KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Indrek Saar Otsuse tegemise aeg ja koht 19.september 2007 Rapla Tsiviilasja number 2-07-18203 Tsiviilasi P K avaldus lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Menetlusosalised ja nende Avaldaja P K (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx-xx xxxxx xxxxxxx), esindaja Heidi Rajamäe (Viruvärava esindajad Advokaadibüroo, asukoht Ravi 14 10138 Tallinn). Puudutatud isik K K (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx talu xxxxxxxxxx küla 79602 xxxxx vald). Kohtuistungi toimumise aeg
- september 2007 RESOLUTSIOON P K omab õiguse kohtuda poeg A K igas kuus vähemalt ühel nädalavahetusel, mis on eelnevalt A ja K K kokku lepitud. Detsembrikuus jääb üks päev kohtumisest vahemikku 24.-26.detsembrini. Kui mõnes kuus kohtumist ei toimu, siis toimub kahe järgneva kuu jooksul üks täiendav kohtumine. P K omab tütar K K õiguse kohtuda vähemalt ühel korral kuus K K kokku lepitud ajal ja lapse nõusolekul ning tingimusel, et ta viib ise lapse enda juurde ja toob kokku lepitud ajal koju tagasi. Detsembrikuus jääb üks päev kohtumisest vahemikku 24.-26.detsembrini. Kui mõnes kuus kohtumist ei toimu, siis on P K kahe järgmise kuu jooksul õigus tütrega täiendavale kohtumisele. Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta P K kanda. Edasikaebamise kord Määrus ei kuulu määruskaebe korras vaidlustamisele Avaldaja nõue Avaldusest nähtub, et P Kja K K on ühised lapsed A K (xxxxxxxxxxx) ja K K (xxxxxxxxxxx), kes elavad ema juures. Isal õnnestub lastega kohtuda väga suurte raskustega ja harva, eriti tütrega, keda eelmisel aastal nägi kolmel korral üks päev korraga. K K ei luba lastega kohtuda, tuues põhjuseks tütre tervise. Isana soovib avaldaja oma lapse tervise kohta kõike teada, võimaldades tütrele kohtumiste ajal vajalikku abi. Avaldaja leiab, et see ei ole põhjus oma tütrega mitteläbikäimiseks. Lapsed käivad xxxxxx koolis, poeg A õpib
- klassis. Kuna kool on 9-klassiline, siis võiks poeg pärast põhikooli lõpetamist mõnda Tallinna keskkooli õppima asuda ja elada sel ajal isa juures. Avaldaja elamistingimused on head, ta elab elukaaslasega kolm aastat kahetoalises kõigi mugavustega korteris. Lastel on võimalus jääda isa juurde ööseks. Avaldaja soovib lastega kohtuda kahel nädalavahetusel kuus selliselt, et lapsed tulevad laupäeva hommikul rongiga Tallinna Balti jaama, kuhu ta neile vastu läheb ja samamoodi saadab ta lapsed pühapäeva õhtul rongiga ema juurde tagasi. Samuti soovib avaldaja olla kursis laste tervise ja õppetööga, kuna K Klt ta vastavat teavet ei saa. Lisaks soovib avaldaja lastega koos olla jõulude ajal ja palub kohtul määrata, et detsembrikuus jääb üks päev kokkusaamisest ajavahemikku 24.-
- detsember. Puudutatud isikute seisukohad K K leiab, et raskused lastega suhtlemisel ja harvad kohtumised on tingitud avaldajast endast. Põhjuseks võib olla avaldaja kauaaegne töötus, rahapuudus, alkoholiprobleemid ja huvi puudumine laste käekäigu vastu. K K on korduvalt teinud avaldajale ettepanekuid lastega suhtlemiseks, on palunud abi tütre arsti juurde viimiseks, kuid isa on põhjendamatult keeldunud või toonud põhjuseks rahapuuduse. P K on lastele korduvalt lubanud nendega midagi ühiselt ette võtta, kuid pole lubadusi täitnud ja on hiljem teatanud, et ta käis üksi juba ära või pole midagi lubanudki. Lapsed on temas pettunud, eriti poeg A. Eelmisel aastal käis isa lapsi vaatamas alkoholilõhnadega. Avaldajal on olnud võimalus lastega alati kokku saada, kui ta ise selleks soovi on avaldanud. Tütre K terviseprobleemid ja laste õppeedukus ei ole P K huvitanud. Tütre diagnoos oli teada juba siis, kui avaldaja perega veel koos elas. Avaldaja elukoha tingimused ei vasta eluks ja kasvatamiseks vajalikele tingimustele. Laste sõnul on isal elamiseks vaid üks tuba, kus elab ka tema elukaaslane. Avaldaja huvi laste vastu tekkis veebruaris 2007, mil K K kohtu kaudu lastele elatist nõudis. Sellepeale ähvardas avaldaja hakata lapsi nõudma, elatist pole ta senini maksma hakanud. Lastega kohtumised võiksid õppeperioodil toimuda ühel nädalavahetusel kuus laupäeva hommikust pühapäeva õhtuni või kahel erineval nädalavahetusel üks päev korraga, isa peaks lastele ise järgi tulema ja tagasi tooma, kuna tütrel peab reisides olema täiskasvanud saatja. Avaldaja tasuks laste sõidukulud Tallinna ja tagasi. Koolivaheaegadel võiks isa lastega kohtuda ka nädala sees, kui tal võimalik on ja suvekuudel kahel nädalavahetusel kuus kaks päeva korraga. Lastele peaks olema isa elukohas eraldi voodid magamiseks ja tuba avaldaja ning tema elukaaslase toast eraldi. Terve nädalavahetuse kodust ära olles peavad pühapäeva õhtul koju saabudes olema tehtud järgmise koolipäeva kodused tööd. See tähendab, et lastel peaks isa juures olema selleks võimalus, tütar vajab õppimisel pidevat juhendamist ja abi. Isa juures olles peavad lapsed olema täielikult tema ülalpidamisel. Kohtumised lepitakse kokku avaldaja ja puudutatud isiku vahel vähemalt 4 nädalat enne järgmist kohtumist. Kui kohtumine jääb ära, siis täiendav kohtumine toimub järgmise kahe kuu jooksul. Jõulude ajal toimub kohtumine ühel päeval ajavahemikus 24.-
- detsember. 14.septembril k.a. toimunud vestluses kinnitas K K, et tütar ei saa sõita ühistranspordiga Tallinna ilma saatjata ega soovi isa juures olla ilma vennata; terviserikke tõttu vajab tütar igapäevastes toimingutes abi, isa juures tekkiksid sellega probleemid, tütar ei ole isa juures varem olnud. A aga sooviks päeval olla Tallinnas koos sõpradega ja õhtul minna isa juurde ööbima, sest päeval ei oleks tal isa juures midagi teha. Juulikuu keskel kutsus PK lapsi enda juurde ja siis poeg ka käis tema juures, hiljem on poeg paaril korral ise soovinud isa juurde minna, kuid isa ei ole saanud teda vastu võtta. P K kohtuistungile ei tulnud, mistõttu tema ärakuulamine ei osutunud võimalikuks. Mõlemad lapsed avaldasid 26.juunil k.a. ärakuulamisel, et nad soovivad isaga kohtuda ja saavad temaga hästi läbi; tütar oli enne seda viimati isa juures Tallinnas märtsikuus oma sünnipäeva ajal, poeg käis enne seda viimati isa juures oma algatusel; tütar ei osanud öelda, kui sageli ta sooviks isa juures käia; poeg sooviks isa juures käia siis, kui endal aega ja soovi on, mitte aga kindla korra järgi. Kohtu seisukoht Perekonnaseaduse (PkS) § 52 lg. 1 kohaselt on lapsest lahus elaval vanemal õigus lapsega suhelda ja teine vanem ei või seda takistada. Niisugust olukorda antud juhul ei ole. PkS 58 kohaselt tuleb lastesse puutuva vaidluse lahendamisel lähtuda esmalt laste huvidest. Eestkosteasutusena menetlusse kaasatud R Vallavalitsuse arvamusest nähtub, et isa ja laste suhtlemise kord peab arvestama laste õpingute ja huvitegevusega, samuti tütre rehabilitatsiooni kavaga; laste vanus võimaldab neil endil otsustada kohtumiste sageduse ja kestvuse üle; noorem laps vajab ühistranspordiga sõitmisel saatjat; kohtumised isaga võiksid toimuda ühel nädalavahetusel kuus ja koolivaheaegadel vastavalt kokkuleppele. PT Valitsuse arvamusest nähtub, et P K ei ole neil varem kontakti olnud ja ei ole teada asjaolusid, mis võiksid takistada või välistada tema ja laste kokkusaamisi; isa on vestluses kinnitanud soovi lastega suhelda. Laste ja K K ärakuulamise põhjal võib järeldada, et K K ei ole P K kunagi teinud takistusi lastega suhtlemiseks. Kohus leiab, et P K poolt soovitud kujul oleks lastega kohtumiste kord laste jaoks ülemäära koormav. Õppetöö perioodil kahel korral kuus laupäeva hommikuti kindlal kellaajal kodust ärasõit ja pühapäeviti tagasitulek on lastele lisakohustus, mis takistab järgnevaks koolipäevaks ettevalmistumist. Kokkusaamised isaga peavad toimuma vaid siis, kui lastel selleks soov on. Kohtul puudub alus panna K Kle kohustust saata lapsed rongiga koos isa juurde, pojal peab olema võimalus käia isa juures üksinda endale sobivatel aegadel ja teda ei saa kohustada olema Kle saatjaks. Kuna KK ei pea võimalikuks tütart üksinda rongi peale panna, siis peab tütre viimine ja tagasitoomine jääma P K teha. Laste ja K K huve silmas pidades peavad kõik kokkusaamised isaga toimuma vaid nii laste kui ka K K kokku lepitud aegadel. Kohus ei pea vajalikuks määrata, kui kaua enne peaksid asjaosalised kohtumise aja enne kokku leppima ja kui kaua üks kohtumine peab kestma. Kuna P Kon tegelikult alati olnud võimalus laste poole pöörduda ja nendega kohtuda, siis ei ole vajalik ka määrata, kui pikalt üks kokkusaamine peab kestma. Seadusel ei põhine P K nõue kohustada K K andma talle teavet laste õppimise ja tervise kohta. Avaldusest ega kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et K K oleks kunagi sellest keeldunud, P K on ka endal võimalus saada seda lastega suhtlemisel või pöördumisel kooli. Laste eest hoolitsemine on ka tema õigus ja kohustus. Indrek Saar Kohtunik