KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma 21. august 2007, Tallinn Haldusasj
) § 34 lg 2 kohaselt kehtestab linna vara valitsemise korra volikogu. Pärnu Linnavolikogu 28.06.2001 määrusega nr 22 on kehtestatud linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord. Nimetatud määruse § 21 lg 1 p 4 kohaselt määrab linnavara võõrandamise otsustaja, antud juhul Pärnu Linnavolikogu, muuhulgas müügi lisatingimused. Määruse § 32 lg 1 p 1 alapunkti b kohaselt otsustab linnavara koormamise kasutusvaldusega linnavalitsus. Eeltoodust lähtuvalt võttis Pärnu Linnavolikogu 15.06.2006 vastu otsuse nr 73 (Linnavolikogu 16.02.2006 otsuse nr 11 „Linnavara võõrandamine“ muutmine), millega täiendati eelnevat otsust selliselt, et üheaegselt müügilepingu sõlmimisega koormatakse Esplanaadi 10 asuv kinnistu kasutusvaldusega Pärnu linna kasuks ja linnavalitsusel tuleb määrata kindlaks (tasuta) kasutusvalduse tingimused. Pärnu Linnavalitsuse 07.08.2006 korraldusega nr 692 seati kasutusvaldus Pärnu linna kasuks pärast linna ja AS Chaplin vahel sõlmitud rendilepingu lõppemist ning punktis 2 sätestatud tingimustel. Seega on Pärnu Linnavalitsuse pädevuses kasutusvalduse tingimuste seadmine ja muutmine, sh otsustamine, millised ruumid on vajalik jätta kasutusvaldaja ainukasutusse. 5) Kohaliku omavalitsuse põhimõtteid arvestades (
§ 3
) ei saa mõjuvate põhjusteta kohustada Pärnu linna ühe eraõigusliku sihtasutuse eelistamiseks kõigile teistele isikutele. Mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda asjaolu, et kaebuse esitaja kasutab ruume praegu allrentnikuna. Tegemist on tähtajalise lepinguga, mille lõppemisest on kaebuse esitaja teadlik. 6) Alternatiivne taotlus korralduste nr 692 ja nr 719 õigusvastasuse kindlakstegemiseks jääb rahuldamata, sest eelnevalt on juba tuvastatud, et vaidlustatud haldusaktid vastavad haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatud haldusaktile esitatavatele nõuetele. Rahuldamata jääb ka teine alternatiivne nõue, millega on taotletud linnavalitsuse kohustamist anda välja haldusakt, millega oleks tagatud sihtasutuse tegevuse katkematu jätkamine senises mahus ja kogutud 3
(6)3-06-1854 väärtuste säilimine. Kaebaja ei ole viidanud õigusnormidele, millest nähtuks, et linn peaks tagama teise (eraõigusliku) isiku tegevuse katkematu jätkamise. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- SA Pärnu Uue Kunsti Muuseum apellatsioonkaebuses paluti tühistada Tallinna Halduskohtu 16.03.2007 otsus ja teha uus otsus, millega tühistada Pärnu Linnavalitsuse 07.08.2006 korraldus nr 692 ja 21.08.2006 korraldus nr 719 ja kohustada Pärnu Linnavalitsust seadma Pärnus Esplanaadi 10 kinnistul asuva hoone osale kasutusvaldus SA Pärnu Uue Kunsti Muuseum kasuks vähemalt praegu kasutuses olevate ruumidega samas mahus. Alternatiivselt palub kaebaja kohustada Pärnu Linnavalitsust koormama Esplanaadi 10 asuv hoone muu piiratud asjaõigusega kaebaja kasuks või kohustada Pärnu Linnavalitsust andma kaebaja kasutusse muud sobivad ruumid Pärnu linnas sobivatel tingimustel pärast praeguste ruumide kasutamise õiguse lõppemist 01.09.
- 1) Halduskohus jättis kohaldamata
§ 2
lg 1, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse organitel õigus, võime ja kohustus korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Halduskohus jättis kohaldamata kaebaja poolt viidatud kohaliku omavalitsuse õigustloovad aktid (hoonestusõiguse seadmise konkursi korraldamine ja linna eelarves summade ettenägemine kaebajale) ja ei arvestanud neist tulenevaid õiguslikke tagajärgi, mis on seotud kaebaja tegevusega Esplanaadi 10 ruumides. 2) Kaebaja seisund on ainulaadne, sest talle ei ole teada ühtegi teist kohalikule omavalitsusele kuuluvat hoonet, mille kasutajaks on eraõiguslik isik ning tänu kelle tegevusele on riik ja kohalik omavalitsus sellesse hoonesse investeerinud, hoonele on ehitatud juurdeehitus ja on plaan püstitada veel juurdeehitusi. Seega on vastustaja andnud kaebajale lubaduse tagada kaebaja tegutsemine Esplanaadi 10 ka pärast rendilepingu lõppemist. 3) Halduskohus on vääralt omistanud tähtsust asjaolule, et kaebaja on eraõiguslik isik ja Esplanaadi 10 ruumide allkasutaja. 4) Kaebaja tõendas halduskohtule kaebaja toetuseks antud allkirjadega ja viitega interneti aadressile, et tema soov jätkata Esplanaadi 10 ruumide kasutamist on avalikes huvides. 5) Kohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ei oma tähtsust vastustaja lubadused haldusaktide ja juurdeehituse näol ning avalikkuse toetus kaebaja tegevuse jätkumisele praegustes ruumides ja kaebaja õiguspärane ootus. 6) Halduskohus ei ole arvestanud Pärnu Linnavolikogu poolt kinnitatud Pärnu arengukavast ja sellel põhinevast sihtasutuse arengukavast tekkinud õiguslikke tagajärgi. 7) Kaebaja jaoks oleks positiivne kohtulahend, mis annaks talle õiguse jätkata Esplanaadi 10 hoone kasutajana. Sel juhul puudutaks käesolev haldusasi OÜ-d Herder, kes tuleks menetlusse kaasata. 6. Pärnu Linnavalitsuse vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Kaebaja ei ole nimetanud õiguslikku alust, mis kohustaks kohalikku omavalitsust andma oma vara tasuta kasutusse eraõiguslikule isikule.
§ 2on üldnorm.
2) Internetis kogutud allkirjad ei ole tõend, kuna isikud kirjutasid üksnes oma nime, mistõttu nad ei ole piisavalt identifitseeritavad. 3) Kaebaja ei ole nimetanud materiaalõigusnormi, mida kohus on ebaõigesti kohaldanud. Kohtuotsus on piisavalt põhjendatud. Õige on kohtu seisukoht, et kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole vara tasuta kasutusse andmise kohustust ja kaebajal kui allüürnikul ei saa olla õiguspärast ootust ruumide edaspidisele kasutamisele pärast üürisuhte lõppemist. 4) Kaebaja arengukava ei ole vastustajale siduv. Ka kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus oma arengusuundi muuta. 4
(6)3-06-1854
- Täiendavalt esitas kaebaja järgmise informatsiooni. Hoone uus omanik on algatanud detailplaneeringu, et hoone lammutada ning asemele ehitada elu- ja ärihoone. Seoses sellega tekiks paratamatu paus kaebaja tegevuses seoses uue hoone ehitamisega, kuid arvestades võimalikke vaidlusi detailplaneeringu üle, võiks kaebajal tekkida võimalus edasi tegutseda samas hoones, kui kohus nõustuks kaebajaga, et kohalikul omavalitsusel on erinevalt eraõiguslikust isikust kohustus tagada kaebajale edasiseks tegutsemiseks vajalikud tingimused oma territooriumil. Kaebajal oli tekkinud õiguspärane ootus tehtud investeeringutest ning pikaajalistest arenguplaanidest, et ta saab kasutada ruume ka edaspidi. Kaebaja lisas selgitusele Pärnu Linnagalerii kui hoonele seatud kasutusvalduse faktilise teostaja ettepaneku kasutusvalduses olevate ruumide kasutamise korra kohta kaebaja ja Pärnu Linnagalerii vahel, kaebaja vastuse sellele ning ajalehe artikli Muinsuskaitseameti seisukoha kohta vaidlusaluse hoone lammutamise osas. Kaebaja leiab, et tehtud ettepanekud ei taga kaebaja tegevust senises mahus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Esplanaadi 10 hoone uue omaniku kaasamine asja menetlusse kolmanda isikuna ei ole põhjendatud, sest asja arutamisel ei otsustata uue omaniku õiguste üle. Kasutusvalduse kui asjaõiguse seadmine on käesoleval juhul kohtumenetluse ajal kokku lepitud asjaõiguslepinguga, kasutusvaldus on kantud kinnistusraamatusse ega ole asjaõigusseaduse § 215 kohaselt üleantav. Seega ei mõjuta käesolevas asjas esitatud tühistamiskaebuse rahuldamine ega vastustaja kohustamine kasutusvalduse tingimuste muutmiseks OÜ Herder asjaõiguslepingus kindlaks määratud õigusi ja kohustusi. Kasutusvalduse faktilise teostamise õiguse võib linnavalitsus üle anda teisele isikule ilma hoone omaniku nõusolekuta.
- Kohus on õigesti leidnud, et vaidlustatud korraldused kasutusvalduse seadmise tingimuste kindlaks määramise kohta ei puuduta kaebaja õigusi. Kaebajal ei olnud ruumide kasutamiseks muud õiguslikku alust, kui allrendileping AS-ga Chaplin, kes omakorda kasutas ruume tähtajalise rendilepingu alusel. Puuduvad avalik-õiguslikud normid, mis annaksid kaebuse esitajale väljaspool rendilepingulisi suhteid õiguse nõuda, et temale tagataks võimalus võõrandatavat hoonet kasutada kunsti eksponeerimiseks ja säilitamiseks. Rentnik ega allrentnik ei saa esitada nõudeid hoone omanikule hoone võõrandamisel seatavate asjaõiguste mahu ja tingimuste kohta ka siis mitte, kui hoone omanik on kohalik omavalitsus.
- Asjaolu, et kohalik omavalitsus ja riik on senini kaebaja tegevust ulatuslikult toetanud, ei ole käsitletav kohaliku omavalitsuse lubadusena anda samasugust toetust kaebajale jätkuvalt. Seda sõltumata kaebaja arengukavast ja varem kohaliku omavalitsuse poolt planeeritud investeeringutest hoonesse. Kohalikul omavalitsusel on kohustus korraldada ja juhtida kohalikku elu (
§ 2
lg 1), kuid see ei tähenda, et viidatud normist saaks tuletada kaebaja subjektiivse õiguse nõuda kohalikult omavalitsuselt kaebaja tegevuse jätkumise tagamist. Kaebaja kui eraõigusliku juriidilise isiku tegevuse jätkumise üle otsustavad kaebaja juhtorganid. Kohalik omavalitsus ei saa selles osas esitada kaebajale mingeid nõudmisi ning samavõrd puudub tal kohustus osa võtta eraõigusliku sihtasutuse tegevuse tagamisest. 12. Kaebaja on viidanud oma erilisele staatusele muuseumina ning leiab, et kohalik omavalitsus peaks tagama tema tegevust tulenevalt avalikust huvist kaebaja tegevuse jätkumise vastu.
§ 6lg 2 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas 5
(6)3-06-1854 koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Eraõigusliku isiku omandis oleva muuseumi ülalpidamise kohustust kohalikul omavalitsusel ei ole. Kohalik omavalitsus on toetanud kaebaja tegevust ning, nagu nähtub kaebaja poolt täiendavalt esitatud materjalidest, planeerib seda teha teatud ulatuses ka edaspidi. Pärnu linnale seatud Esplanaadi 10 kasutusvalduse faktilise teostajana on kohaliku omavalitsuse omandis olev Pärnu Linnagalerii teinud kaebajale ettepaneku koostööks, et toetada kaebaja tegevuse jätkamist Esplanaadi 10 näitusesaalides. Kaebaja arvates on pakutud ruumide pind liiga väike kaebaja kunstiväärtuste kollektsiooni säilitamiseks ning muuseumi tegevuse jätkamiseks. 13. Kohtul puudub õigus sekkuda toetuse määramisse või määramise viisidesse, kui kohalik omavalitsus ei ole selle määramisel rikkunud õigusnorme ega õiguse üldpõhimõtteid. Käesoleval juhul puudub kaebaja nõudel kasutada Esplanaadi 10 ruume edasi ka peale rendilepingu lõppemist või saada nende ruumide asemele uued samaväärsed ruumid, õiguslik alus. Seepärast on kohus jätnud õigesti rahuldamata ka kohustamiskaebuse. Kaebaja on taotlenud 5000 krooni õigusabikulude hüvitamist. Kulude kandmine on tõendatud. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad õigusabikulud kaebaja kanda (HKMS § 92 lg 1). Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 6
(6)