lg 1 on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine.
Kostja arvates puudub hagejatel ka iseseisev täitmise nõude õigus EV Kaitseministeeriumi suhtes. Kokkuleppe p 3.5 osas on tegemist ebaehtsa lepinguga kolmandate isikute kasuks VÕS § 80 lg 2 alusel. Ebaehtsa lepingu puhul kolmanda isiku kasuks ei ole kolmandal isikul iseseisvat õigust nõuda lepingu täitmist, seda võib teha vaid võlausaldaja. Ka leiab kostja, et tuginedes VÕS § 108 lg 3 ja 5 on hagejad minetanud õiguse täitmist nõuda. Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. 08.11.2001 Viimsi valla ja EV Kaitseministeeriumi vahel sõlmitud ühise tegutsemise lepingut nr XXX tuleb vastavalt lepingu sisule käsitleda eellepinguna, kuna lepingu eesmärgiks oli notariaalse lepingu sõlmimine Harjumaal, Viimsi vallas asuvate kinnistute tasuta üleandmiseks Viimsi valla omandist riigiomandiks. AÕS § 119 lg 1 kohaselt pidi kinnisasja omandamise või võõrandamise tehing olema notariaalselt tõestatud. Samas ei näinud seadus ette lepingu sõlmimise ajal kinnisasja omandamise või võõrandamisele suunatud eellepingu notariaalset vorminõuet. Viimsi valla, EV Kaitseministeeriumi ja OÜ vahel sõlmitud kokkuleppega muudeti ühise tegutsemise lepingut nr XXX. Kokkuleppega lisandus EV Kaitseministeeriumile kohustus tagada OÜ-le üleantaval kinnistul Aiandi tee 15 paiknevas hoones kolme korteri (korterid nr-d 1, 2 ja 3) 2 üürilepingutes näidatud elanike ümbermajutamise samaväärsetele elamispindadele hiljemalt 30.juuniks 2003. Nimetatud kokkuleppe eesmärk oli endiselt lepingus märgitud kinnistute notariaalsete võõrandamistehingute sõlmimine. Kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 33 lg 2 sätestas, et kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.
lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.
Kohus asub seisukohale, et kokkulepitud lepingu nr XXX muudatused on tühised ning kokkuleppes sätestatust ei saanud tekkida tehingu pooltele õiguslikke tagajärgi. Hagejad on oma vastuses kostja vastusele viidanud AÕSRakS § 13 lg 6, mille kohaselt ei olnud ehitise tasuta üleandmisel, kui üleandmisel on üheks pooleks riik või kohalik omavalitsusüksus, notariaalne tõestus vajalik. Hagejate viide ei ole asjakohane, kuna AÕSRakS § 13 käsitleb õiguslikul alusel püstitatud ehitise tasuta üleandmist kuni ehitisealuse maa kandmiseni kinnistusraamatusse. Antud juhul oli eelleping suunatud kinnisasjade võõrandamistehingute sõlmimisele. VÕS § 11 lg 3 sätestab, et kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Kokkuleppes kajastatud üürnike ümberpaigutamise kohustust ei saa vaadelda tehingu iseseisva osana, mis oleks tehtud ka ilma kinnistute üleandmiseta. Seega on põhjendamata hagejate viide
. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et hagejatel puudub iseseisev täitmise nõude õigus kostja suhtes ka siis, kui 08.novembri 2002 kokkulepe oleks olnud kehtiv. VÕS § 80 lg 2 kohaselt võib kolmas isik nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepinguga või tuleneb seadusest. Hagejad ei ole 08.novembril 2001 sõlmitud lepingu nr XXX ning hiljem sõlmitud kokkuleppe poolteks. Leping kolmanda isiku kasuks võib olla ehtne või ebaehtne. Kas on tegemist ehtsa või ebaehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks tuleneb otse lepingust. Kui kolmandal isikul iseseisvat täitmisnõuet ei ole, on leping ebaehtne. Kokkuleppe tekst ei kajasta hagejatele nõudeõiguse andmist juhul, kui lepingut ei täideta. Asjaolu, et Viimsi vald on Tallinna Halduskohtus korduvalt öelnud, et hagejad peaksid pöörduma Kaitseministeeriumi poole, ei anna hagejatele kui kolmandatele isikutele VÕS § 80 lg 2 tulenevalt nõudeõigust kostja vastu. Kostja leiab, et hagejad on kaotanud õiguse nõuda täitmist põhjusel, et nõude esitamisel ei ole järgitud VÕS § 108 lg 3 sätteid. Hagejad on pöördunud kostja poole nõudega lepinguga võetud kohustuse täitmiseks 24.mail 2006, so mõnevõrra vähem kui kolm aastat kohustuse täitmise nõude sissenõutavaks muutumisest. Samas ei olnud hagejad lepingu poolteks ning nende endi väite kohaselt said nad sõlmitud kokkuleppest teada Tallinna Halduskohtu kaudu 2005 septembri lõpus. Kohtule esitatud tõenditele tuginedes, ei ole aga võimalik välja selgitada aega, mil hagejad said teada kostja lepingulise kohustuse rikkumisest, et anda hinnang asjaolule, kas täitmise nõue kostja vastu on esitatud mõistliku aja jooksul või mitte. Samas ei oma antud asjaolu tähtsust, sest hagi jääb rahuldamata põhjusel, et sõlmitud kokkulepe on tühine vorminõude järgimata jätmise tõttu ning hagejatel puudub iseseisev täitmise nõude õigus EV Kaitseministeeriumi vastu. 3 TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.