lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitatunud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on laste ülalpidamiseks tasunud hagejale igakuiselt 1350 krooni. Hageja leiab, et kostja ülalpidamiskohustuse täitmiseks ei ole nimetatud summa piisav. Hageja on arvestanud lastele tehtavad kulutused erinevate kulude lõikes igakuiselt järgmiselt: tütar D kulub toidule 1900 krooni, pesu 250 krooni, jalanõud 250 krooni, ravimid, hügieenitarbed, vitamiinid 200 krooni, riided 1100 krooni, teater,näitused ja spordivõistlused 100 krooni, koolitarbed 300 krooni, ettearvamatud kulud 600 krooni. Tütar V kulub toidule 2000 krooni, pesu 250 krooni, jalanõud 300 krooni, ravimid, hügieenitarbed, vitamiinid 200 krooni, riided 1100 krooni, teater,näitused ja spordivõistlused 100 krooni, koolitarbed 300 krooni, spordiring 350 krooni, ettearvamatud kulud 600 krooni. Hageja elab koos lastega 2 korteris XXX Tallinn ja peab maksma kommunaalteenuste eest. Aasta keskmine teenuste tasu on 900 krooni järelikult iga lapse kohta tasub hageja 300 krooni kommunaalteenuste eest. Tulenevalt kuludest palub hageja kostjalt välja mõista tütar Diana ülalpidamiseks 2500 krooni ja tütar V ülalpidamiseks 2750 krooni. Kostja väidete kohaselt ei ole ta võimeline lastele hageja nõutud suuruses elatusraha tasuma, kuna tema sissetulek on 5710 krooni (netopalk). Asja materjalidele lisatud hageja töölepingu lisast (tlk 17) nähtuvalt on hageja ametipalk alates 01.07.2006.a. 4160 krooni. Kostja tööandja teatise kohaselt on kostja töötasu 5 710 krooni kuus (netopalk) (tlk 43).
järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
lg 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud perekonnaseaduse § 61 lg 5 ja 6 sätestatud alused elatise suuruse vähendamiseks alla § 61 lg 4 sätestatud alammäära.
lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanaema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kohus osutab asjaolule, et elatise määramisel ei saa lähtuda ainult võimalikest laste vajadustest, vaid arvesse tuleb võtta ka vanemate varalist seisundit. Asjas on tõendamist leidnud, et kostja varaline seisund ei võimalda hetkel määrata elatist suuremana kui seaduses sätestatud alammäär. Kuna kostja töötasu moodustab 5710 krooni ja miinimumääras elatis 2007.a. 2-le lapsele moodustab 3 600 krooni, siis jääb kostjale oma elu korraldamiseks 2 110 krooni. Kuigi hageja kulutused lastele on üldjoontes mõistliku suurusega st., et kui vanematel on võimalik taolisi kulutusi teha, siis laste igakülgseks arenguks oleks need kulud mõistlikud, nähtub esile toodud kulude arvestusest, et materiaalsete vahendite puudumisel on võimalik kulusid kärpida mh. riiete (igakuine kulu 1100 krooni – aastas 13 200), jalanõude (igakuine kulu 250-300 krooni – aastas 3000-3600 krooni ja ettearvamatute kulude (igakuine kulu 600 krooni-aastas 7200 krooni) arvelt. Kuna eelpooltoodust nähtuvalt on ka lastele tehtavaid kulusid võimalik vähendada, leiab kohus, et hageja nõue elatise väljamõistmise osas tuleb rahuldada osaliselt. Kuigi asja materjalidele lisatud 30.06.2006.a. kohtuotsuses (tlk 48-49) on leitud, et mõistlikud kulutused 5-6.a. lapse ülalpidamiseks 5000 krooni kuus, osutab kohus, et nimetatud asjas oli esitatud ülalpidamisnõue ühe lapse ülalpidamiseks ning kohus leidis, et kostja on võimeline tasuma 2500 krooni elatist. Ka käesolevas asjas on kohus möönnud, et 5000-5500 krooni kulutusi kuus on lapse ülalpidamiseks mõistlik suurus. Käesolevas asjas on aga tõendamist leidnud, et kostja ei ole võimeline mõlema lapse ülalpidamiseks elatist kokku 5250 krooni tasuma. Hagiavaldus on esitatud kohtusse 21.08.2006.a., hageja on hagiavalduse täpsustuse kohaselt palunud elatise välja mõista üks aasta tagasiulatuvalt alates hagiavalduse esitamisest. Perekonnaseaduse § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Asjas puudub vaidlus, et pooled asusid eraldi elama 11.10.2005.a. Enne nimetatud kuupäeva elati ühtse perena. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et kostja on laste ülalpidamiseks tasunud igakuiselt 1350 krooni. Nimetatud summa on ebapiisav kahe lapse ülalpidamiseks, seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks laste ülalpidamiseks välja mõista elatis alates 11.10.2005.a. Asjaolu, et kostja on tasunud siiski hagejale igakuiselt 1350 krooni tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel. Arvestades asjaolu, et 2005.a. oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 2690 krooni ja 2006.a. 3000 krooni, tuleb kostjalt alates 11.10.2005.a.-31.12.2005.a. välja mõista igakuine elatis mõlemale lapsele summas 1345 krooni (poolte vahel puudub vaidlus, et 3 pooled asusid elama eraldi alates 11.10.2005) ja alates 01.01.2006.a. kuni 31.12.2006 igakuine elatis mõlemale lapsele 1500 krooni ja alates 01.01.2007.a. igakuine elatis mõlemale lapsele 1800 krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Hageja on tuginenud asjaolule, et kui kostja ei ole hagis nõutud elatist võimeline maksma tuleb tal tööle minna tööandja juurde, kes maksab kõrgemat palka. Arvestades väljamõistatavat elatist, kostja palga suurust 5710 krooni ning asjaolu, et kostja poolt esitatud tõendi (tlk 42) kohaselt kulub tal ainuüksi korteri kommunaalkulude eest tasumisele keskmiselt 1622 krooni kuus, osutab kohus, et kostjal tuleb oma kohustuste täitmiseks leida niikuinii suurema palgaga töökoht. Puuduvad tõendid, et kostja oma tervisliku seisundi tõttu või muude takistuste tõttu ei ole võimeline kõrgemapalgalisel kohal töötama. Kohus selgitab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutmisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 163 lg 1 tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kostja kanda tuleb jätta riigituludesse tasumisele kuuluv riigilõiv. Krista Kirspuu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.