2-07-14652/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2007.a, Kentmanni kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-14652 Tsiviilasi Tallinna Linna avaldus ED’le eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende avaldaja – Tallinna linn (asukoht: XXX, Tallinn XXX); avaldaja esindaja – Lasnamäe Linnaosa Valitsus (postiaadress: XXX, Tallinn XXX); asjast puudutatud isik – ED (IKXXX; elukoht: XXX, esindajad Maardu XXX); asjast puudutatud isik – AK(IKXXX; elukoht: XXX, Maardu XXX); asjast puudutatud isik – TS(IKXXX; elukoht: XXX, Tallinn XXX). Kohtuistungi toimumise aeg
2. august 2007.a RESOLUTSIOON
6. Rahuldada Tallinna linna avaldus. Määrata ED (IKXXX) eestkostjaks AK(IKXX). Eestkostja AK’i ülesandeks on ED kõigi asjade ajamine. ED võib teha pisitehinguid AK poolt või AK’i nõusolekul temale kindlaks otstarbeks või vabaks kasutamiseks antavate vahendite ulatuses eestkostja AK nõusolekuta. Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Menetluskulude kindlaksmääramine Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Avaldaja taotlus ja põhjendused 1 Avalduse kohaselt on ED vanemliku hoolitsuseta laps. Tütarlapse isa VD kohta informatsioon puudub. Rahvastikuregistri andmetel asub ta alates XXX välismaal. Isa pole sellest ajast osalenud oma tütre kasvatamisel ega toetanud viimast ka materiaalselt. E puudub isaga igasugune kontakt. Alaealise emal TS on kokku viis last. Kaks nendest on hetkel veel alaealised. Laste emal puudub oma elamispind. Antud ajal üürib TS kahetoalist korterit aadressil XXX ning elab seal koos oma alaealise poja MS. Samuti on laste ema olnud pikka aega töötu. Viimase väitel on sobiva töö leidmisel talle takistuseks olnud halb eesti keele oskus. Antud hetkel töötab T.S AS . TS väitel ei suuda ta üksi hakkama saada kahe alaealise lapse kasvatamisega. Laste ema kirjutas k.a. 26.märtsil Lasnamäe Linnaosa sotsiaalhoolekande osakonnale vastavasisulise avalduse, milles ta palub tütar E eestkostjaks määrata oma täisealine poeg AK. ED elab alates septembrist 2006 oma poolvenna AK perekonnas. Mõlemal on teineteisega hea läbisaamine ja üksteisemõistmine. AKi abikaasa C on mehe poolõe perre hea meelega vastu võtnud. Poolvenna peres on E tagatud eluks ja õpinguteks kõik vajalikud tingimused, tema eest hoolitsetakse hästi ning tehakse kõik, et tütarlaps tunneks ennast pereliikmena. 22.märtsil 2007 esitas AK Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale avalduse palvega enda määramiseks poolõde EDle seaduslikuks eestkostjaks. Viimase poolt 22.märtsil 2007 Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale kirjutatud avalduses nõustub tütarlaps sellega, et poolvend hakkaks tema eestkostjaks. AKil on kindel töökoht ning piisavalt head tingimused ja tahe alaealise poolõe eest hoolitseda ja teda kasvatada. Perekond on majanduslikult hästi kindlustatud. Neil on ilus ja hoolitsetud kodu, mis on sisustatud tütarlapse normaalseks arenguks kõige vajalikuga. Avaldaja on seisukohal, et TSei soovi ja ei ole suuteline täitma seadusliku eestkostja kohustust ED suhtes ning leiab, et AKon lapsesse suhtumise ja kasvatamisega täitnud vanema kohustusi ja ta soovib seda seadustada. Eelkõige on vajalik alaealise elamiseks vajalike dokumentide vormistamine ja võimalikud asjaajamised lapse huvide kaitseks. Alaealine, kes oma ea tõttu on piiratud teovõimega vajab kaitset oma õiguste teostamisel, samuti varaliste huvide kaitset. Selleks, et jätkata oma poolõe kasvatamist ja abi osutamist, on avaldaja seisukohalt otstarbekas määrata AKEDle eestkostjaks. Puudutatud isikute seisukohad Kohtuistungil avaldas TS, et on nõus, et tema alaealise tütre ED eestkostjaks määratakse tema täisealine poeg AK. Puudutatud isik AK palus end määrata ED eestkostjaks. Avaldaja jäi kohtuistungil avalduse juurde. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 3 kohaselt võidakse eestkoste seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitusest. TS’l ja VD sündis XXX tütar ED. Lapse isa kohta käesoleval ajal andmed puuduvad. Alates septembrist 2006 on ED eest hoolitsenud AK, kuivõrd lapse ema TS ei tule üksi toime kahe alaealise lapse kasvatamisega. Lapse emal puudub oma elamispind, ka on ta olnud pikka aega töötu. Seega leiab kohus, et ED on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ja tema üle tuleb seada eestkoste. ED eestkoste seadmine on vajalik tema kasvatamiseks ja tema isiklike ning varaliste õiguste ja huvide kaitseks. PkS § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Kohus leiab, arvestades eestkosteasutuse seisukohta, et AK on sobiv isik hakkama oma poolõe eestkostjaks ning ta tuleb määrata ED eestkostjaks. AK on siiani lapse eestkostja ülesandeid hästi ja kohaselt täitnud ning kohus on seisukohal, et AK määramine ED eestkostjaks on lapse huvides. Kohus arvestab siinjuures ka seda, et AK eestkostjaks määramisega lapse senine elukorraldus ei muutu. AK on andnud nõusoleku tema määramiseks lapse eestkostjaks ning alaealine on nõustunud sellega, et 2 tema eestkostjaks määratakse tema poolvend. Ka lapse ema TS on asunud seisukohale, et tema tütre eestkostjaks tuleb määrata lapse poolvend AK. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 554 järgi alaealisele isikule eestkostja määramisele kohaldatakse piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise kohta sätestatut. TsMS § 526 lg 1 kohaselt määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. Vastavalt TsMS § 557 lg 2 p 3 märgitakse määruses eestkostja ülesanded. TsMS § 557 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse määruses, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Kohus leiab, et eestkostja ülesandeks tuleb määrata ED kõigi asjade ajamine, kuna ED on 16 aastane, siis leiab kohus, et ED võib ilma oma eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid eestkostja poolt või eestkostja nõusolekul temale kindlaks otstarbeks või vabaks kasutamiseks antavate vahendite ulatuses. Kohus märgib, et vastavalt PKS § 103 kui langevad ära eestkoste seadmise eeldused, peab eestkostja esitama kohtule avalduse eestkoste lõpetamiseks. Avalduse võib esitada ka eestkosteasutus. Krista Kirspuu kohtunik 3