VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik 2-04-439 (enne 01.01.2006 nr 2-426/04) 28. veebruar 2007, Narva Tamara Šabarova Kohtuasi N.B ha
§ 633
lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päev on
- veebruar
- ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 03.05.2004 esitas N. B kohtule hagiavalduse, mille kohaselt ta oli kostjaga kohtunud ja neil olid omavahelised suhted ajavahemikul 1995.a jaanuarist alates. 24.02.1996.a on hagejal sündinud tütar K. Tütre sünniakti on emana kantud hageja, aga isa kohta mingeid andmeid ei ole. 2000.a sõitis kostja Ameerikasse alaliseks elamiseks. Vaatamata sellele kostja peab end lapse isaks, teeb kingitusi. 2002.a käis kostja Narvas, veetis tütrega aega. Kuid kostja ei soovi vabatahtlikult sünnitunnistuse kannet isa kohta muuta. PKS § 42 lubab põlvnemise tuvastamist isast, kes ei ole lapse emaga abielus. Samuti hageja palub välja mõista kostjalt elatise lapse ülalpidamiseks, kuna kostja ei soovi vabatahtlikult oma lapse kasvatamisel materiaalset abi osutada. Kaheksa-aastase lapse peale peab igakuiselt kulutama: toitumine – 1500 krooni (maiustused kaasaarvatud) riided, jalatsid – igas kvartalis kuni 4000 kroonini, arvestades seda, et lapsele ostetakse riideid igal hooajal, mitte aga iga kuu. See moodustab keskmiselt 1333 krooni kuus kooli- ja kantseleitarbed – kuni 700 kroonini teatri külastamine, koolireisid – kuni 500 kroonini kommunaal- ja majandamiskulud – kuni 500 kroonini. Nõnda lapse ülalpidamiseks on vaja 4533 krooni kuus. 2
(6)Tsiviilasi nr 2-04-439 Põhjendades oma nõuet PKS §-dega 42, 60, 61, 70 palub hageja tuvastada K.I põlvnemine isast R.F-st; muuta lapse sünniaktis isa kohta tehtud kanne. K.I isaks kanda R.F; mõista kostjalt välja K.I ülalpidamiseks 2500 krooni igakuiselt hagiavalduse esitamisest alates kuni lapse täisealiseks saamiseni; mõista kostjalt välja hageja kohtukulud. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja sai hagiavalduse koos lisadega, vastuse nõudega ja kohtukutsega 13.07.2005 kohtuistungile Ameerika Ühendriikide kompetentse asutuse kaudu isiklikult kätte õigeaegselt, kuid vastust hagiavaldusele ei esitanud ja kohtuistungile ei ilmunud, mitteilmumise takistusest kohut ei teavitanud. Samuti ei ilmunud kostja ka 12.02.2007 kohtuistungile ja mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud, kuid sai kohtukutse isiklikult kätte õigeaegselt. KOHTUISTUNG 12.02.2007 kohtuistungil toetas hageja oma nõuet ja nende põhjendusi. Hageja palus vaadata asja läbi sisuliselt, kuna kostja kirjutas talle e-maili aadressile, et sai kohtukutse kätte, kuid kohtuistungile ei ilmu ja kohtule mitte midagi ei kirjuta. Arvestades, et kostja oli kutsutud kohtuistungile õigel ajal, kutses oli selgitatud istungilt puudumise tagajärgi ja kostja ei teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja ei põhistanud seda, otsustas kohus vaadata asja läbi sisuliselt. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt.
§ 230
lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Kohus on tuvastanud K.I sünnitunnistusega, et ta sündis N.I-l, isa kohta kanne puudub (I. köide tl 3). 09.07.2003 N.I abiellus ja sai uueks perekonnanimeks B (I. köide tl 4). PKS § 42 lg 1 järgi kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Tulenevalt PKS § 38 lg 3 laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. Hageja seletuste kohaselt pooled olid omavahelistes suhetes 1995.a jaanuarist alates ja 24.02.1996 sündis tütar K. Kui kostja käib Narvas, veedab ta aega tütrega. Varsti ta jälle tuleb Narva ja lubas tütrele kingitusi tuua, tütar kogu aeg suhtleb isaga e-maili teel. Kostja ei esitanud kohtule mitte mingid tõendeid, mis lükaksid umber hageja poolt öeldu, ei esitanud ka vastuväidet sellele, et ta on hagejal sündinud tütre isa. Hageja esitas kohtule fotod, kus on kostja koos hageja tütre K-ga. Hinnates kõik ülalöeldud kokku leiab kohus, et esitatud asjaolud võimaldavad R. F lapse K.I isaks pidada ja selles osas kuulub hagi rahuldamisele. 3
(6)Tsiviilasi nr 2-04-439 Kohus leiab, et hageja nõue muuta lapse sünniaktis isa kohta tehtud kanne ei kuulu rahuldamisele. Esiteks, K.I sünniaktis ei ole üldse tehtud kanne isa kohta. Teiseks, Vabariigi Valitsuse poolt 19.08.1997 määrusega nr 159 kinnitatud “Perekonnaseisuaktide koostamise, muutmise, parandamise, taastamise ja tühistamise ning perekonnaseisutunnistuste väljaandmise kord” § 27 kohaselt vanemate ühise või isa avalduse alusel teeb perekonnaseisuasutus sünniakti kande lapse isa kohta. Kui põlvnemine tuvastatakse kohtu korras, kantakse isa andmed sünniakti kohtuotsuse alusel. Sama Korra § 28 sätestab, et kui põlvnemine on kindlaks tehtud või tuvastatud perekonnaseaduse paragrahvides 41 ja 42 ettenähtud korras, teeb sünniaktis muudatused sünniakti asukohajärgne perekonnaseisuasutus. Vastavalt Korra §-le 29 avalduse punktis 28 nimetatud muudatuste tegemiseks võib esitada perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, või perekonnaseisuasutusele lapse vanema elukoha järgi, põlvnemise tuvastamise korral ka tuvastamist nõudnud isiku elukoha järgi. Perekonnaseisuasutus kinnitab ja edastab nõuetekohaselt vormistatud avalduse perekonnaseisuasutusele, kus sünniakt asub. Pärast sünniaktis muudatuste tegemist antakse välja uus sünnitunnistus. Seega tuleb hagejal peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist pöörduda sellega Perekonnaseisuasutuse poole, kus tehakse vastav muudatus K.I sünniaktis ja väljastatakse uus sünnitunnistus. Kohus leiab, et hageja nõue elatise väljamõistmise osas on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele ka osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2004 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 2480 krooni, pool sellest moodustas 1240 krooni; alates 01.01.2005 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 2690 krooni, pool sellest moodustas 1345 krooni; alates 01.01.2006 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni, pool sellest moodustas 1500 krooni ning alates 01.01.2007 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni, pool sellest moodustab 1800 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Antud asjas PKS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid puuduvad. Puuduvad siin ka PKS § 61 lg-s 8 sätestatud asjaolud, mis annavad kohtule võimalust vabastada kostjat kohustusest last ülal pidada. Kohtule ei ole esitatud tõendid selle kohta, et kostja täitis lapse ülalpidamiskohtustust, seega tuleb hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis tütre ülalpidamiseks. Kuid elatise summa, mis on nõutud hageja poolt, ei ole kohtu arvates põhjendatud. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele: 7-13.aastasele lapsele moodustavad 2182 krooni kuus 14 või üle selle lapsele moodustavad 3210 krooni. (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). Need asjaolud loeb kohus üldtuntuks. 4
(6)Tsiviilasi nr 2-04-439 Hageja arvestuses toodud, näiteks, kulutusi rõivastele ja jalatsitele 8-aastasele tütrele summas 1333 krooni kuus, ”Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodikas” rõivastele ja jalatsitele 7-13.a lapsele kulutakse 215 krooni kuus; hageja arvestuses toodud toitumisele kulud moodustavad 1500 krooni, metoodikas näidatud 665 krooni; hageja arvestuse kohaselt kulutab ta kooli- ja kantseleitarvetele kuni 700 krooni kuus, metoodikas on arvestatud sellele 155 krooni; hageja näitab, et teatri külastamisele ja koolireisile kulutab ta kuni 500 kroonini igakuiselt, kuid metoodikas on arvestatud sellele 170 krooni. Kohus leiab, et hageja on ilmselt suurendanud lapse ülalpidamiskulutusi. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja ei tõendanud lapse ülalpidamiskulutusi summas, mis annaks kohtule õiguse mõista kostjalt välja elatise summas 2500 krooni nagu palub hageja. Kohus loeb põhjendatuks mõista elatis iga-aastase miinimummääras alates hagi esitamise päevast, mis on antud juhul 03.05.2004, kuni lapse täisealiseks saamiseni. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. MENETLUSKULUD Hageja palus mõista kostjalt välja tema kasuks kohtukulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt (enne 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Hageja kohtukulud on järgmised: riigilõiv 120 krooni (I. köide tl 8), dokumentide kättetoimetamistasu 91 USA dollarit, mis seisuga 08.07.2004 moodustas 1155,70 krooni pluss teenustasu 400 krooni (I. köide tl 21); dokumentide kättetoimetamistasu 91 USA dollarit, mis seisuga 30.07.2005 moodustas 1186,63 krooni pluss teenustasu 400 krooni (II. köide tl 22); dokumentide kättetoimetamistasu 4 USA dollarit, mis seisuga 02.02.2006 moodustas 52,16 krooni pluss teenustasu 400 krooni (II. köide tl 49), kokku dokumentide kättetoimetamistasu 3594,49 krooni; tõlkekulud kogusummas 1634,30 krooni (I. köide tl-d 34, 54; II. köide tl-d 2, 15, 33, 43). Seega kokku hageja kandis kohtukulusid summas 5348,79 krooni. Kohus leiab, et need kohtukulud olid vajalikud ja põhjendatud. Vaatamata hagi osalisele rahuldamisele, arvestades kostja käitumist, mis suurendas hageja poolt kantavate kohtukulud, kohus loeb ebaõiglaseks jätta neid hagejale kanda. Kohus leiab õiglaseks hageja kohtukuludest 1/3 jätta hagejale kanda, aga ülejäänud 2/3 mõista kostjalt välja hageja kasuks. Tulenevalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 47 lg 1 p 1 tuleb hagilt tasuda riigilõivu seaduses sätestatud suuruses. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p-le 2 oli hageja vabastatud 5
(6)Tsiviilasi nr 2-04-439 riigilõivu tasumisest elatise hagi esitamisel. TsMS § 64 lg 1 järgi mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja oli vabastatud, välja kostjalt.
§ 48lg 1 p 3 määratakse hagihind elatise hagis – aasta elatusrahaga.
Arvestades, et hagiavaldus oli esitatud 03.05.2004 ja kostja peab kuni 01.01.2005 (seega 7 kuud) maksma elatis summas 1240 krooni, edaspidi kuni 01.01.2006 summas 1345 krooni, moodustab hagihind käesolevas asjas 15405 krooni ((1240 krooni * 7 kuud) + (1345 krooni * 5 kuud)) ning riigilõivu suurus antud summalt vastavalt Riigilõivuseaduse § 37 lg 1 ning lisale nr 2 (enne 01.01.2007 kehtinud redaktsioon ja enne 01.01.2006 kehtinud määrad) – 1400 krooni, seepärast tuleb kostjalt mõista riigituludesse välja riigilõiv 1400 krooni. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 6
(6)