3-06-1925 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2007 Tartu Haldusasja number 3-06-1925 Hald

§-le 28 on Eesti Vabariigi kodanikul õigus riigi abile vanaduse korral. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul. PS § 123 kohaselt ei sõlmi Eesti Vabariik välislepinguid, mis on põhiseadusega vastuolus. PS § 123 sätestab, et kui Eesti seadused või muud õigusaktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. 31.05.2000 Eesti Vabariigi Riigikogu poolt ratifitseeritud parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta artikkel 12 sätestab, et kõigil riigis elavatel isikutel on õigus sotsiaalkindlustusele oma elukohariigi poolt. Samuti sätestab ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti artikkel 9, et käesolevas paktis osalevad riigid tunnustavad iga inimese õigust sotsiaalkindlustusele. Rahvusvahelised õigusaktid on Kokkuleppe suhtes ülimuslikud. Pensioni maksmise peatamine on diskrimineeriv. Kõikide välisriikide (v.a Venemaa) sõjaväepensionäridel on õigus samaaegselt saada nii sõjaväepensioni kui ka tema asukohajärgse riigi pensioni. Seega koheldakse Vene Föderatsiooni sõjaväepensionäre halvemini võrreldes teiste välisriikide sõjaväepensionäridega. Vanaduspensioni taotlemisel ei varjanud kaebuse esitaja fakti, et ta on saanud samal ajal ka Vene Föderatsiooni sõjaväepensioni, kuid sellele vaatamata määras Virumaa Pensioniameti Narva osakond talle vanaduspensioni. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 67 lg 2 ei tohi haldusakti tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtimajäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehinguid oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtimajäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. PS §-s 10 sätestatud õiguspärase ootuse põhimõttest tulenevalt ei tohi Virumaa Pensioniameti Narva osakond pensioni väljamaksmist peatada isegi juhul, kui pensioni määramine oleks ekslik. Antud asja lahendamisel tuleks lähtuda Euroopa Liidu direktiivi 2000/43/EÜ artiklis 8 sätestatust. Samuti on riigil sotsiaalkindlustuse seadusest tulenevalt kindlustusandja kohustused, mis on sätestatud VÕS §-s

1. Virumaa Pensioniamet vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt sätestab 26.07.1994 sõlmitud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Kokkuleppe artikkel 5, et sõjaväepensionäridele, kellel on õigus pensionile vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele, võivad pensioni nende soovil määrata ja välja maksta Eesti Vabariigi vastavad organid oma vahendite arvelt. Varem Vene Föderatsiooni poolt määratud pensionide väljamaksmine peatatakse seejuures ajaks, mil pensione maksvad välja Eesti 2 Vabariigi vastavad organid ning vice versa. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 4 lg 3 sätestab, et kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks teistsuguseid sätteid kui käesolev seadus, kohaldatakse välislepingut. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni Kokkulepe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil ei ole vastuolus PS §-ga 28, sest selle tühistamine paneks Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionärid ning nende perekonnaliikmed Eesti Vabariigis väga raskesse olukorda, jättes nad ilma paljudest sotsiaalsetest garantiidest. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis 26.02.2007 otsusega B.T. i kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt määratakse RPKS § 4 lg 2 alusel riiklik pension juhul, kui isik ei saa riiklikku pensioni Eesti teiste seaduste alusel. RPKS § 4 lg 6 kohaselt isikule, kellel on õigus mitmele riiklikule pensionile, määratakse üks riiklik pension tema valikul, v. a käesoleva seaduse §-s 41 lg 4 sätestatud juhul (puudutab orvule või püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule määratavaid pensione). Eeltoodust järeldub, et Eesti Vabariigis kehtivad seadused võimaldavad määrata isikule vaid üht liiki pensioni. RPKS ja selle alamalseisvad õigusaktid ei reguleeri Vene Föderatsiooni poolt Eestis elavatele isikutele sõjaväepensionide maksmist. RPKS § 4 lg 3 sätestab, et kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks teistsuguseid sätteid kui käesolev seadus, kohaldatakse välislepingut. Selliseks välislepinguks on 26.07.1994 sõlmitud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Kokkulepe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil. Euroopa Sotsiaalkindlustuskoodeksi artikkel 68 näeb ette, et hüvitise maksmise, millele kaitstaval isikul oleks õigus käesoleva koodeksi II kuni X osa kohaselt, võib katkestada ajaks, mil asjaomane isik saab mõnda teist rahalist sotsiaalkindlustushüvitist. Seega peetakse Euroopa Sotsiaalkindlustuskoodeksis silmas põhimõtet, et isik ei saaks sotsiaalkindlustushüvitist korraga mitmest allikast. Euroopa Liidu direktiivi 2000/43/EÜ artikkel 8 ei ole asjassepuutuv, kuna see käsitleb Euroopa Ülemkogu Helsingi kohtumisel 10.12.1999 ja 11.12.1999 heakskiidetud
2. aasta tööhõivesuunistes rõhutatud vajadust kehtestada niisugused tingimused, mis edendaksid sotsiaalset integratsiooni soodustava tööturu loomist, sätestades ühtse meetmete kogumi, mille eesmärgiks on võidelda niisuguste rühmade, nagu etnilised vähemused, diskrimineerimise vastu. Kaebuse esitajat ei ole tööturul diskrimineeritud. Ka viide VÕS §-le 422 ei ole antud juhul asjakohane, kuna nimetatud õigusnormiga on kehtestatud eraõigusliku kindlustuslepingu mõiste. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED B.T. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
3. veebruari 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega tühistada Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti Narva osakonna 03.07.2006 pensionikomisjoni otsuse nr 1.1.-8.P36/1278 ning teha Pensioniametile ettekirjutus vanaduspensioni väljamaksmiseks alates maist
4. a. Apellatsioonkaebuse kohaselt sätestab Kokkuleppe artikkel 5, et sõjaväepensionäridele, kellel on õigus pensionile vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele, võivad pensioni nende soovil määrata ja välja maksta Eesti Vabariigi vastavad organid tema vahendite arvelt. See tähendab, 3 et antud juhul on tegemist Venemaa sõjaväepensionäriga, kellele oli algul määratud Vene Föderatsiooni sõjaväepension, mille on ta saanud teatud aja jooksul. Hiljem on tal tekkinud õigus ka Eesti tsiviilpensionile. Kokkuleppe artikli 5 sätestab, et varem Vene Föderatsiooni poolt määratud pensionide väljamaksmine peatatakse ajaks, mil pensione maksavad välja Eesti Vabariigi vastavad organid, ning vice versa. See tähendab, et juhul, kui sõjaväepensionär on hakanud saama peale Vene Föderatsiooni poolt määratud sõjaväepensioni ka Eesti tsiviilpensioni, siis peatatakse Venemaa sõjaväepensioni väljamaksmine, mitte aga Eesti tsiviilpensioni maksmine. Mõistet vice versa tuleb tõlgendada selliselt, et juhul, kui Eesti tsiviilpensionäril tekib õigus Vene Föderatsiooni poolt määratud sõjaväepensionile ning see makstakse talle välja, on ainult sellisel juhul õigus peatada Eesti tsiviilpensioni väljamaksmine. Virumaa Pensioniamet on rikkunud Kokkuleppe artiklis 5 kehtestatud pensioni väljamaksmise peatamise menetlust. Kokkulepe on kahepoolne ning mõlemal poolel on kindlaksmääratud õigused ja kohustused. Samuti on Kokkuleppe artikli 5 teine lause Eesti Vabariigi Põhiseadusega vastuolus.

§-le 28 on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse korral. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Vastavalt Eesti pensioniseadusele võib pensionär saada piiramatut sissetulekut peale vanaduspensioni.

§-le 28 annab just Eesti Vabariik kõigile oma elanikele, kes viibivad seaduslikult Eesti territooriumil, õiguse riigi abile vanaduse korral. Põhiseadus ega Riiklik pensionikindlustuse seadus ei näe ette teisele riigile sotsiaalkindlustuse tagamise kohustuse delegeerimise võimalust. Eesti pensioniseaduses ei ole välisriigi poolt pensioni saamise keeldu, juhul kui isik saab Eesti pensioni (v. a rahvapension). Pensioniametid ei kohusta isikuid, kes saavad pensioni mõne teise riigi poolt, selle saamisest loobuma Eesti pensioni määramiseks. PS §-ga 123 kooskõlas ei sõlmi Eesti Vabariik välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Kokkuleppe artikli 12 kohaselt luuakse käesoleva Kokkuleppe täitmisega seotud küsimuste läbivaatamiseks segakomisjon, mille koosseisu määrab kumbki pool võrdse arvu oma esindajaid. 25.-26.04.2001 komisjoni istungil esines Venemaa algatusega anda Vene sõjaväepensionäridele võimaluse saada mõlemaid pensione korraga. Seega pakkus Vene Föderatsioon võimaluse Eesti Vabariigi Põhiseadust järgida, Virumaa Pensioniameti Narva osakond aga keeldus sellest.

§-le 123 lg 2 kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. Ka mitmed teised välislepingud tagavad Vene Föderatsiooni sõjaväepensionäridele õiguse pensionile Eestis.

§-le 28 on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse korral. Kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Nimetatud säte puudutab kõiki Eesti elanikke. Erand Vene sõjaväepensionäride puhul on diskrimineeriv. 31.05.2000 Eesti Vabariigi poolt ratifitseeritud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta artikli 12 kohaselt on igal riigi elanikul õigus sotsiaalkindlustusele oma elukohariigi poolt. Samuti sätestab ÜRO Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti 1 artikkel 9, et käesolevast paktist osavõtvad riigid tunnustavad iga inimese õigust sotsiaalkindlustusele, kaasa arvatud sotsiaalhooldus. Nende õigusaktide juriidiline jõud on kõrgem kui Kokkuleppe juriidiline jõud, kuna need on ÜRO ja Euroopa Nõukogu inimõigusi kaitsevad õigusaktid. Samuti on pensioni maksmise peatamine vastuolus rahvusvahelise õiguse piiramise keelu põhimõttega, rahvusvahelise diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemise keelu põhimõttega ning rahvusvahelise õiguspärase ootuse põhimõttega. Rahvusvahelises õiguses kehtib põhimõte, millega kooskõlas on keelatud piirata või vähendada ükskõik milliseid inimese õigusi, mida tunnustatakse või mis kehtivad mõnes käesolevast välislepingust osavõtvas riigis 4 seaduse, konventsioonide, reeglite või tavade alusel, ettekäändel, et käesolev välisleping selliseid õigusi ei tunnusta või et selles tunnustatakse neid väiksemas ulatuses. Kokkuleppe preambulas on sätestatud, et kokkulepe pooled lähtuvad vajadusest kindlustada Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäridele sotsiaalsed tagatised Eesti Vabariigi territooriumil. Kokkuleppe artikli 5 teise lausega on piiratud Vene sõjaväepensionäride õigusi Eesti tsiviilpensionile. Lisaks sellele ei tohi kahepoolne välisleping piirata õigusi, mis on tagatud ratifitseeritud ÜRO ja EN paktide poolt. Pensioni maksmise peatamine on diskrimineerimine ja ebavõrdne kohtlemine.

§-le 12 lg 1 on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. ÜRO Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 2 lg 2 kooskõlas kohustuvad paktist osavõtvad riigid garanteerima, et paktis väljakuulutatud õigusi teostatakse ilma igasuguse diskrimineerimiseta rassi, nahavärvuse, soo, keele, religiooni, poliitiliste või muude tõekspidamiste, rahvusliku või sotsiaalse päritolu, varandusliku seisundi, sünni või mõne muu asjaolu põhjal. Euroopa Liidus on olemas üldtunnistatud põhimõte, et kui EL liikmesriik ei võta üle direktiive täielikult ja õigesti ettenähtud tähtajaks, võib isik sellele vaatamata tugineda nende direktiivide sätetele, esitades kaebuse rahvuslikku kohtusse. Direktiivide mitteotsene mõju neis oludes nõuab, et kohalikud kohtud tõlgendaksid seadusi niipalju kui võimalik selliselt, et olla kooskõlas direktiivide põhimõtetega. Seega tuleks antud juhul kohaldada EL direktiivi 2000/43/EÜ art-s 8 sätestatut. Iga välisriigi (v. a Venemaa) sõjaväepensionäridel on õigus saada korraga Eesti tsiviilpensioni ja teise riigi sõjaväepensioni. Ainult Venemaa relvajõudude pensionäridel ei ole sellist õigust. Järelikult koheldakse Vene Föderatsiooni sõjaväepensionäre halvemini, kui koheldakse teiste välisriikide sõjaväepensionäre samalaadses olukorras. Euroopa Sotsiaalkindlustuskoodeksis on ette nähtud haigushüvitis, töötushüvitis, vanadushüvitis, perehüvitis, emadushüvitis, invaliidsushüvitis ja toitjakaotushüvitis. Koodeksis ei ole sõjaväepensioni puutuvaid sätteid. Artikkel 68 näeb ette keeldu saada korraga ainult ülaltoodud hüvitisi. Eestis kehtib ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 29.04.2004 määrus nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta. Vastavalt määruse artiklile 50 lg 1 määravad kõik pädevad asutused hüvitiseõigused kõikide nende liikmesriikide õigusaktide alusel, mida on asjaomase isiku suhtes kohaldatud, kui määramistaotlus on esitatud, välja arvatud kui asjaomane isik otseselt väljendab soovi lükata edasi vanadushüvitiste määramine ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel. Lisaks sellele on pensioni peatamine vastuolus rahvusvahelise õiguspärase ootuse põhimõttega. Vanaduspensioni taotlemisel ei ole kaebuse esitaja varjanud fakti, et ta on samal ajal saanud ka Venemaa sõjaväepensioni. Vaatamata sellele määras Virumaa Pensioniameti Narva osakond talle pensioni. Vastavalt HMS §-le 67 lg 2 ei tohi haldusakti tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtimajäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Õiguspärase ootuse põhimõte on üks rahvusvahelise õigusriigi printsiipidest, mille sätestab ka PS §

1. Sellest põhimõttest lähtudes ei tohi Virumaa Pensioniameti Narva osakond pensioni väljamaksmist peatada isegi kui pensioni määramine oleks ekslik. Sotsiaalkindlustuse seadusega võtab riik endale kindlustusandja kohustused, mis on sätestatud VÕS §-s
2. Tulenevalt VÕS §-st 422 kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustuslepinguga kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). 5 Vastavalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklile 1 lg 1 on igal füüsilisel või juriidilisel isikul on õigus oma omandit segamatult kasutada, kelleltki ei või võtta tema omandit muidu, kui üldistes huvides ja seaduses ettenähtud tingimustel ning rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid järgides. Antud juhul on kaebuse esitaja igakuised sotsiaalkindlustusmaksed ja õigus pensionile omandiks Konventsiooni artikli 1 lg 1 mõistes. Virumaa Pensioniameti Narva osakond võttis kaebuse esitajalt tema omandi. Seega rikkus Virumaa Pensioniamet Euroopa konventsiooni Esimese protokolli artiklis 1 lg 1 sätestatut, kuna omand võeti ära ainult Venemaa sõjaväepensionäridelt. Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt sätestab 26.07.1994 sõlmitud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Kokkuleppe artikkel 5, et sõjaväepensionäridele, kellel on õigus pensionile vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele, võivad pensioni nende soovil määrata ja välja maksta Eesti Vabariigi vastavad organid oma vahendite arvelt. Varem Vene Föderatsiooni poolt määratud pensionide väljamaksmine peatatakse seejuures ajaks, mil pensione maksvad välja Eesti Vabariigi vastavad organid ning vice versa. RPKS § 4 lg 3 sätestab, et kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks teistsuguseid sätteid kui käesolev seadus, kohaldatakse välislepingut. Käesolevas asjas ei ole mõistlik tugineda PS §-le 28, kuna tegemist on kahe riigi vahelise kokkuleppega. Riigikohus on 20.12.2002 lahendis nr 3-3-1-58-02 märkinud, et välislepingu vahetu kohaldamine eeldab ka seda, et välislepingu vastav säte on suunatud siseriiklike suhete reguleerimisele ja ei vaja konkretiseerimist Eesti õigusega. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni kokkulepe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil ei ole vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega, sest selle tühistamine paneks Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionärid ning nende perekonnaliikmed Eesti Vabariigis väga raskesse olukord, jättes nad ilma paljudest muudest sotsiaalsetest garantiidest. Samuti ei kuulu VÕS antud asjas kohaldamisele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
3. veebruari 2007 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Nähtuvalt asja materjalidest esitas B.T. 17.03.2006 Virumaa Pensioniametile avalduse vanaduspensioni maksmise taastamiseks ning 05.05.2006 teatas Virumaa Pensioniameti Narva osakond kaebuse esitajale vanaduspensioni maksmise peatamisest alates 17.03.2006 kuni tõendi esitamiseni sõjaväepensioni maksmise peatamise kohta Vene Föderatsiooni Suursaatkonna sotsiaalosakonna poolt. Kuna sellist tõendit Pensioniametile ei esitatud, peatas Virumaa Pensioniameti Narva osakond B.T. ile vanaduspensioni maksmise pensionikomisjoni 03.07.2006 otsusega alates 17.03.2006 seetõttu, et B.T. saab Vene Föderatsiooni poolt määratud sõjaväepensioni. 6 Poolte vahel on vaidlus selles, kas sõjaväepensionäril, kes saab pensioni Vene Föderatsiooni vahendite arvel, on õigus samal ajal saada ka pensioni vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele (s. o kas sõjaväepensionäril on õigust saada samal ajal pensioni Vene Föderatsiooni vahendite arvel ja Eesti Vabariigi vahendite arvel). Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil (alla kirjutatud
4. juulil 1994) artikli 5 kohaselt sõjaväepensionäridele, kellel on õigus pensionile vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele, võivad pensioni nende soovil määrata ja välja maksta Eesti Vabariigi vastavad organid tema vahendite arvelt. Varem Vene Föderatsiooni poolt määratud pensionide väljamaksmine peatatakse seejuures ajaks, mil pensione maksavad välja Eesti Vabariigi vastavad organid, ning vice versa. Lähtudes Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil (alla kirjutatud
5. juulil 1994) artiklist 5 on Virumaa Pensioniameti Narva osakond õigesti peatanud B.T. ile pensioni maksmise, kuna ei olnud peatatud Vene Föderatsiooni poolt määratud pensioni väljamaksmine. Ebaõige on apellandipoolne Kokkuleppe artikli 5 tõlgendus, mille kohaselt võiks Vene Föderatsioon peatada pensioni maksmise, kuid pensioni maksmist ei või peatada Eesti Vabariik. Tulenevalt artikli lõppu lisatud klauslist „vice versa“, on ka Eesti Vabariigil õigus peatada pensioni väljamaksmine, kui sõjaväepensionär saab pensioni Vene Föderatsiooni poolt ning ei soovi selle saamisest loobuda. Seega ei anna kokkuleppe artikli 5 sõnastus alust arvamuseks, et artikli 5 teise lausega on soovitud piirata ühe lepingupoole tegevust pensioni maksmise peatamisel juhul, kui teine pool pensioni maksmist jätkab. Kokkuleppest tuleneb, et selle regulatsiooni alla langev sõjaväepensionär (sõjaväepensionär, kes on 26.07.1994 lastud sõjaväeteenistusest erru ja saab pensioni ning toetust Vene Föderatsiooni vahendite arvelt) võib saada pensioni kas Eesti või Vene poole vahenditest, kuid mitte mõlema poole vahenditest korraga. Ebaõige on apellandi seisukoht, et Kokkuleppe artikkel 5 on vastuolus Põhiseaduse §-iga 28 ja seetõttu ei võinud Kokkulepet sõlmida, sest Põhiseaduse § 123 kohaselt Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega.

§-ile 28 on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral; abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus; kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Ringkonnakohus leiab, et Eesti riik ei ole jätnud kaebajat ilma abita vanaduse korral – Eesti riik on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt kohustub Vene Föderatsioon tagama sõjaväepensionäridele pensioni, mis on vähemalt Eesti miinimumpensioni suurune. RPKS §-is 4 lg 2 ja §-is 6 sätestatu võimaldab isikul, kel on õigus mitmele pensionile, pensioniliiki valida, kuid välistab võimaluse saada samaaegselt mitut pensioni. Seega ei näe Eesti Vabariigis kehtiv siseriiklik pensionikindlustuse korraldus ette võimalust saada korraga kahte pensioni ning see ei ole vastuolus Põhiseaduse §-iga

1. Samuti RPKS § 4 lg 3 kohaselt juhul, kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks teistsuguseid sätteid kui käesolev seadus, kohaldatakse välislepingut. Õige on halduskohtu seisukoht, et välislepingu ülimuslikkus siseriikliku seaduse suhtes tuleneb Põhiseaduse §-ist
2. Riigikohtu halduskolleegiumi
3. detsembri 2002 kohtuotsuse nr 3-3-1-58-02 kohaselt „Põhiseaduse § 123 lg 2 alusel tuleb juhul, kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldada välislepingu sätteid. Sellest põhimõttest ei tulene, et ratifitseeritud välislepingut ei saa 7 kohaldada juhtumil, kui Eesti seadus ja välisleping ei ole vastuolus. Ratifitseeritud välislepingu vahetu kohaldamine eeldab, et Eesti õiguses ei ole asjassepuutuvat normi või on see vastuolus välislepingu vastava sättega. Välislepingu vahetu kohaldamine eeldab ka seda, et välislepingu vastav säte on suunatud siseriiklike suhete reguleerimisele ja ei vaja konkretiseerimist Eesti õigusega“. Riikliku sotsiaalkindlustuse seadus ja selle alusel antud õigusaktid ei reguleeri Vene Föderatsiooni poolt määratud sõjaväepensionide väljamaksmist Eestis elavatele isikutele. Kokkulepe ja Eesti seadus ei ole vastuolus. Kuna antud küsimuses on vahetult kohaldatav Kokkulepe, siis on Virumaa Pensioniameti Narva osakond õiguspäraselt peatanud B.T. ile RPKS sätete alusel määratud vanaduspensioni väljamaksmise. Lähtudes eeltoodust ei ole kokkuleppe artikkel 5, mis välistab kahte liiki pensioni saamise, vastuolus PS §-iga 28, kuna PS §-s 28 lg 2 sätestatud riigi kohustus on täidetud ka siis, kui riik pole otseselt abi andjaks, vaid on korraldanud abi andmise teiste vahenditega, antud juhul Kokkuleppega. Iseenesest õige on apellandi väide, et Kokkuleppe artikli 12 kohaselt käesoleva Kokkuleppe täitmisega seotud küsimuste läbivaatamiseks luuakse segakomisjon ning isikud, kellele laieneb käesoleva Kokkuleppe toime, võivad esitada mainitud komisjonile läbivaatamiseks pöördumisi nende õigusi puudutavates küsimustes. Samas aga ei oma Kokkuleppe kehtivuse seisukohalt tähtsust see, kas segakomisjon on teinud korduvalt ettepanekuid muuta Kokkuleppe artiklit 5 või mitte, sest kohaldamisele kuulub kehtiv Kokkulepe ning siiani ei ole muudetud Kokkuleppe artiklit
4. Ebaõige on apellandi seisukoht, et on muid välislepinguid, mis tagavad Vene Föderatsiooni sõjaväepensionäridele õiguse pensionile nii Vene Föderatsioonis kui Eesti Vabariigis. Selliseid konkreetseid välislepinguid lisaks Kokkuleppele, mis reguleeriksid Vene Föderatsiooni sõjaväepensionäridele pensioni maksmist, ei ole, ning ka apellant ise ei ole apellatsioonkaebuses märkinud selliseid konkreetseid välislepinguid. Asjakohatud on apellandi poolt apellatsioonkaebuses esitatud järgmised viited: - ÜRO Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklile 5 lg 2; - ÜRO Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti artiklile 5 lg 2; - ÜRO Konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta artiklile 23; - ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artiklile 41; - ÜRO Piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni artiklile 16 lg 2; - rahvusvahelise võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste konventsiooni artiklile 81; - kodakondsusetuse vähendamise konventsiooni artiklile 13; - konventsioon abielunaise kodakondsuse kohta artiklile 3; - ÜRO Pagulasseisundi konventsiooni artiklile 5; - piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa konventsiooni artiklile 17 lg 1; - parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta artiklile H; - vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni artiklile 22; - isikuandmete automatiseeritud töötlemisel üksikisikute kaitse konventsiooni artiklile 11, ning ringkonnakohus jätab need tähelepanuta. Viidatud rahvusvahelised õigusaktid kehtestavad üldise iseloomuga õigusi ega reguleeri pensioni määramise ja maksmise tingimusi ning korda ja on seetõttu asjasse mittepuutuvad. Samuti on kaebaja poolt viidatud rahvusvahelistes lepingutes sisalduvad õiguslikud kohustused rahvusvahelise iseloomuga ega anna üksikisikule reeglina subjektiivset nõudeõigust riigi vastu. 8 Apellanti ei ole koheldud ebavõrdselt võrreldes teiste Eesti Vabariigis elavate samas olukorras olevate isikutega ning rikutud ei ole Põhiseaduse §-is 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Sotsiaalkindlustus ei hõlma ainult õigust pensionile, vaid ka muud riigi abi vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral ning apellandile on tagatud elukohariigis (s. o Eesti Vabariigis) muu riigi abi, mida tal on õigus saada. See, et apellant sai pensioni Vene Föderatsiooni vahenditest, mitte aga Eesti Vabariigi vahenditest, oli tema enda valik, sest ta ei ole loobunud Vene Föderatsiooni pensionist. Ka Eesti Vabariigi seaduste alusel pensioniõigust omavatel isikutel ei ole võimalik saada korraga mitut riiklikku pensioni. Põhjendatud ei ole ka apellandi väide, et teiste riikide sõjaväepensionäridel on õigus nii Eesti Vabariigi seadustes sätestatud pensionile kui ka teiste riikide sõjaväepensionidele. Asja materjalidest, s. h ka Sotsiaalkindlustusameti 11.07.2006 kirjast nr 6.SKA 6-9/14775 nähtuvalt toimub teiste riikide sõjaväepensionäridele pensionide määramine ja maksmine üldise korra alusel või vastavalt Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi poolt sõlmitud kahepoolse sotsiaalkindlustuse lepingu sätetele. Sõjaväepensionäride sotsiaalsete tagatiste lepingu on Eesti Vabariik sõlminud ainult Venemaaga. Seega ei tulene asja materjalidest, et teiste riikide sõjaväepensionäridel on õigus nii Eesti Vabariigi seadustes sätestatud pensionile kui ka teiste riikide sõjaväepensionidele. Samuti ei saa kaebuse esitajat, kui Vene Föderatsiooniga sõlmitud kokkuleppe regulatsiooni alla kuuluvat subjekti, võrrelda sõjaväepensionäridega, kes on teeninud nende riikide sõjaväes, mis kuuluvad samasse riikidevahelisse organisatsiooni nagu NATO või Euroopa Liit, kuna nendesse organisatsioonidesse kuuluvate riikidega on Eesti sisse seadnud suhted teistel alustel. Lisaks eeltoodule ei ole tegemist diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemisega ka juba seetõttu, et pensioni maksmise peatamise aluseks on olnud kahe riigi vahel sõlmitud Kokkulepe, mis reguleerib Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalseid tagatisi Eesti Vabariigi territooriumil. Kokkulepe hõlmab Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäre ning seda isikute gruppi on koheldud võrdselt. Apellandi väite kohaselt on rikutud talle kahekordse pensioni mittemaksmisega Nõukogu Direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust. Nõukogu Direktiivi 2000/43/EÜ artikkel 1 kohaselt on direktiivi eesmärk kehtestada raamistik rassilise või etnilise päritolu alusel diskrimineerimise vastu võitlemiseks, et tagada võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamine liikmesriigis. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt peab apellant rassiliseks või etniliseks diskrimineerimiseks seda, et tema väitel teiste riikide sõjaväepensionäre koheldakse Eesti Vabariigis teisiti kui Vene Föderatsiooni sõjaväepensionäre. Nagu juba eelnevalt selgitatud, ei toimu ebavõrdset kohtlemist. Isegi siis, kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud kahepoolse sotsiaalkindlustuse lepingu alusel oleks teiste riikide sõjaväepensionäridele pensioni maksmine lahendatud erinevalt Kokkuleppe artiklist 5, ei saa rääkida sellest, et toimuks isikute ebavõrdne kohtlemine etnilise või rassilise päritolu alusel. Alusetu on ka apellandi väide õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumise kohta. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole B.T. faktiliselt Eesti Vabariigilt vanaduspensioni saanud põhjusel, et talle maksti pensioni Vene Föderatsiooni vahenditest. Lähtudes eeltoodust ja ka sellest, et nii Eesti Vabariigi seadustest kui ka Kokkuleppe artiklist 5 tuleneb põhimõte, et isikule ei maksta kahte liiki pensioni, siis ei saanud tekkida ka apellandil õiguspärast ootust selles, et talle seaduse vastaselt makstaks kahte liiki pensioni ja ei peatataks neist ühe maksmist. 9 Kokkuleppe artikli 15 lg 2 kohaselt on Kokkulepe koostatud kahes eksemplaris, kumbki eesti ja vene keeles, kusjuures mõlemad tekstid omavad võrdset jõudu. Seega ei ole asjakohane apellandi väide, et Kokkuleppe eesti- ja venekeelse teksti sisu on erinev. Ebaõige on apellandi seisukoht, et kuna antud juhul on kindlustusandjaks riik, kindlustusvõtjaks sõjaväepensionär, kindlustusjuhtumiks vähemalt 63-aastase eluea saabumine ja 15-aastane tööstaaž Eestis ning kindlustusmakseteks on sotsiaalmaks, siis kuulub kohaldamisele VÕS §
5. VÕS § 422 kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil; teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Nähtuvalt seaduse sõnastusest, sätestab VÕS § 422 eraõigusliku kindlustuslepingu mõiste. Isiku sotsiaalkindlustusega seonduv aga on tema ja riigi vaheline avalik-õiguslik suhe ning reguleeritud riikliku pensionikindlustuse seaduse ning välislepinguga ja kohaldamisele ei kuulu VÕS §
6. Asjakohased ei ole ka apellandi viited EÜ 29.04.2004 määruse nr 883/2004 art-le 50 lg 1 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 1 protokolli art-le 1 lg 1 ning väited, et kaebuse esitaja igakuised sotsiaalkindlustusmaksed ja õigus pensionile on võrdsustatavad omandiga ja, et see omand on kaebuse esitajalt nüüd Virumaa Pensioniameti Narva osakonna tegevuse tulemusena ära võetud. Selleks, et isiku õigus pensioni saamiseks oleks põhiseaduse omandiõiguse sätete kaitse all, peab isik täitma õigusaktidega sätestatud nõudeid pensioni saamiseks. Kuna RPKS § 4 lg 3 koostoimes Kokkuleppe art-ga 5 välistab sõjaväepensionäri õiguse saada Eesti pensioni Vene Föderatsioonist pensioni saamise korral ja kaebaja ei ole soovinud loobuda Vene Föderatsioonist saadavast pensionist, siis tuleb järeldada, et kaebaja ei täida õigusaktides sätestatud Eesti pensioni saamise tingimusi, mistõttu tema õigus pensionile ei ole kaitstav ei EIÕK protokolli 1 art 1 ega ka PS § 32 kohaselt. Kuna ükski apellatsioonkaebuses esitatud väidetest ei anna alust Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks, siis tuleb apellatsioonkaebus jätta tervikuna rahuldamata. Viivi Tomson Agu Timmi 10 Maili Lokk