lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.
lg 2 kohaselt võib kohus sõltumata
lg 1 sätestatust hagi tagamise korras esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel.
lg 1 p 3 kohaselt on hagi tagamise abinõu kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED T.L. taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 29.06.2007 hagi tagamise määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole hagi tagamise vajalikkust motiveeritud ning hagi tagamise taotlus on rahuldatud ilma, et vastuhagi esitajad oleks oma väiteid tõendanud. E. ja A.V. on vastuhagis esitatud nõue tunnustada hagejate õigust kasutada X 50 maja II korrust, garaaži ja ½ krunti üürilepingu alusel on oma olemuselt tuvastushagi
mõistes.
lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kohus ega ka vastuhagi esitajad ei ole näidanud, kuidas võiks vastuhagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist, kuivõrd vastuhagi esitajate nõue on suunatud üürilepingu tunnustamisele. Üürilepingu kehtivus on aga tunnustatav ka hagi tagamisest sõltumata ning hagi tagamine ei ole selle eelduseks. Hagi tagamata jättes ei ole E. ja A.V. vastuhagi kuidagi kahjustatud ning selle alusel tehtava võimaliku lahendi täitmine ehk siis üürilepingu tunnustamine on võimalik ka hagi tagamata. Kõik kostjate väited T.L. i tegevuse suhtes on 2 paljasõnalised ning tõendamata. Hoopis E. ja A.V. on takistanud T.L. il ja tema pereliikmetel siseneda omaenda kodusse, mille suhtes on esitatud kirjalikud palved võimaldada taas peaust kasutada. T.L. ei ole lammutanud kuuri, mis on praegu alles, samuti välja lasknud E. ja A.V. te pereliikmeks oleva E.K. ile kuulunud koera. Kõik vastuhagis ja selle täienduses esitatud väited ülalviidatud asjaolude suhtes on alusetud; 2) on tagatud vastuhagi ulatuses, mida ei ole võimalik täita. Nagu eespool viidatud, on vastuhagis palutud tunnustada õigust kasutada X 50 maja II korrust, garaaži ja ½ krunti üürilepingu alusel. Samas ei ole vastuhagis selgitatud, millises ulatuses E. ja A.V. valdusõigust X 50 kinnistu ja sellel paikneva elamu suhtes omavad. Vastuhagi esitajatel ei ole valdust ½ kinnistule, keldrile ja garaažile, mistõttu puudus igasugune alus kitsendada X 50 kinnistu omaniku omandiõigusi garaaži, keldri ning tema valduses oleva kinnistu kasutamisel. Samas ei ole vastuhagis keldri kasutamiseõigust palutud tunnustada; 3) jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik käsitleda X 50 II korrusel asuvaid ruume kasutamisotstarbeliste eluruumidena. Vastuhagi esitaja A.V. kolis X 50 elamu II korruselt välja 2007. a maikuus. 2007.aastal on E.V. kasutanud X 50 elamu II korrust vaid kolmel päeval nädalas esmaspäevast kolmapäevani. Tegelikkuses ei ole X 50 elamu II korrusel asuvad eluruumid sihipäraselt kasutatavad, kuna puuduvad nii vee- kui ka elektrivarustus, küttekoldeid on keelatud kasutada, katus on avariilises olukorras; 4) on vastuhagi ja selle tagamise taotlus järjekordne samm selleks, et sundida T.L. it maksma X 50 elamu II korrusel paiknevate eluruumide vabastamise eest rahalist hüvitust. Vastavasisulisi nõudeid (summas 350 000 krooni) on esitatud korduvalt. Ükski vastuhagi esitajate poolt vastuhagis või selle täiendustes esitatud seisukohtadest ei anna alust vastuhagi rahuldamiseks ega ka selle tagamiseks. Samuti ei esine
lg 2 sätestatud olulise kahju või omavoli tekkimise vältimise vajadust, mis oleks aluseks hagi tagamiseks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED A.V. vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on määruskaebuse esitaja korduvalt rikkunud vastustajate üürilepingust tulenevat valdust, tungides üürilepingu alusel kasutatavale pinnale, hävitades ja kahjustades vastustajate vara ning sellega seonduvalt halvendanud vastustajate elukvaliteeti. Määruskaebuse esitaja tegevus on sihilik, eesmärgiga viia vastustajad seisundisse, mil nad ise vabastavad kasutatava eluruumi, kuna seal elamise jätkamine ei ole tekitatud pingete tõttu võimalik; 2) on väär väide, et vastustajate väited T.L. i tegevuse kohta on paljasõnalised ja tõendamata, kuna kohtule on esitatud T.L. i poolt vastustajatele kirjalikult esitatud nõuded. Määruskaebuse esitaja väide, et vastustajad takistavad T.L. il kasutada vastustajate kasutuses olevat peaust, on paljasõnaline, kuna juba
lg 2 kohaselt kohus võib sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust hagi tagamise korras esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. E. ja A.V. esitasid vastuhagi üürilepingu tunnustamiseks ning ühtlasi taotlesid hagi tagamise korras keelata T.L. il toimingud, mis kahjustavad nende üürilepingust tulenevat valdust X 50 elamu II korrusele, garaažile, keldrile ja ½ kinnistule. Vastuhagiavalduses on E. ja A.V. kooskõlas
§-s 381 lg 2 sätestatuga põhistanud nii nõuet, mille tagamist soovitakse, kui ka hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on
i omavoli vältimiseks vastuhagi põhjendatult taganud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust vaidlustatud maakohtu määruse tühistamiseks. Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja seisukoht, et vastuhagi esitajad ei ole hagi tagamise taotluses esitatud väiteid tõendanud.
lg 2 sätestab, et hagi tagamist taotlev isik peab tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistada. Vastuhagi esitajad on eelnimetatud nõude täitnud ning põhistanud T.L. i poolt nende valdust rikkuvat tegevust. Muuhulgas on vastuhagi esitajad viidanud ka T.L. i poolt nendele saadetud kirjalikele nõuetele. Kuivõrd maakohus on hagi taganud
lg 2 alusel, siis ei ole asjakohane määruskaebuses esitatud viide
§-le 377 lg 1. Vastuhagist nähtuvalt tuleneb E. ja A.V. valdusõigus X 50 kinnistule ja seal paiknevatele hoonetele üürilepingust, mille tunnustamist nad taotlevad. Vaidlusaluse üürilepingu kohaselt on E. ja A.V. kasutusse antud lisaks X 50 asuva elamu II korrusele ka garaaž ja kelder. Seega oli maakohtul hagi tagamise korras õigus keelata ka T.L. i toimingud, mis kahjustavad E. ja A.V. valdust X 50 kinnistul asuvale keldrile. Määruskaebuse esitaja vastupidised väited ei ole põhjendatud. Asjaoludel, kui kasutamisotstarbelised on X 50 II korrusel asuvad eluruumid ning kui sageli vastuhagi esitajad nimetatud eluruume kasutavad, ei ole hagi tagamise seisukohalt asjakohased. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse esitaja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema kanda. 4
Üllar Roostoja 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.