) ja kostja on õigustamatult käsutanud hagejatele kuuluvat eset – kaasomandit osakust (
Hagi asjaolduest võib järeldada, et hagejad on kostja kui õigustamata isiku käsutuse heaks kiitnud (
). VÕS § 1037 lg 2 on mittesoorituskondiktsiooni eriliik, mille korral kannatanul tekib pärast käsutuse heakskiitu nõudeõigus tema eset õigustamatult käsutanud ja selle läbi alusetult rikastunud isiku vastu. Seega osa kui dokumenteeritud õiguse võõrandamisel on teistel kaasomanikel õigus nõuda kostjalt väärtuse väljaandmist vastavalt nende osale kaasomandis (VÕS § 1037 lg 2). Osatähest tuleneva õiguse harilikku väärtust hinnatakse seejuures rikkumise aja seisuga (VÕS § 1037 lg 3). Seega on põhjendatud hagejate nõuded kostjalt iga hageja kasuks (172’500.- : 7 = 24’642,85) 24’642,85 krooni väljamõistmiseks. Kostja vastuväited pärandvara jagamise kohta ei ole asjakohased, mistõttu kohus neid ei analüüsi. Tegemist ei ole pärandavara jagamise vaidlusega. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas 3 kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejatel on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.