lg 1 p 2 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses vanema õiguste määramist lapse suhtes.
lg 1 alusel hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Lapsesse puutava vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus eelkõige lapse huvidest. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) §-ile 51 kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. PKS § 50 lg 3 kohaselt vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on ilmselt vastuolus lapse huvidega. PKS § 50 lg 1 on vanemal kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et avaldaja ja RSi abielust XXX sündinud poeg E elab vanavanemate juures, kes ei ole tema seaduslikeks esindajateks. Kohus nõustub lapse esindaja arvamusega selle kohta, et vanavanemad korraldavad lapse elu lapse ema tahte vastaselt. Nii võtsid vanavanemad ema nõusoluta, kasutades isa RS abi, kes esitas koolile vastava taotluse, kui vanavanematele keelduti lapse dokumentide väljastamisest., lapse ära XXXja viisid üle XXX. 4 Kohus leiab, et menetluses on üheselt tõendamist leidnud asjaolu, et vanavanemad on lapse ema vastu negatiivselt meelestatud ja kohtu hinnangul püüavad vältida ema ja lapse kohtumisi, leides, erinevaid põhjendusi selleks, et lapsel ei oleks võimalik emaga koos olla. Lapse ärakuulamisel kohtus märkis E, et tahab elada vanaema juures ja käia emal külas. Samas nähtub asja materjalidest, et E on ka olnud nõus ema juurde elama asuma. Laps on avaldanud erinevaid arvamusi ema ja ema elukaaslase A kohta, märkides kord, et onu A on lahke inimene, seejärel aga, et lööb teda ja on kuri. Seega ei saa lapse ärakuulamisel avaldatust teha ühest järeldust tema soovi ja arvamuse kohta. Samas ei lähtu kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel mitte lapse kui ebaküpse ja väljakujunemata isiku soovist, mis võib olla mõjutatud erinevatest faktoritest, eriti täiskasvanute arvamusest, kelle juures laps elab ja kellest sõltub tema elukorraldus ja heaolu, vaid lapse huvist. Kohus on seisukohal, et lapse huvides on eelkõige kasvada oma bioloogilise vanema juures ja kohus ei tagasta last vanemal üksnes juhul, kui see on ilmses vastuolus lapse huvidega. Vaidlus puudub selles, et PkS § 50 lg-e 3 tähenduses on laps vanavanemate juures ilma õigusliku aluseta. Rapla Maakohtu 27.11.2003.a. otsusega, millega lahutati avaldaja ja RSi abielu, jäeti laps E isa RSi kasvatada, kuid tegelikult seda kohtuotsust täidetud ei ole. Kuna isa RSi omaksvõtuga on tuvastamist leidnud, et isa juures laps tegelikult ei ela, siis tuleb kohtu hinnangul otsustada selle üle, kas lapse üleandmine emale on ilmses vastuolus lapse huvidega või mitte. Kohus leiab, et sellist ilmset vastuolu lapse huvidega käeolevas asjas ei esine. Kuna laps elas veel 2006.a. sügisel ema juures, ei ole lapsel kujunenud pikaajalist ja stabiilset kasvukeskkonda vanaema juures. Ka ei ole niisuguses vastuolus lapse huvidega asjaolu, et Ei 17-aastane õde J jääb elama vanaema juurde, kuivõrd laste eraldi elama asumine Tallinna piires ei ole väikeste vahemaade tõttu oluliseks probleemiks. Lastel on võimalus ka edaspidi piisavalt omavahel suhelda ja soovi korral koos aega veeta, kuivõrd J on avaldaja seletuse kohaselt alati oodatud avaldaja koju ning avaldaja nõusolekul on Eil võimalik õega suhelda ka vanavanemate juures ja ühiselt väljas käia. M L V kodukülastusel on tuvastatud, et lapse ema koduks on 3-toaline korter Tallinnas XXX. Lapse kasutada jääks omaette tuba. Korter on väga heas korras, remonditud ja sisustatud. Pesemistingimused on head, olemas nii dušinurk kui ka saun. Kõik vajalik on olemas selleks, et lapsel oleks garanteeritud igakülgne areng. L.K ja tema elukaaslane AA omavad logistikateenust pakkuvat OÜ-d , mistõttu on neil kindel ja piisav sissetulek selleks, et tagada lapsele normaalne ja tema vajadustele vastav areng. Samad tingimused võivad olla ka lapse vanavanematel, kuid kohus leiab, et vanavanemate soov lapselapse elu korraldada ei saa kaaluda üles avalikku huvi lapse kasvamiseks oma bioloogilise vanema juures. Lapse isa RS kohtule nõuet lapse määramiseks tema juurde esitanud ei ole. Samas on kohtumenetluses tõendamist leidnud ka asjalolu, et lapse kasvatamisega isa faktiliselt ei tegele ja tal ei ole ka pakkuda lapsele nõutavaid kasvutingimusi. Lapse isa elab ühetoalises ühiselamutoas Tallinnas XXX. L L V poolt esitatud andmetel ei ole tegemist elamiseks kõlbuliku ruumiga, kuhu võiks majutada last. Isa ja alaealise Ei kirjeldused korteri olukorrast lahknevad. Kui isa väitis kohtuistungil, et korteris on vaja teha põhjalik remont ja vahetatud on vaid välisuks, siis vestluses lapsega kinnitas ta, et peaaegu kõik on tehtud, s.h. vahetatud aknad, jäänud on vaid panna tapeet ja värvida laed. Eestkosteasutuse kodukülastusel selgus, et tegemist on väga räpase ja täiesti amortiseerunud hoonega, mille põhilise kontingendi moodustavad asotsiaalse eluviisiga elanikud, mistõttu ei ole kohane elamiseks lapsele. Korter on elamiskõlbmatu ja must. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et avaldus kuulub rahuldamisele ja lapse elukohaks tuleb määrata avaldaja elukoht.
lg 1 alusel peab kohus igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Kohus peab asjaosalised võimalikult aegsasti ära kuulama ja juhtima nende tähelepanu võimalusele kasutada perenõustaja abi eelkõige ühise seisukoha kujundamiseks lapse hooldamisel ja tema eest vastutamisel. Menetluse käigus juhtis kohus menetlusosaliste tähelepanu korduvalt eeltoodule ja menetlusosalised lasksid ennast ka nõustada, kuid ühist seiskohta ei suudetud kujundada. Kuivõrd menetlusosalised on lapsele lähimad täiskasvanud, kelles ühiste arusaamade kujundamine lapse kasvatamisel, samuti üksteist austavate suhete kujundamine on lapse edasisele emotsionaalsele ja vaimsele arengule ning heaolule äärmiselt 5 oluline, peab kohus vajalikuks kohustada menetlusosalisi jätkama perenõustaja abi kasutamist 2 kuu vältel eeltoodud eesmärkide saavutamiseks. Justiitsministri 26.01.2005 määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi kord) § 12 lg 1 ja 2 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise eest 210 krooni iga poole tunni kohta ja kohtulikus menetluses osalemise eest 210 krooni iga poole tunni kohta. ESit esindas Harju Maakohtu 29.05.2007 määruse alusel advokaat HLT. kes on esitanud taotluse esindaja tasu väljamõistmiseks. Esindaja esitas taotluse esindaja tasu väljamõistmiseks - asja ettevalmistamise eest ja kohtuistungil osalemise eest kokku 6442.80 krooni (26*210.00 krooni so 5460.00 krooni + käibemaks 18% 982.80 krooni). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 1 kohaselt määrab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Justiitsministri 26.01.2005 määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi kord) § 12 lg 1 ja 2 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise eest 210 krooni iga poole tunni kohta ja kohtulikus menetluses osalemise eest 210 krooni iga poole tunni kohta. Korra § 1 lg 2 kohaselt lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks 18%, kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohuslane. Kohtu hinnangul on advokaadi poolt märgitud ajakulu põhjendatud. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele vastavalt RÕS § 23 lg 1. Eelneva põhjal määrab kohus puudutatud isikute ESi esindaja tasudeks riigi õigusabi eest vastavalt 5460 krooni millele lisandub käibemaks. 982.80 krooni, kokku 6442.80 krooni. Tasu tuleb välja mõista advokaadi töökohaks oleva advokaadibüroo kasuks tulenevalt korra § 1 lg 2. Riigi õigusabi tasu maksab RÕS § 24 lg 1 ja korra § 6 järgi välja Eesti Advokatuur. Nimetatud tasu jätta riigi kanda. Tiia Mõtsnik Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.