2-04-1748/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 27.10.2006.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-04-1748 Tsiviilasi xxx hagi xxx vastu kinnisasjal viibimise keelamiseks ning xx vastuhagi xxx, xxx ja xxx vastu juurdepääsuks avalikule teele Menetlusosalised ja nende Hageja xxx (registrikood xxx, asukoht xxx) ja tema esindajad juhatuse liige Kalev Palm ja vandeadvokaat Paavo Paas, kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) ja kostja esindaja vandeadvokaat Äili Rodi, kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx), kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) ja kostja esindaja advokaat Tiit Vajak ning iseseisva nõudeta kolmas isik Kiili vald (Kiili Vallavalitsuse kaudu) ja tema esindajad vallasekretär Tarko Tuisk ja asevallavanem Andres Õunap esindajad Kohtuistungil osalenud isikud Hageja esindajad juhatuse liige Kalev Palm ja vandeadvokaat Paavo Paas, kostja xxx esindaja vandeadvokaat Äili Rodi, kostja xxx, kostja xxx ja tema esindaja advokaat Tiit Vajak ning iseseisva nõudeta kolmanda isiku esindajad vallasekretär Tarko Tuisk ja asevallavanem Andres Õunap Kohtuistungi toimumise aeg 03.10.2006.a RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Vastuhagi rahuldada. 1
3. Tunnustada xxx (isikukood xxx, elukoht xxx Maakond) õigust juurdepääsule avalikult teelt talle kuuluvale Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr 7708102 kantud kinnistule üle xxx (registrikood xxx, asukoht xxx) kuuluva Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr 7708202 kantud kinnistu.
4. Kanda Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr 7708202 märkus juurdepääsutee kohta alljärgnevatel tingimustel: - juurdepääsutee asukoht ja mõõtmed peavad vastama Kiili valla poolt koostatud Pärna IV maaüksuse detailplaneeringu põhijoonisele; - juurdepääsu õigus hõlmab ligipääsu jalgsi ja sõidukitega ning kinnisasja korrapäraseks teenindamiseks vajaliku transpordiga;
5. Jätta käesoleva kohtuotsuse alusel määratava juurdepääsutee rajamise ja hooldamise kulud kuni Kiili valla poolt koostatud Pärna IV maaüksuse detailplaneeringu järgse xxx tänava pikenduse valmimiseni xxx kanda.
6. Välja mõista xxx (isikukood xxx, elukoht xxx Maakond) juurdepääsutee kasutamise eest iga-aastase ühekordse maksena tasu 365 (kolmsada kuuskümmend viis) krooni xxx (registrikood xxx, asukoht xxx küla xxx) kasuks.
7. Kanda Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr 7708102 juurdepääsutee kasutamise tasu maksmise kohustuse kohta märkus, mille kohaselt on Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr 7708102 kantud kinnisasja igakordne omanik kohustatud maksma üle Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr 7708202 kantud kinnisasja kulgeva juurdepääsutee kasutamise eest Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr 7708202 kantud kinnisasja igakordsele omanikule iga-aastase ühekordse maksena tasu 365 (kolmsada kuuskümmend viis) krooni. Kohtukulude jagamine Välja mõista xxx (registrikood xxx, asukoht xxx) kohtukuludena riigilõiv 120 (ükssada kakskümmend) krooni ja õigusabikuludest 50 000 (viiskümmend tuhat) krooni xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõuded ja põhjendused 2 Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale Harju maakonnas Kiili vallas Luige külas asuv kinnistu registriosa nr-ga 7708202, mille otstarbeks on transpordimaa. Kostjale kuulub naabruses paiknev kinnistu registriosa nr-ga 7708102, mille otstarve on elamumaa. Hagejale kuuluval kinnistul ei paikne käesoleval ajal ehitisi ega rajatisi, kuid kuna hageja ehitab transpordimaa kõrval asuvatele kruntidele kahte elamut ning transpordimaalt toimub elamute teenindamiseks vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine, siis on transpordimaa hageja juhatuse 10.09.2003 korraldusega määratud määramata ajaks ehitusplatsi staatusesse. Transpordimaale on ladustatud ka erinevaid hagejale kuuluvaid ehitusmaterjale, samuti on kinnistul maapinnast väljaulatuvaid tehnoseadmeid ja installatsioone. Hageja kinnistul ei paikne ühtegi teed. Hageja on kinnistu tähistanud sissesõitu keelavate liiklusmärkide ja tähistega. Hageja ei ole andnud kinnistule sisenemiseks luba ühelegi kolmandale isikule. Vaatamata eeltoodule kasutab kostja hageja kinnistut süstemaatiliselt sealt läbikäiguks ja läbisõiduks. Hageja korduvad suulised ja kirjalikud nõuded õigusrikkumised lõpetada ei ole andnud tulemusi. Kostjal on olemas oma kinnistule teine juurdepääsutee, mis väljub riigimaanteele. Hageja on kostja tegevuse suhtes pöördunud politsei poole ning kostjat on hageja kinnistu värava lõhkumise eest karistatud väärteokorras rahatrahviga. Eelneva põhjal palub hageja keelata kostjal hageja kinnistul viibimine, s.h läbikäik ja läbisõit. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja vastuhagi Kostja hagi ei tunnista ja esitas vastuhagi juurdepääsuks seadusjärgse kinnisomandi kitsenduse tunnustamiseks ning kostja poolt juurdepääsule tehtud takistuste kõrvaldamiseks ja edasistest takistuste tegemisest hoidumiseks. Alternatiivse nõudena palub kostja määrata talle avalikule teele juurdepääsu õigus üle kostja kinnistu. Et juurdepääsu võimalusi on erinevaid, esitas kostja juurdepääsu määramise nõude ka xxx ja xxx vastu. Kostja leiab siiski, et juurdepääsuteena ei saa kasutada üle xxx kinnistu ja riigile kuuluvate põllumaade kulgevat ja riigi tugimaanteele suubuvat rada, kuna Põhja Regionaalne Maanteeamet ei ole maanteele peale- ja mahasõidu rajamiseks luba andnud. Kostja esimene eelistus xxx tänavale pääsuks on kasutada xxx transpordimaad, kuna sama lahenduse näeb ette kehtestatud detailplaneering. Kostja palub määrata juurdepääsu tasuks 365 krooni aastas ja kanda juurdepääsuõigus märkusena kinnistusraamatusse. Juurdepääsu tee rajamine peaks kostja arvates jääma hageja ülesandeks, kuna hageja on transpordimaal olemas olnud tee omavoliliselt üleskaevanud. Vastuväited vastuhagile xxx vastuhagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja arvates ei kuulu vastuhagi rahuldamisele, kuna kostjal eksisteerib alternatiivne ja vähem koormav juurdepääs üle xxx kinnistu. Samuti ei võimalda hageja kinnistu kasutamise jätkamine kinnistul ehitustegevuse jätkamist, seaks ohtu inimelud ning oleks seetõttu hagejale ebamõistlikult koormav. Lisaks ei ole kostja nõustunud maksma juurdepääsu kasutamise eest õiglast tasu. Kostja on avalikust teest eemale eramaade taga asuvale kinnistule 3 püstitanud elamu, hoolitsemata selle eest, et tagada seaduslikus korras kinnistule juurdepääs. Täielikult õigustamatuks peab hageja kostja soovi panna juurdepääsutee rajamise kohustus hagejale. Kostja xxx tunnistab vastuhagi ja on nõus lubama xxx sobiva tasu eest kasutada avalikule teele juurdepääsuks enda kinnistut. Kostja xxx palub jätta vastuhagi rahuldamata. Kostja leiab, et xxx peab juurdepääsuks kasutama xxx kuuluvat transpordimaad, kuna see on maakorralduslikult ja tehniliselt ainuvõimalik lahendus. Kolmanda isiku seisukoht Iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kaasatud Kiili Vallavalitsus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastuhagis esitatud nõuete osas peab kolmas isik õigeks juurdepääsu üle xxx kuuluva transpordimaa, nagu on ette nähtud kehtestatud detailplaneeringuga. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte ja nende esindajate ning iseseisva nõudeta kolmanda isiku seisukohad, uurinud esitatud tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastuhagi tuleb rahuldada xxx vastu ning jätta xxx xxx vastu rahuldamata. Hagi põhjendatuse osas seisukoha võtmiseks tuleb eelnevalt langetada otsus juurdepääsutee asukoha kindlaksmääramiseks. Seetõttu peab esmalt käsitlema vastuhagis esitatud nõudeid. Kostja on esitanud nõude kohustada hagejat taluma kostja juurdepääsu avalikule teele üle kostja kinnistu. Et juurdepääsu võimalusi on erinevaid on kostja esitanud vastuhagi alternatiivselt ka xxx ja xxx vastu. Materiaalõiguslikult on tegemist asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 järgse nõudega juurdepääsu võimaldamiseks avalikult kasutatavale teele. Nimetatud sätte järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Avalikult kasutavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on AÕS § 156 lg-st 1 tulenevalt juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja huvi ülekaalukus, võrreldes juurdepääsuga koormatava kinnisasja omaniku õiguste kitsendusega. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et xxx kuuluv kinnisasi ei piirne avaliku teega, vaid teiste isikute kinnisasjadega. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja kinnisasi on kasutatav elamiseks, mistõttu peab juurdepääsu õigus hõlmama ligipääsu sõidukitega ja kinnisasja korrapäraseks teenindamiseks vajaliku transpordiga. Hageja väide, et xxx on juba olemas juurdepääs avalikule teele üle xxx kinnistu, ei ole lõpuni õige. Kohtu hinnangul hõlmab juurdepääsu puudumine ka olukorda, kus olemasolevast ühendusest ei piisa kinnisasja korrapäraseks majandamiseks. Kohus on paikvaatluse käigus tuvastanud, et teerada, mis ühendab xxx kinnistut üle xxx kinnistu tugimaanteega nr 15 on põllupealne ja peamiselt muldkattega (I köide tl 195 pöördel). xxx poolt esitatud tõenditest nähtuvalt on kinnisasja korrapäraseks majandamiseks vajalike teenuste osutajad (reovee-, jäätmete- ja postivedajad) keeldunud osutama 4 hagejale teenust üle xxx kuuluva põllu. Teenuse osutajad on keeldumist põhjendanud teeolude mittesobivusega (II köide tl 81-84, 95, 99). Lisaks takerdub kinnistu majandamine üle xxx kinnisasja Põhja Regionaalne Maanteeameti poolt 15.02.2006 kirjaga nr 7-4/148-2 selgelt väljendatud keeldumisele rajada mahasõit xxx kinnisasjale riigi tugimaanteelt nr 15 (III köide tl 65). Eeltoodu põhjal tuleb asuda seisukohale, et xxx puudub ühendus avaliku teega, mis võimaldaks kinnisasja korrapärast majandamist. Kostja kinnistu läheduses paikneb kaks avalikult kasutatavat teed xxx ja riigi tugimaantee nr
8. Hagejal puudub otsene juurdepääs xxx tänavale ja piisav juurdepääs tugimaanteele nr
9. Otsuse langetamisel, kas xxx tuleb rajada juurdepääs otse tugimaanteele nr 15 või xxx tänavale, on kohtu arvates määravaks eelpool juba nimetatud Põhja Regionaalse Maanteeameti 15.02.2006 kirjas nr 7-4/148-2 väljendatud seisukoht, mille kohaselt ei pea maanteeamet võimalikuks ega vajalikuks üksiku elamu täiendavaks ühendamiseks riigimaateega nr
10. Maanteeamet on oma seisukohta põhjendanud kohtu hinnangul õige eesmärgiga vähendada tugimaanteele pealesõite ning koondada neid eelnevalt kogujateedele, mille kaudu luua ühendused tiheda liiklusega tugimaanteele. Hageja väide, et ühendustee võiks enne tugimaanteele jõudmist suubuda teeäärse kaupluse parklasse, ei ole kohtu arvates maanteeameti poolt püstitatud eesmärgiga samuti kooskõlas, kuna xxx kinnistu kogujateeks on kehtiva detailplaneeringu kohaselt mitte maanteeäärse poe parkla vaid xxx tänav. Teeseaduse (TeeS) § 36 lg 1 p 2 kohaselt on teel ja selle kaitsevööndis tee omaniku nõusolekuta keelatud ehitada peale- või mahasõiduteed. Juurdepääsutee rajamisel xxxtänavale on selle asukoha kindlaksmääramisel kohtu arvates otsustavaks poolte vahel vaidlustamata maakorralduslikud asjaolud, et hagejale kuuluva kinnistu nr 7708202 otstarbeks on transpordimaa ning et kehtiv detailplaneering näeb ette xxx kinnistule juurdepääsutee rajamise xxx tänava pikendusena mööda hagejale kuuluvat ja transpordimaaks määratud kinnistut. Oluline on, et hageja ei ole kehtivat detailplaneeringut kui edasise tegevuse kava vaidlustanud ega eitanud kavatsust planeeringus ettenähtut ellu viia. Sellest järelduvalt saab xxx tänava pikendus varem või hiljem teoks ning ühendus üle hageja transpordimaa xxx kinnistuga luuakse planeeringus ettenähtud viisil. Nimetatud asjaolud välistavad kohtu arvates xxx poolt pakutud alternatiivse ning kohtu hinnangul meelevaldse ja kohmaka lahenduse rajada juurdepääsutee xxx tänavale mujalt. Kuna pooled ei ole juurdepääsutee asukohta kokkuleppeliselt lahendanud, peab käesoleval juhul olema kohtuotsus tee asukoha osas kujundava iseloomuga. Kohus on teadlik, et detailplaneering ei ole kinnisasja seadusjärgne kitsendus vaid avalik-õiguslik kokkulepe. Hageja on peamise põhjusena, miks ta ei saa lubada xxx perel enda kinnistut läbida, esitanud asjaolu, et teemaa kasutamine kõrvaliste isikute poolt takistab seal toimuvat ehitustegevust ja seab ohtu inimelud. Kohtu hinnangul ei kaalu hageja selline põhjendus üles xxx vajadust pääseda juurde oma kodule ja tagada selle korrapärane majandamine. Kostja väite hindamisel ehitustegevuse segamise kohta peab kohtu arvates panema tähele, et hageja poolt läbiviidava ehitustegevuse intensiivsus ei ole senini olnud märkimisväärne. Hageja on teemaa kinnistu omandanud 28.05.2003.a (I köide tl 6) ning talle on 09.09.2003.a väljastatud ehitusluba xxx tänava vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks (III köide tl 126 ja 127). Vaidlust ei ole selles, et nimetatud tööd on senini lõpetamata. Väide, et tööd on seiskunud üksnes põhjusel, et xxx pere on kasutanud koju pääsuks hageja kinnistut, ei ole kohtu arvates tõsiseltvõetav. Vaidlust ei ole ka selles, et käesoleva ajani on xxx perekond olnud ainus, kes kostja kinnistut on läbimiseks kasutanud ning seetõttu ei saa liiklus juurdepääsul olla kujunenud ehitustöid seiskavalt tihedaks. Transpordimaad ümbritsevate kinnistute olukorda silmas pidades võib paikvaatlusel nähtu põhjal järeldada, et ka lähimas tulevikus jääb xxx perekond ainsaks juurdepääsu kasutajaks ning pooltel tuleb head tahet üles näidates läbipääs ja 5 ehitustegevus piiritleda nii, et ei seataks ohtu kellegi elu ega vara. Transpordimaa ühist kasutamist soosivaks tuleb pidada hageja kinnitust, et kommunikatsioonid, mille ehitamiseks on hagejale luba antud, rajatakse xxx tänava pikenduse äärde, mitte selle alla (VI köide tl 144) ning kohus ei näe seetõttu tarvidust sulgeda liiklemiseks üheaegselt kogu transpordimaad. Kohtu arvates on kõnealustes oludes ehitustööde ja liiklemise eraldamine võimalik ajutiste piirete rajamisega või muul ohutust mõistlikult tagaval viisil. Vastava kogemuse puudumisel tuleb hagejal kaasata ehitustööde tegemisele ala asjatundjaid või tugineda lähimineviku näidetele, kus samasisulised, kuid märksa kiiretempolisemad ja mahult suuremad ehitustööd on ohutult toimunud poolte kinnistute asukohaga võrreldes oluliselt tihedama asustusega aladel. Eeltoodu põhjal leiab kohus poolte huvide kaalumisel, et xxx huvi juurdepääsu saamiseks üle hageja kinnistu kaalub üles hageja põhjendused oma kinnistu kasutamise keelamise vastu. Juurdepääsutee täpse asukoha mahamärkimisel ja mõõtmete kindlaksmääramisel tuleb kohtu hinnangul võtta aluseks Kiili valla poolt koostatud Pärna IV maaüksuse detailplaneeringu põhijoonis (I köide tl 50) ja detailplaneeringu seletuskiri (I köide tl 5460). Juurdepääs tuleb rajada detailplaneeringus ettenähtud kohta, et vältida vajadust tee asukoha edaspidiseks muutmiseks. Vastavalt xxx nõudele tuleb AÕS § 64 lg 1 p 4 ja § 140 lg 3 kohaselt teha kinnisomandi kitsendus juurdepääsu kujul kinnistusraamatu kaudu kolmandatele isikutele kehtivaks kinnistusraamatusse kantava märkusega. Juurdepääsutee rajamise ja selle edasise hooldamise kulud tuleb jätta xxx kui tee esmase vajaja kanda ning seda tuleb arvestada juurdepääsutee kasutamise tasu suuruse kindlaksmääramisel. Kohus ei jaga xxx seisukohta, et enne hageja poolt tehtud kaevetöid oli hagejale kuuluval kinnistul tee olemas, mistõttu peaks uue tee rajamise kohustus jääma hageja kanda. Asjaolu, et hageja kinnistu võis enne hageja poolt takistuste tegemist olla läbitav, ei tähenda et seal oli tee, mida xxx võis enne vastuhagi tagamist piiramatult kasutada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja kinnistul paikneb avalikult kasutatavat teed või erateed, mis on TeeS § 4 lg-s 3 sätestatud korras määratud avalikuks kasutamiseks. Samuti ei ole tegemist TeeS § 33 lg-s 8 loetletud tingimustega, mille esinemisel ei pea eratee kasutamiseks olema tee omaniku luba xxx tänava pikenduse kui infrastruktuuri väljaehitamise küsimus väljub käesoleva vaidluse raamidest. Samuti ei mahu käesolevasse vaidlusse hinnangu andmine hageja poolt tehtud kaevetööde kooskõlale avalik-õiguslike reeglitega. Eeltoodu põhjal ei saa hageja poolt kaevetööde tegemine riivata xxx õigusi, kuna xxx ei saanud olla enne vastuhagi tagamist hageja käitumise suhtes õiguslikku ootust, et juurdepääs peab talle üle hageja kinnistu olema vastuvaidlematult tagatud või et ta ei pea tegema selle rajamisele kulutusi. Vastupidisele seisukohale ei võimalda asuda ka kostja xxx esindaja hinnang, mille kohaselt tuleks vaidluse lahendamisel materiaalõigusliku alusena käesoleval juhul kohaldada AÕS § 156 lg-t
11. Kohtu arvates ei ole käesoleval juhul AÕS § 156 lg 2 kohaldamine võimalik, kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et enne Pärna IV maaüksuse tükeldamist oli praegusel xxx maatükil olemas ühendus xxx AÕS § 156 lg 2 tähenduses ja et selline ühendus toimus just nimelt tänaseks hagejale kuuluva transpordimaa alla jäänud maaosa kaudu. Lisaks sellele tuleb mõista, et ka AÕS § 156 lgs 2 ette nähtud juhul määratakse juurdepääs AÕS § 156 lg-s 1 nimetatud tingimustel. Asjaolu, et transpordimaal valitseb senini paikvaatlusel tuvastatud olukord, on kohtu arvates osaliselt põhjustatud ka xxx poolt oma õiguste realiseerimata jätmisest. Kohus on vastuhagi taganud 14.10.2005 määrusega ja kohustanud hagejat taastama xxx tänava pikendus, et tagada xxx kohtumenetluse ajaks kodule vajalik juurdepääs. Tegemist on kohtumäärusega, mille hageja poolt täitmata jätmise korral oleks vastavalt täitemenetluse seadustiku § 182 lg 1 ja 2 regulatsioonile, võinud xxx kohtutäituri loal lasta ise kinnistul enne kaevetöid valitsenud olukord taastada ning pöörata hiljem tekkinud kulude katteks 6 sissenõude hageja varale. Hagi tagamise määruse täitmiseks hageja poolt xxx põllule killustiku raputamisega leppimise tõttu on xxx transpordimaal valitsenud olukorra hageja kulul taastamise võimaluse tänaseks minetatud. Siinjuures on oluline mõista, et juurdepääsutee rajamise kohustuse panemine xxx ei tähenda mingil juhul seda, et käesoleva kohtuotsusega läheb xxx üle kohustus rajada juurdepääsutee tähenduses, mille Kiili vald oli pannud ülesandeks transpordimaa eelmisele omanikule xxx (III köide tl 108 ja 109). xxx peab juurdepääsu rajamisega kaasnevate tööde tegemisel ja selleks materjali valimisel pidama küll kinni teede ehitamist reguleerivatest kehtivatest avalik-õiguslikest õigusnormidest, kuid arvestama seejuures siiski eeskätt enda tänaseid aktuaalseid ja subjektiivseid vajadusi. Nagu eelpool märgitud, väljub vaidlus selle üle, kelle ülesandeks on xxx tänava pikenduse, käesoleva vaidluse raamidest. Nagu eelpool märgitud, tuleb xxx poolt juurdepääsutee rajamist ja sellest hagejale tõusetuvat kasu arvestada juurdepääsutee edasise kasutamise eest hagejale makstava tasu kindlaksmääramisel. Silmas tuleb pidada, et hagejal on võimalus xxx poolt rajatavat juurdepääsuteed kasutada ehitustööde tegemisel transpordimaal ja selle ümbruses asuvatel kinnistutel. Kuna xxx kinnistu paikneb xxx tänavast kõige kaugemal, puudub peale juurdepääsu rajamist hagejal paratamatult osaliselt vajadus teha kulutusi avalikule teele väljapääsu rajamiseks sama maaüksuse teistele ümberkaudsetele kinnistutele. xxx poolt rajatav ligipääs võib tulevikus olla kasutatav teealusena xxx tänav pikenduse ehitamisel. Tasu määramisel tuleb samuti arvestada seda, et xxx kasutab oma kinnisasja elukohana ning et kinnisasjale juurdepääsu puudumine ei ole tingitud tema käitumisest, vaid tuleneb eelkõige maakorralduslikest otsustustest maa tagastamise korraldamisel. Arvestama peab ka seda, et hageja ei ole tõendanud mingeid kulutusi seoses juurdepääsu võimaldamisega ning kuivõrd tegemist on transpordimaaga, ei ole hageja kinnisasja väärtuse vähenemine juurdepääsutee rajamise läbi tõenäoline. Eeltoodud kaalutluste põhjal jagab kohus xxx seisukohta, et tasu hageja kinnisasja kasutamise eest peaks olema sümboolne ja võiks võrduda 365 krooniga aastas. Juurdepääsu eest tasu maksmise kohustuse saab kolmandatele isikutele kehtivaks muuta märkusega juurdepääsuks õigustatud kinnisasja kinnistusregistriosas. Tasu suuruse võib AÕS § 156 lg-l 1 põhineva nõude lahendamisel määrata kindlaks ilma sellekohase hagita ning seetõttu ei nõua ka tasu kohta kinnistusraamatusse märkuse tegemise otsustamine hagi esitamist. Kuna vastuhagi kuulub juurdepääsu tee määramiseks hageja vastu rahuldamisele, tuleb hagi jätta rahuldamata. Kuivõrd juurdepääs tuleb ülaltoodud põhjendustel rajada üle hagejale kuuluva kinnistu, ei saa rahuldada xxx nõudeid xxx ja xxx vastu. Lõpuks juhib kohus poolte tähelepanu sellele, et kui juurdepääsu, selle tingimuste ja tasu määramise aluseks olnud asjaolud on muutunud, on huvitatud isikul õigus nõuda juurdepääsu tingimuste ja/või tasu muutmist, samuti juurdepääsuõiguse lõpetamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Arvestades vaidluse mahtu ja keerukust, peab kohus hageja kohtukulusid (I köide tl 145 ja IV köide tl 113-127) vajalikuks ja põhjendatuks ning pidades silmas kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg-s 1 ja § 61 lg 1 p-s 2 sätestatut, tuleb hagejalt mõista xxx kasuks välja vastuhagilt tasutud riigilõiv 120 krooni ja õigusabikuludest 50 000 krooni. xxx kohtukulude nimekirjale lisatud täituri tasu (IV köide tl 115 ja 128) ei kuulu TsMS §-de 46 ja 52 kohaselt kohtukulude hulka. Kostjad xxx ja xxx ei ole kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekirja ega kuludokumente 7 esitanud, mistõttu tuleb nende kohtukulud jätta TsMS sama redaktsiooni § 60 lg 3 põhjal nende endi kanda. Iko Nõmm kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2007.a otsus RESOLUTSIOON
12. Tühistada Harju Maakohtu 27.10.2006 otsus osas, millega kohus määras kinnistusraamatusse kantava märkuse tingimused, jättis juurdepääsutee rajamise ja hooldamise kulud xxx kanda ning määras juurdepääsu kasutamise tasuks 365 krooni aastas koos vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse. Tühistatud osas teha uus otsus.
13. Tuvastada, et xxx on kohustus anda nõusolek märke tegemiseks harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr 7708202 juurdepääsu ja selle kasutamise eest makstava tasu kohta ja lugeda see antuks järgmises sõnastuses: xxx (reg. kood xxx) lubab kanda Harju Maakohtu Harjumaa kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 7708202 märke xxx kinnistule (Harju Maakohtu Harjumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 7708102) juurdepääsu asukoha üle kinnistu nr 7708202 ning kinnistu nr 7708202 kasutamise eest makstava tasu kohta.
14. Määrata juurdepääs kasutamise eest makstava tasu suuruseks 1000 (üks tuhat) krooni aastas.
15. Kohustada xxx taastama xxx tänava pikendusel (kinnistu registriosa nr 7708202) olnud killustikkattega juurdepääsutee kinnistuni nr 7708102 ning sellega seotud kulud jätta xxx kanda.
16. Kohtuotsust täiendada järgmiselt: 5.1 Kohustada xxx kõrvaldama takistused xxx tänava teemaa kinnistul nr 7708202 ja mitte tegema edaspidi takistusi juurdepääsutee kasutamisel. 5.2 Jätta rahuldamata vastuhagi muu ajutise juurdepääsutee ehitamiseks. 5.3 Jätta rahuldamata vastuhagi xxx ja xxx vastu. 6 7 8 Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonikaebused rahuldada osaliselt. Apellatsioonimenetluse kohtukulud jätta kummagi poole enda kanda. 8