← Eesti

3-06-95/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 07.07.2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-95 Haldusasi OÜ Fransertal ja AS

§ 4

lõike 2 alusel määratakse Paljassaare sadama akvatooriumi piirid korralduses märgitud koordinaatidega (p-d 1-10) ning p-de 4-5 ja 10-1 vahele jääva rannajoone ning sadamarajatistega. Vabariigi Valitsuse 12.12.2005 korraldusega nr 781

§ 4

lg 2 alusel määratakse Lahesuu sadama akvatooriumi piirid korralduses märgitud koordinaatidega (p-d 16) ning p-de 1-6 vahele jääva rannajoone ja sadamarajatistega. Kaebuse esitaja arvates Vabariigi Valitsus eelnimetatud haldusaktide väljaandmisel rikkus kaebajate ärakuulamisõigust ja nende suhtes uurimispõhimõtet. Vabariigi Valitsusele oli teada menetlusosaliste olemasolu HMS § 11 lg 1 p 3 tähenduses, kuid ühtegi toimingut ega selgitust enne haldusaktide vastuvõtmist ei esitatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID

  1. mail 2005.a. pöördus AS Lahesuu Sadam kirjaga nr. 1088 majandus- ja kommunikatsiooniministri poole Lahesuu sadama akvatooriumi piiride määramiseks. Antud pöördumises leiti, et AS Lahesuu Sadam on Paljassaare tee 14A kinnistu, mis piirneb vahetult merega, omanik. Kinnistu asukoht ja kuju võimaldavad kinnistule ehitada kaid ning kasutada kinnistut meresadamana. Seoses sellega soovis AS Lahesuu Sadam moodustada uue meresadama nimetusega Lahesuu sadam.
  2. juulil 2005.a. pöördusid AS Haltransa ja OÜ Fransertal Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole ettepanekuga algatada Haltransa sadama akvatooriumi piiride määramine. OÜ Fransertal on kinnistu (kinnisturegistriosa nr. 36657, aadressiga Nõlva 9, Tallinn) omanik ja AS Haltransa on antud kinnistul asuva hoonestusõiguse omanik (kinnistusregistri registriosa nr. 39227), mis piirneb vahetult merega. Kinnistu asukoht ja kuju võimaldavad kinnistule ehitada kaid ning kasutada kinnistut meresadamana. Seoses eeltooduga soovivad OÜ Fransertal ja AS Haltransa moodustada uue meresadama nimetusega Haltransa sadam.
  3. juunil 2005.a. pöördus Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium oma kirjaga nr. 3.2.1/7642 Tallinna Linnavolikogu poole, milles palus kooskõlastada Lahesuu sadama akvatooriumi piiripunktide koordinaadid vastavalt AS-i Lahesuu Sadam volitatud esindaja OÜ Advokaadibüroo Pohla ja Hallmägi taotlusele. AS Haltransa ja OÜ Fransertal esitasid Tallinna Linnavolikogule vastuväited, mille kohaselt uue sadama teke AS Haltransa ja OÜ Fransertal kinnisasjade vastaskaldal võib takistada nende tegevust ning nendega ei ole kooskõlastatud Lahesuu sadama piire. Tallinna Linnavolikogu menetles antud küsimuse ilma, et oleks teavitanud volikogu liikmeid vastuväidete olemasolust.
  4. juunil 2005.a. otsusega nr. 199 kooskõlastas Tallinna Linnavolikogu Lahesuu sadama piirid. Antud otsuse suhtes esitasid AS Haltransa ja OÜ Fransertal vaide ning tänasel päeval on antud vaidlus Tallinna Halduskohtu Tallinna Kohtumajas (haldusasi nr. 3-1361/2005). Vastavalt Tallinna Halduskohtu
  5. detsembri 2005.a. kohtumäärusele haldusasjas nr. 3-1361/2005 liideti AS Haltransa ja OÜ Fransertal kaebused ühte menetlusse. Tallinna Linnavolikogu
  6. juuni 2005.a. otsuse osas on asunud kohtud seisukohale (sh. Tallinna Ringkonnakohtu
  7. detsembri 2005.a. kohtumäärus nr. 2-3/1063/05) esialgse õiguskaitse kohaldamisele esitatud erikaebuse läbivaatamisel, et Tallinna Linnavolikogu kooskõlastuse näol ei ole tegemist haldusaktiga, kuna see ei tekita, lõpeta ega muuda haldusväliste subjektide õigusi ega kohustusi. Õiguslikult siduvaks otsuseks on meresadama akvatooriumi piiride määramine ja piirid määrab haldusaktiga Vabariigi Valitsus. Kuivõrd juba varasemates kaebustes on AS Haltransa ja OÜ Fransertal selgelt näidanud oma õigusliku huvi olemasolu ja õiguste rikkumist Lahesuu sadama akvatooriumi piiride määramisel ja on kasutanud kaebeõigust Tallinna Volikogu
  8. juuni 2005.a. otsuse nr. 199 kehtetuks tunnistamiseks ning saanud kohtutelt sõnaselged juhised, et vaidlustatavaks (õigusi rikkuvaks) haldusaktiks on vaieldamatult akvatooriumi piiride määramine, esitab AS Haltransa käesoleva kaebuse kolmele omavahel sidusalt seotud haldusaktile: Vabariigi Valitsuse
  9. detsembri 2005.a. korraldusele nr. 781, millega määrati Lahesuu sadama akvatooriumi piirid, Vabariigi Valitsuse
  10. detsembri 2005.a. korraldusele nr. 780, millega määrati Paljassaare sadama akvatooriumi piirid ja Vabariigi Valitsuse
  11. detsembri 2005.a. määrusele nr. 292, millega tunnistati Vabariigi Valitsuse
  12. detsembri 2000.a. määrus nr. 441 „Paljassaare sadama akvatooriumi piiride määramine“ kehtetuks.
  13. Kaebuste esitaja õiguste rikkumine. AS Haltransa ja OÜ Fransertal on kogu aeg olnud seisukohal, alates momendist kui nad teavitasid Tallinna Linnavolikogu enda vastuväidetest Lahesuu sadama akvatooriumi piiride määramisel, et antud akvatooriumi määramisel tuleb arvestada ka vastaskaldal asuva kinnisasja omanike huvidega. AS-le Haltransa ja OÜ-le Fransertal kuuluv kinnisasi piirneb merega ja ka neile peab tagama võimaluse edasiseks arenguks, sh. tegutsemiseks meresadamana. AS Haltransa ja OÜ Fransertal on
  14. juulil 2005.a. esitatud taotluse, et määrataks Haltransa sadama akvatooriumi piirid. Eelpool viidatud Tallinna Ringkonnakohtu
  15. detsembri 2005.a. määrusele vastuse esitamisel on Tallinna Linnavolikogu esitanud vastuse, milles on esitatud põhjendused, et Haltransa sadama akvatooriumi piiride määramine ei ole takistatud Lahesuu sadama akvatooriumi piiride määramise tõttu. OÜ Fransertal ja AS Haltransa leiavad, et: 1) Tallinna Linnavolikogu ei ole pädev antud küsimuses seisukohta võtma; 2) Vabariigi Valitsus ei ole eelnevalt haldusmenetluses neid asjaolusid välja selgitanud, mis tekitab eelduslikult olukorra, kus Haltransa sadama akvatoorium võib jääda määramata, sest kahe sadama vahelisel alal ei ole võimalik teostada ohutut laevaliiklust. Kaebuse esitaja toetab igati Põhja-Tallinna linnaosa arengut Paljasaare lahes, kuid akvatooriumite määramise menetlus peab olema üheaegne ja tagama kõigi asjaosaliste tegutsemise võimalikkuse. Käesoleval momendil Lahesuu sadamale määratud akvatoorium ei võimalda ohutut laevaliiklust alal, mis jääks Lahesuu sadama ja Haltransa sadama vahele. Menetluse käigus võib olla vajalik asjaomaste ametiasutuste seisukoha, arvamuse küsimine (Veeteede amet). Vaidlustatavad haldusaktid ja nende seotus kaebuse esitaja õiguste rikkumisega. Kaebuse esitaja on vaidlustanud Vabariigi Valitsuse
  16. detsembri 2005.a. korralduse nr. 781, millega määrati Lahesuu sadama akvatooriumi piirid. Antud haldusaktiga on otseses seoses veel kaks haldusakti. Varasemalt kehtis Paljassaare sadama akvatoorium vastavalt
  17. detsembri 2000.a. määrusele nr.
  18. Paljassaare sadama akvatooriumi piirid olid määratud ainult merepoolsete punktidega väljaspool lahesuud, mitte aga Paljassaare lahe siseselt. Käesoleval juhul Vabariigi Valitsuse
  19. detsembri 2005.a. määrusega nr. 292 tunnistati Vabariigi Valitsuse
  20. detsembri 2000.a. määrus nr. 441 kehtetuks ja kehtestati Vabariigi Valitsuse
  21. detsembri 2005.a. korraldusega nr. 780 Paljassaare sadama akvatooriumi uued piirid. Paljassaare sadama akvatooriumi piiride määramist

§ 4lg.2 tähenduses ei ole toimunud.

Sellist menetlust ei ole toimunud ka Tallinna Linnavolikogu poolt. Vähemalt aastal 2005.a. ei ole volikogu võtnud Paljassaare sadama akvatooriumi piiride määramise osas vastu ühtegi otsustust. Sellise eelduse aga seab

§ 4lg.2.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et antud sidus haldusaktidega soovitakse: 1) kindlaks määrata Lahesuu sadama akvatoorium; 2) vaidlusi välistavalt kinnistada Paljassaare sadama akvatooriumi piirid (seda ka ulatuseni, kuhu

tähenduses Paljassaare sadama akvatooriumi piirid ei saa ulatuda).

§ 2

sätestab, et sadam on laevanduslikuks ja kaubanduslikuks tegevuseks, laevaremondiks või harrastuslikuks laevasõiduks, vm. merendusalaseks tegevuseks kohandatud, piiritletud alal asuv hoonete ja rajatiste kompleks koos selle juurde kuuluva akvatooriumiga.

§ 3

sätestab, et sadama ala on sadama funktsionaalseks tegutsemiseks kasutatav maa ja akvatoorium koos sinna juurde kuuluvate kaide, lainemurdjate, kaldatammide, sadamapiiridesse jäävate sisse- ja väljasõiduteedega, mida kasutatakse laevade, kaupade töötlemiseks, reisijate teenindamiseks ning muuks laevaliiklusega seotud tegevuseks. Eeltoodust lähtuvalt saab sadama alaks olla vaid sadama funktsionaalseks tegevuseks kasutatav maa ja selle juurde kuuluv akvatoorium. AS Haltransa ja OÜ Fransertal ei ole endale kuuluvat kinnistut ega maad andnud sadamale kasutamiseks sadama alana. Eeltoodust lähtuvalt ei saa AS Haltransa ja OÜ Fransertal kinnisasjad kuuluda sadama ala hulka, sh. ala mis piirneb nende kinnisasjadega merega.

  1. aprillil 2004.a. võttis Tallinna Linnavalitsus vastu korralduse nr. 659-k, millega algatati Nõlva tn. 9, 11a kruntide ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine. Eeltoodud planeeringu alusel soovib AS Haltransa laiendada olemasolevat terminaali ja rajada täiendav kai (vt. lähteülesanne nr.1816). Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, tehes ettepaneku Vabariigi Valitsusele Lahesuu sadama akvatooriumi piiride määramiseks (ning sh. Paljassaare sadama akvatooriumi piiride kindlaksmääramiseks), ei ole välja selgitanud puudutatud isikute seisukohti ega lähtunud uurimisprintsiibist, kas antud sadama teke võib rikkuda kellegi isiku õigusi või mitte. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Haldusmenetluse seaduse § 11 lg.1 p.3 kohaselt on haldusmenetluses menetlusosaliseks isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt või toiming võib puudutada (kolmas isik). AS Haltransa ja OÜ Fransertal on aktiivselt teavitanud, et Lahesuu sadama piiride määramine rikub nende õigusi. Eelpool toodud käsitluses märkis kaebuse esitaja, millisel viisil teavitati Tallinna Linnavolikogu kooskõlastuse andmise eelselt kaebuse esitaja võimalike huvide rikkumisest.
  2. novembril 2005.a. esitas kaebuse esitaja Eesti Vabariigi peaministrile ja majandus- ja kommunikatsiooniministrile teate, milles märgiti, et: 1) Tallinna Linnavolikogu poolt antud kooskõlastus on vaidlustatud halduskohtus; 2) AS Haltransa ja OÜ Fransertal ei nõustu Lahesuu sadama akvatooriumi piiride ettepanekuga, sest see võib takistada või võimatuks osutuda AS Haltransa ja OÜ Fransertal kinnistuga piirneva veeala edasist arengut, sh. sadama ala moodustamist. Lisaks sadama ala moodustamisele takistatakse Tallinna linna poolt algatatud detailplaneeringu realiseerimist (
  3. aprilli 2004.a. korraldus nr. 659-k). Vaatamata sellele, et
  4. novembril 2005.a. antud teade edastati, menetles Vabariigi Valitsus nimetatud küsimust
  5. detsembri 2005.a. Vabariigi Valitsuse istungil, mille kohta anti välja haldusaktid
  6. detsembril 2005.a. Eeltoodust lähtuvalt on kaebuse esitaja seisukohal, et Vabariigi Valitsusele oli teada menetlusosaliste olemasolu Haldusmenetluse seaduse § 11 lg.1 p.3 tähenduses, kuid ühtegi toimingut ega selgitust enne haldusaktide vastuvõtmist ei esitatud. Eeltooduga rikuti ka OÜ Fransertal ja AS Haltransa ärakuulamisõigust ja uurimispõhimõtet. Eeltoodu annab veelkord kinnitust, et kaebuse esitaja pöördus
  7. oktoobril 2005.a. Tallinna Halduskohtu poole põhjendatud kahtlusega, vaidlustades Tallinna Linnavolikogu
  8. juuni 2005.a. otsuse nr. 199, et ilma kohtuliku sekkumiseta ei soovita tegelikku reaalset haldusmenetlust uurimisprintsiibist lähtuvalt läbi viia. Kaebaja esindaja taotleb vaidlustatud haldusaktide tühistamist ning vastustajalt kohtukulude väljamõistmist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ka vastustaja) vaidleb kaebusele vastu järgmiste põhjendustega.
  9. HKMS § 7 lg 2 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. AS Haltransa ja OÜ Fransertal (edaspidi kaebuse esitajad) on vaidlustanud Vabariigi Valitsuse 12.12.2005 korralduse nr 781 “Lahesuu sadama akvatooriumi piiride määramine” ning sellega seonduvad Vabariigi Valitsuse 12.12.2005 korralduse nr 780 “Paljassaare sadama akvatooriumi piiride määramine” ja Vabariigi Valitsuse 12.12.2005 määruse nr 292 “Vabariigi Valitsuse
  10. detsembri
  11. a määruse nr 441 “Paljassaare sadama akvatooriumi piiride määramine” kehtetuks tunnistamine”. Seega leiavad kaebuse esitajad, et nimetatud aktidega on rikutud nende õigusi või piiratud nende vabadusi. Kaebuse esitajate sõnutsi oleks pidanud Lahesuu sadama akvatooriumi piiride määramisel arvestama ka vastaskaldal asuva kinnisasja omanike huvidega ning tagama neile võimaluse edasiseks arenguks, sh tegutsemiseks meresadamana. Majandusja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohal, et Lahesuu sadama akvatooriumi piiride määramine ei takista vastaskaldal asuva kinnistu omanike võimalikku soovi asutada sinna meresadam pärast vajaliku menetluse läbimist. Kaebuse esitajad ei täpsusta ei varasemates kirjades ega ka kaebuses, kuidas Lahesuu sadama akvatooriumi piiride määramine nende edasist arengut, sh meresadamana tegutsemist, takistab. Kaebuse esitajad ei ole selgitanud, milliseid nende subjektiivseid õigusi on Lahesuu sadama akvatooriumi piiride määramine riivanud või mis kohustusi on see nendele tekitanud. Samuti ei selgu kaebuse esitajate väitest, mil viisil Lahesuu sadamale määratud akvatoorium ei võimalda ohutut laevaliiklust alal, mis jääks Lahesuu sadama ja Haltransa sadama vahele. Vastavalt

§-le 12 vastutab sadama valdaja ohutu laevaliikluse tagamise eest sadamas. Kuivõrd võimalik Haltransa sadam oleks osa Paljasssaare sadama akvatooriumist, siis väljaspool Haltransa sadamat ja Lahesuu sadamat peab laevaliikluse ohutuse tagama AS Tallinna Sadam kui Paljassaare sadama valdaja. Kaebuse esitajate väitest võib välja lugeda eelduse, justkui Lahesuu sadama akvatoorium takistab AS-il Tallinna Sadam täita oma laevaliikluse ohutusalaseid kohustusi. Samas on AS Tallinna Sadam oma

  1. novembri
  2. a kirjas nr 1-5/3229 (lisa 1) Lahesuu sadama akvatooriumi piirid kooskõlastanud. Samuti on kooskõlastanud Lahesuu sadama akvatooriumi piirid oma
  3. augusti
  4. a. kirjaga nr 5-65/2117 Veeteede Amet (lisa 2). Kokkuvõtlikult võib väita, et kaebuse esitajad leiavad olevat rikutud nende õigusi, mida neil hetkel veel ei ole, aga mida loodetakse tulevikus saada. Seega leitakse, et vastustaja pidi arvestama kaebuse esitajate õigustega ning asjaoludega, mis tulevikus võivad tekkida aga võivad ka mitte tekkida.
  5. Kaebuse esitajad on vaidlustanud ülalnimetatud kolm akti, väites, et Paljassaare sadama akvatooriumi piiride määramist

§ 4lg 2 tähenduses ei ole toimunud.

Vastustaja sellise väitega ei nõustu. Tallinna Linnavalitsus on

  1. oktoobri
  2. a kirjas nr LV-1/4488 (lisa 3) sõnaselgelt väljendanud seisukohta, et kuna Lahesuu sadama akvatoorium asus Paljassaare sadama akvatooriumis, siis ühtlasi kooskõlastati Lahesuu sadama piiride kooskõlastamisega ka Paljassaare sadama akvatooriumi piirimuudatus ning puudub vajadus uueks Paljassaare sadama akvatooriumi piiride kooskõlastamiseks. Pärast kohalikust omavalitsusest kinnituse saamist, et kooskõlastus on olemas, edastas vastustaja selle koos korralduse eelnõuga
  3. novembri
  4. a kirjaga nr 1.15.1-4/05/80 (lisa 4) Vabariigi Valitsusele akvatooriumi piiride määramiseks. Samuti peab kordama, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et

§ 4

lg 2 sätestatud menetluses tehti vigu, ei riku see mingil viisil kaebuse esitajate õigusi.

  1. Kaebuse esitajad väidavad, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, tehes Vabariigi Valitsusele ettepaneku Lahesuu sadama akvatooriumi piiride määramiseks, ei ole välja selgitanud puudutatud isikute seisukohti ega lähtunud uurimisprintsiibist ning kuulanud ära kaebuse esitajate seisukohti. Leiame, et kaebuse esitajad said enne akvatooriumi piiride määramist oma seisukoha väljendada nende poolt 30.11.2005 saadetud kirjaga Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Vabariigi Valitsusele. Asjaolu, et kaebuse esitajate põhjendusi ei peetud asjakohasteks ja piisavateks, ei anna alust väita, et kaebuse esitajad ei ole saanud oma seisukohta üldse välja öelda. Nagu juba ülalpool märgitud, leiti, et kaebuste esitajate õigusi akvatooriumi piiride määramisega ei piirata. Vastustaja esindajad paluvad kaebused jätta rahuldamata. KAASATUD KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD AS Tallinna Sadam: AS Tallinna Sadam on seisukohal, et AS-i Haltransa ja OÜ Fransertal poolt esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning esitab alljärgnevad põhjendused:
  2. Kaebajate väide, et Lahesuu sadama akvatooriumi piiride määramisel ei ole arvestatud vastaskaldal asuva kinnisasja omanike huvidega on põhjendamata. Lahesuu sadama akvatooriumi piirid on määratud ulatuses, mis ei takista vastaskaldale akvatooriumi piiride määramist ega ka laevaliiklust Lahesuu sadama akvatooriumi ja võimaliku Haltransa sadama akvatooriumi piiride vahelisel veealal. AS Tallinna Sadam lisab käesolevale seisukohale Lahesuu sadama akvatooriumi plaani, millest nähtub, et vastaskaldale rajatavale võimalikule sadamale on võimalik määrata akvatoorium sarnaselt olemasolevale Lahesuu sadama akvatooriumile. Seega ei ole kaevatavate haldusaktidega piiratud Kaebajate kinnisasja võimalikku arengut, sh tegutsemist meresadamana. Samuti võimaldab nii Lahesuu sadama akvatoorium kui ka vastaskaldale rajatava võimaliku sadama akvatoorium ohutut laevaliiklust akvatooriumite vahelisel veealal. AS Tallinna Sadam on seisukohal, et Lahesuu sadama akvatooriumi piiride määramisel on arvesse võetud kõigi menetlusosaliste huve.
  3. Kaebajate väide, et akvatooriumite määramise menetlus peab olema üheaegne, on alusetu. Õigusaktidest ei tulene nõuet, et akvatooriumi määramisel peab määrama ka võimalike tulevikus rajatavate sadamate akvatooriumite piirid antud piirkonnas. Lahesuu sadama akvatooriumi piiride määramisega ei välistata teiste võimalike sadamate akvatooriumite piiride määramist antud piirkonnas.
  4. Kaebajate väide, et nende kinnisasi on antud sadamale kasutamiseks sadama alana, on väär. Vastavalt Asjaõigusseaduse § 133 lg 1 ulatub kinnisomand mere rannajooneni, mis on mere tavaline veepiir. Kaebajate kinnisasi ei ulatu Paljassaare sadama akvatooriumile, samuti ei kuulu Kaebajate kinnisasi Paljassaare sadama sadama-ala hulka. Arusaamatuks jääb antud väidetava Kaebajate õiguste rikkumise seos kaevatavate haldusaktidega - kaebuse rahuldamise korral ei muutuks Paljassaare sadama akvatooriumi piirid Kaebajate kinnisasjaga piirneval veealal. Kolmanda isiku esindaja palub kaebuse jätta rahuldamata AS Lahesuu Sadam:
  5. Kaebajatel puudub kaebeõigus 1.1 Kaebusega halduskohtusse pöördumiseks peab olema kaebaja õigusi õigusvastaselt rikutud. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi: HkMS) § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. HkMS § 10 lg 2 p 3 ja p 4 kohaselt tuleb halduskohtule esitatavas kaebuses märkida ka põhjused, miks kaebaja leiab, et haldusakt või toiming on õigusvastane, ning milliseid kaebaja õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub või milliseid vabadusi piirab. Viidatud sätetest tulenevalt on isikul õigus kaebusega halduskohtusse pöörduda siis, kui tema õigusi või vabadusi on ka tegelikkuses kaevatava haldusaktiga või toiminguga rikutud. Seega on kaebuses oluline märkida, milliseid kaebaja õigusi on vaidlustatava haldusaktiga kahjustatud ning miks see on õigusvastane. 1.2 Kaebajate väited oma õiguste rikkumiste kohta on paljasõnalised Kaebusest nähtuvalt on Kaebajad seisukohal, et Lahesuu sadama akvatooriumi piiride määramisel ei ole võetud arvesse Kaebajate huvisid ja soovi Haltransa sadama avamiseks tulevikus. Kaebajate väitel võib see saada takistuseks Haltransa sadama akvatooriumi piiride määramisel, kuna Lahesuu sadama ja tulevikus avada kavatsetava Haltransa sadama vahelisel alal ei ole võimalik teostada ohutut laevaliiklust. Samuti on Kaebajad kaebuses märkinud, et nad ei ole endale kuuluvat kinnistut andnud sadamale kasutamiseks sadama alana. Kaebajate väited nende huvidega mittearvestamise kohta Lahesuu sadama akvatooriumi määratlemisel on paljasõnalised. Puudub mistahes info selle kohta, et Lahesuu sadama akvatooriumi piiride määramisel ei oleks arvestatud ka Kaebajate huvidega, sealhulgas sooviga avada tulevikus Haltransa sadam. Siinkohal rõhutab Lahesuu Sadam, et Kaebajate kaebustest nähtuvalt on Haltransa sadama rajamine alles algusjärgus ning algatatud on detailplaneering Haltransa sadama rajamiseks. Sellest tulenevalt pole käesoleval ajal teada, kas Haltransa sadama rajamise plaan üleüldse realiseerub, mistõttu pole ka võimalik rääkida Kaebajate õiguste rikkumisest. Lisaks sellele on aga detailplaneeringu menetlemise käigus võimalik Haltransa sadama rajamiseks ette lahendused, mis võtavad arvesse olemasolevat olukorda, sealhulgas nii Lahesuu sadama kui ka Paljassaare sadama akvatooriumite piire. Ka seetõttu on väide Kaebajate õiguste rikkumisest praeguses olukorras põhjendamatu. Samuti on paljasõnaline ning väär väide, et Lahesuu sadama akvatooriumi määramise tõttu on võimatu Haltransa sadama akvatooriumi määramine ning laevade ohutu liiklemine kahe sadama vahelisel alal. Lahesuu sadama akvatooriumi suurus on määratud selliselt, et see hõlmaks vähima vajaliku ala. Lahesuu sadama akvatooriumi laius on kõige laiemas kohas 35 meetrit ning selle välispiir jääb vastaskaldast ning võimaliku tulevikus rajatava Haltransa sadama vajaliku suurusega akvatooriumi välispiirist ohutu laevaliikluse tagamiseks piisavalt kaugele. Haltransa sadama rajamise põhimõttelist võimalikkust tulevikus ning probleemide puudumist ohutu laevaliikluse korraldamisel Lahesuu sadama ja võimaliku tulevikus rajatava Haltransa sadama vahelisel alal on oma kaebuste osas esitatud seisukohas kinnitanud mainutd alale jääva Paljassaare sadama valdaja AS Tallinna Sadam. Ka Veeteede Amet on Lahesuu sadama akvatooriumi piirid ning Paljassaare sadama akvatooriumi uued piirid mistahes ohutusalaseid märkuseid esitamata. Asjakohatu on kaebuses esitatud väide, et Kaebajad ei ole endale kuuluvat kinnistut andnud sadamale kasutamiseks sadama alana. Esiteks jääb arusaamatuks, kas Kaebajad on silmas pidanud Lahesuu sadamat või Paljassaare sadamat. Samas ei oma see aga tähtsust, kuna Kaebajate kinnistu ei ole arvatud kummagi sadama sadama ala hulka, väide Kaebajate kinnistute kasutamisest teiste isikute poolt sadama alana ei vasta tegelikule olukorrale. Kaebajate väited on asjakohatud ka tulenevalt Asjaõigusseaduse § 133 lg 1, mille kohaselt kinnisomand ulatub mere rannajooneni ning rannajoon on mere tavaline veepiir. Seega ei ole Kaebajatel alust käsitleda vee-ala Paljassaare sadamas enda kinnistu osana. Esitatust nähtuvalt on Kaebajate väited võimalikest takistustest Haltransa sadama akvatooriumi määramiseks põhjendamatud. Samuti on põhjendamatud kaebuse väited Kaebajate õiguste rikkumise kohta Lahesuu sadama akvatooriumi määramisel. 1.3 Korraldus 780 ja Määrus 292 ei saa Kaebajate õigusi rikkuda Kaebuste väidete kohaselt on nende õigused rikutud seoses Lahesuu sadama akvatooriumi määramisega, kuna selle tõttu pole võimalik Haltransa sadama rajamine ja sellele akvatooriumi määramine. Kui Kaebajate kõnealused väited isegi peaksid paika, siis ei põhjenda see Kaebajate kaebeõiguse olemasolu Korraldus 780 ja Määruse 292 osas, kuna nimetatud haldusaktid ei ole seotud Lahesuu sadama akvatooriumi määramisega, vaid Paljassaare sadama akvatooriumi määramisega. Kaebajate kaebuste valguses ei oma tähtsust, kas Lahesuu sadama akvatooriumi määramisega koos toimunud Paljassaare sadama akvatooriumi määramine, mis võttis arvesse Lahesuu sadama akvatooriumi määramist, toimus nõuetekohaselt või mitte, kuna ka minetuste esinemisel Paljassaare sadama akvatooriumi uute piiride määramisel ei ole Kaebajate õigusi rikutud. Kui Kaebajate kaebused Korralduse 780 ja Määruse 292 osas isegi rahuldataks, siis ei muutuks Paljassaare sadama akvatooriumi piirid võimaliku tulevikus rajatava Haltransa sadama pool. Seega ei saa Paljassaare sadama akvatooriumi uute piiride määramine Korraldusega 780 ja Määrusega 292 mõjutada Kaebajate õigusi ning neil puudub nimetatud haldusaktide vaidlustamiseks kaebeõigus. 1.4 Kaebajate ärakuulamisõigust ja uurimispõhimõtet ei ole rikutud Kaebajad on väitnud, et rikutud on nende ärakuulamisõigust ja uurimispõhimõtet, kuna vaatamata nende pöördumistele seoses Lahesuu sadama akvatooriumi piiride määramisega ja sellega seotud probleemidega on Lahesuu sadama akvatoorium siiski määratud. Lahesuu Sadam on seisukohal, et haldusmenetluse põhimõtteid ning sellega seonduvaid võimalikke Kaebajate õigusi haldusmenetluses ei ole rikutud. Esiteks on üksnes Kaebajate väide, et nende poolt avaldatut pole haldusmenetluses arvesse võetud ning neid haldusmenetluse käigus ära kuulatud. Vastustaja on kaebustele antud seletuses selgitanud, et Kaebajate poolt avaldatut kaaluti, kuid peeti põhjendamatuks. Lahesuu Sadam rõhutab, et ka kaebustes ei ole Kaebajad oma seisukohti ja avaldusi veenvalt põhjendanud. Samuti ei saa Kaebajate poolt avaldatu arvesse võtmise ning kaalumisena käsitleda üksnes Kaebajate seisukohtadega nõustumist. 1.5 Kaebajatel puudub kaebeõigus ja kaebuste väited on alusetud Eespool esitatust nähtuvalt on Kaebajate väited oma õiguste õigusvastasest rikkumisest Korraldusega 780, Korraldusega 781 ja Määrusega 292 paljasõnalised ning põhistamata. Kolmanda isiku esindaja palub kaebuse jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud menetlusosaliste selgitusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebused ei ole põhjendatud järgnevatel motiividel: Tühistamiskaebuse esitamise eelduseks on isiku õiguste rikkumine või vabaduste piiramine. Õiguste rikkumine ei saa olla tulevikku suunatud või oletatav. Vabariigi Valitsuse 12.12.2005 määrusega nr 292 tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 19.12.2000 määrus nr 441 „Paljassaare sadama akvatooriumi piiride määramine“. Määrus nr 292 on kehtestatud Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 93 lõike 1 alusel seoses asjaoluga, et sadama akvatooriumi piirid määratakse Vabariigi Valitsuse korraldusega. Käesoleval juhul Vabariigi Valitsus sadama akvatooriumi piiride määramise kehtestab mitte määruse, vaid korraldusega, mis on õige ja seadusega vastavuses. Kohus leiab, nimetatud määrus ei puuduta kaebuse esitajat ega saa seeläbi rikkuda kaebaja väidetavaid õigusi. Vabariigi Valitsuse 12.12.2005 korraldusega nr 780

§ 4

lõike 2 alusel määratakse Paljassaare sadama akvatooriumi piirid korralduses märgitud koordinaatidega ning Vabariigi Valitsuse 12.12.2005 korraldusega nr 781

§ 4

lg 2 alusel määratakse Lahesuu sadama akvatooriumi piirid korralduses märgitud koordinaatidega. Kohus on seisukohal, et nimetatud korraldused ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Kohus käesolevas haldusasjas ei ole tuvastanud kaebuse esitaja õiguste või vabaduste riivet seonduvalt vaidlustatud aktidega. Kaebuse esitaja arvates Vabariigi Valitsus eelnimetatud haldusaktide väljaandmisel rikkus kaebajate ärakuulamisõigust ja nende suhtes uurimispõhimõtet. Kohus ei nõustu kaebaja sellekohase väitega, mis on kohtu hinnangul käesolevas haldusasjas kohatu.

§-is 4 on antud sadama akvatooriumi mõiste, mille kohaselt akvatoorium on piiritletud, püsivalt veega kaetud ala, mida kasutatakse laevaliikluseks või muuks sadama funktsionaalseks tegevuseks. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse, et meresadama akvatooriumi piirid määrab majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepaneku ja kohaliku omavalitsuse volikogu kooskõlastuse alusel Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus vaidlusaluste aktide väljaandmisel toimis kooskõlas seadusega. Kõnealused aktid on õiguspärased ning kaebaja õigusi ega vabadusi ei riku. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega neid üle kordamata. Kohus kokkuvõtvalt leiab, et kaebuste motiivid (sisult kattuvad) ei anna alust vaidlustatud aktide tühistamiseks. Kohtukulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda. Elle Kask Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.