Obsah (4)

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik 2-04-1407 15. märts 2006, Narva TAMARA ŠABAROVA Kohtuasi IG ja NG hagi AG vastu omandiõiguse tu

) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja kuulu seega rahuldamisele. Tsiviilasja materjalidega on tõendamist leidnud, et notariaalselt tõestatud 14.09.1999 kinnistu ostumüügi lepingu alusel müüs K-A R 25000 krooni eest AG, sünd 12.07.1982, AÜ-s Ogonjok asuva kinnistu, mis on kantud Ida-Viru Maakohtu Kinnistusameti Narva kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse, mille kohta on avatud registriosa nr 150 (tl 5-11). Samuti on tõendamist leidnud, et 14.09.1999 kanti NG arvelt R arvele üle 16500 krooni (tl 13) ja 14.09.1999 IG arvelt Rarvele – 23500 krooni (tl 14). 5

(7)Tsiviilasi nr 2-04-1407 Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 68 lg 3 järgi omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. Kuni 01.07.2003 kehtinud § 118 lg 1 kohaselt kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega (kinnistamisega). AG kanti sisse Narvas, AÜ-s Ogonjok asuva kinnistu omanikuks 11.11.1999 (tl 60). Enne 01.07.2002 kehtinud TsK § 242 lg 1 kohaselt ostu-müügi lepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandusse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. K.-A. R täitis oma kohustuse ostjale (A. G) vara üle anda ja ka ostja täitis oma kohustuse maksma vara eest kindlaksmääratud summa. Asjaolu, et A. G eest raha kanti üle tema vanavanemad, ei oma tähtsust, kuna nad kandsid raha kokkuleppel oma pojapojaga A. G. Hagejad esitasid hagi omandiõiguse kaitseks. AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Nimetatud sättest tulenevalt peavad hagejad tõendama, et neile kuulub asjale omandiõigus, mille alusel on nendel nõudeõigus mitteomaniku vastu. AÕS § 82 lg 1 kohaselt omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Kohus leiab, et hagejad ei ole tõendanud, et kostja ei ole omanik või et asja omanikud on hagejad. Kohus ei ole nõus kostja väidega, et 40000 krooni oli talle kingitud hagejate poolt, kuna kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 260 lg 1 kinkeleping summaga üle viiekümne krooni peab olema notariaalselt tõestatud. Vastavalt

§ 386

lg 4 kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna hagi on jäetud rahuldamata, tuleb tühistada Narva Linnakohtu 04.04.2005 määrusega tsiviilasjas nr 21175/04 hagi tagamiseks AG nimel registrisse kantud kinnistule aadressil, Narva, mille kohta on avatud Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva kinnistusjaoskonna kinnistusregistris registriosa nr 150, käsutamise keelumärge IG ja NG kasuks. MENETLUSKULUD Mõlemad pooled esitasid menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid ning palusid need välja mõista vastaspoolelt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (

ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

§ 60

lg 1 järgi kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.

§ 61

lg 1 sätestab, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: 1) hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale; 2) hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Kuna hagi on jäetud rahuldamata täies ulatuses, siis

§ 60lg 1 ja § 61 lg 1 p 2 järgi tuleb jätta hagejate kohtukulud nende endi kanda.

Kostja kohtukulude nimekirja kohaselt moodustavad õigusabikulud 7000 krooni ja volikirja koostamise kulud on 42,50 krooni. Kohus leiab, et need kostja kohtukulud olid vajalikud ja põhjendatud. Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja menetluse kestvust, keerukust ja mahukust, 6

(7)Tsiviilasi nr 2-04-1407 samuti kostjale osutatud õigusabi kvaliteedi tuleb hagejatelt mõista kostja kasuks välja õigusabi kulude katteks 7000 krooni ja volikirja koostamise kulud 42,50 krooni, kokku 7042,50 krooni. Narva Linnakohtu 05.11.2004 määrusega hagejad olid vabastatud riigilõivu tasumisest osaliselt hagiavalduse esitamisel summas 1400 krooni.

§ 64

lg 2 järgi kui hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest üksnes hagiavalduse esitamisel, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmisel otsusega temalt riigilõivu välja riigituludesse. Seega hagejatelt tuleb mõista välja riigilõivu riigituludesse summas 1400 krooni. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes

§-dest 434 – 436, 438-439, 441442, 452-453, 632. Tamara Šabarova Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale