2-04-1542/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Maie Seppo 16.08. 2007.a., Kentmanni tn 13, Tallinn 2-04-1542 VM hagi MPO vastu elatise nõudes Hageja: VM, isikukood XX, elukoht: XXX, Tallinn. Hageja esindaja: Indrek Västrik Kostja :MPO, isikukood XXX 25.04.2007 aeg Kohtuistungil osalejad Hageja: VM Hageja esindaja: advokaat Indrek Västrik Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista MPOilt elatusraha XXX sündinud poeg SMR (isikukood XXX) ülalpidamiseks 2000 krooni kuus ja XXX sündinud poeg BIR (isikukood XXX) ülalpidamiseks 2500 krooni kuus alates 09.11.2004 kuni laste täisealiseks saamiseni laste ema VM kasuks. Välja mõista MPOilt riigilõiv 1400,- krooni riigituludesse. ( Rahand.min. konto nr. XXX Hansapank, viide XXX) Kohtukulud jätta kostja kanda Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 09.11.2004.a.kohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt igakuine elatisraha XXX sündinud SMR ja XX sündinud BIR ülalpidamiseks kummalegi 2500 krooni kuus. Täiendavas hagiavalduses põhjendas hageja kulutusi lastele. Hageja ainsaks sissetulekuks on saadav töötasu. Kostja vastuväited Kostja soovib hakata elatist maksma pärast vabanemist 2007.a. Alates 2003.a. viibib kostja vanglas ja ei oma ülalpidamise allikat. Kostja on kohtule teatanud, et ei oma ühtegi firmat. Niipea kui kostja karistus lõppeb, lubab kostja kohe tööle asuda, jätkab oma muusikakarjääri ja on valmis laste eest majanduslikult seisma. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Perekonnaseaduse § 60 ja 61 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema , eestkosteasutuse või eestkostja nõudel temalt välja elatise, mis määratakse igakuise elatisrahana, lähtudes vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja taotleb igakuise elatusraha väljamõistmist laste ülalpidamiseks 5000 krooni suuruses (kummagi lapse ülalpidamiseks 2 500 krooni) alates hagiavalduse esitamisest. Kohtuistungil kohus tuvastas, et kostja ei täida oma laste ülalpidamiskohustust alates 2003.a. Kohtuotsuse tegemise ajal on kostja kohtule teadaolevalt vanglast vabanenud ja saab laste ülalpidamiskohustust seega täita. Kohus määrab laste elatusraha vastavalt seadusele alates elatusraha hagi esitamisest kohtusse s.o. ka aja eest kui kostja kandis karistust vanglas, kuivõrd lapsed vajavad ülalpidamist ka kostja vanglas viibimise ajal. Kostja ise, oma tegudega, põhjustas enda vanglasse sattumise ja kostjal on võimalus käesoleval ajal ülalpidamist teenida ja tagantjärele elatusraha maksta. Kohus lähtub elatis suuruse määramisel 6 ja 9 aastase lapse vajadustest kuid arvestab ka asjaoluga, et kostja alles vabanes vanglast ja alles alustab uuesti majanduslikku tegevust. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg.1 sätete kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kostja vabatahtlikult ei tasunud lastele elatisraha, oli hageja sunnitud pöörduma kohtu poole ja kasutama advokaadi abi. Kohus rahuldas hagi, mõistes kostjalt välja elatise . Kohtukulud, riigilõivu ja hageja õigusabi kulu jätab kohus seega kostja kanda. Maie Seppo kohtunik 2