidlustatud määruses kaebajale riigi õigusabi andmata jätmise alusena õigesti ja põhjendatult viidanud RÕS §-st 7 tulenevatele alustele ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata. Halduskohus on samuti põhjendatult viidanud Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-58-05 tulenevale seisukohale, et: „Isiku võimelisus kaitsta halduskohtumenetluses ise oma õigusi, mis on RÕS § 7 lg 1 p-s 1 riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseks, ei tähenda seda, et see kehtib vaid isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust. Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning samuti ka isiku senisest käitumisest protsessis.“ Lähtudes eeltoodust ja halduskohtule esitatud kaebuse sisust ning nõudest, nõustub ringkonnakohus 2 halduskohtu seisukohaga, et käesoleval juhul ei esine kohtul põhjendatud kahtlust, et kaebuse esitaja ei suuda oma teadmiste, juhtumi asjaolude, aga samuti ka vastustaja kvalifikatsiooni ja käitumise ning teiste antud juhtumil tähtsust omavate asjaolude tõttu kohtumenetluses osaleda ilma advokaadita. Asjaolu, et halduskohus on vaidlustatud määruses viidanud ka sellele, et halduskohtu arvates on kaebuse sisust tulenev võimalus saavutada taotletud eesmärk kaheldav, ei anna samuti alust määruskaebuse rahuldamiseks, kuna RÕS § 7 annab aluse jätta riigi õigusabi andmata ka siis, kui kohtu esialgsel hinnangul on esitatud asjaoludest tulenevalt taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Vastavalt HKMS §-le 94 ja TsMS §-le 191 lg 1 on käesolev määrus lõplik ja kassatsiooni korras edasikaebamisele ei kuulu. Tiit Lõhmus Agu Timmi 3 Maili Lokk