KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht
- august 2007, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-25480 Tsiviilasi Endel Purju hagi Vladimir Šubarini vastu 3000 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 18.05.2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetluse liik Vladimir Šubarini apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Endel Purju Kostja Vladimir Šubarin, esindaja adv Ants Nõmmik RESOLUTSIOON
- Tühistada Pärnu Maakohtu 18.05.2007 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
- Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
- Endel Purju palus Vladimir Šubarinilt välja mõista kahju hüvitamiseks 3000 krooni. Hagi põhjenduste kohaselt tekitasid hagejale kahju kostja korteris x elavad üürnikud korduvate üleujutustega. Kostja lubas hagejale kahju hüvitada, kuid ei ole seda teinud. Kostja vastuväited
- Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei vaidlusta, et tema omanduses on korteriomand, mis asub hagejale kuuluva eluruumi peal. Hagiavalduses nimetatud 22.06.2006 toimunud uputuse põhjustas keegi teine. Ka on hagejal tekkinud kahju suurus tõendamata. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused 2
- Kohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 2000 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selles, et hageja kahju sai ja kostja võis selle tekitada. Koos sõltumatu isikuga, korteriühistu juhatuse esimehega tegi hageja kindlaks tekkinud kahju, arvatavasti 3000 krooni. Kuna kahju ulatus pole täpselt teada ja kahju tekitajaks võis olla veel kolmas isik (krt nr x omanik), siis kohus järeldab, et kostja süül tekkinud kahju suurus on 2000 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja väide, et kahju nõue on tõendamata, on alusetu. Kahju on kindlaks tehtud. Kohus peab asja lahendamisel lähtuma põhimõttest, et see saaks lahendatud võimalikult väikeste kuludega (TsMS § 2). Korraldamaks antud asjas ekspertiisi, võib selle maksumus olla suurem kui antud nõue. Seega jääks järgimata kohtupidamise põhimõte. Korteriühistu on täpselt kindlaks teinud, millal ja missugustest hageja korterist ülalpool paiknevates korterites toimus veeavarii. On üldteada, et vesi voolab allapoole ja vesi tekitab, kui ta ei voola mööda torusid, kahju. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
- Kostja palub kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Maakohtu otsuses ei ole mitte ühtegi tõendit õiglaselt hinnatud ning kohtuotsus on täiesti motiveerimata ja põhjendamata. Sellest tulenevalt on apellandil sisuliselt võimatu motiveerida enda vastuväiteid kohtuotsusele. Kohus ei juhindunud otsuse tegemisel tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 438 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatust, sest kohtuotsuses ei ole kohus hinnanud tõendeid ega teinud nende alusel kindlaks, millised asjas tähtsust omavad asjaolud on tuvastatud. Kohtuotsuses puudub tegelikult nii tõendite analüüs kui ka otsuse põhjendus. Vastus apellatsioonkaebustele
- Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
- Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 646, § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus otsustas asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kuna leidis, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses.
- Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu otsuse põhjendav osa ei ole kooskõlas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetega. Kohtuotsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Vaidlustatud kohtuotsus eelnimetatud nõuetele ei vasta.
- Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muu hulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, 3 milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi
- lõike järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1). Seega vastutab isik deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib muu hulgas olla ka kannatanu omandi rikkumine. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise. Seega peab kohus kahju hüvitamise nõude lahendamisel tegema kindlaks kõik deliktilise vastutuse alused ja need kohtuotsuses kajastama. Antud asjas ei ole kohus seda teinud.
- Kuna maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, st kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud (TsMS § 656 lg 1 p 5) ega asja õigeks lahendamiseks vajalikke asjaolusid välja selgitanud (deliktilise vastutuse kohaldamise materiaalsed eeldused on kontrollimata), ei ole ringkonnakohtul võimalik seda puudust kõrvaldada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul selgitada välja käesoleva otsuse p-s 8 märgitud asjaolud, arvestades poolte tõendamiskoormist. T. Kollom M. Merimaa A. Tänav