Avalduse kohaselt on ORja JR endised abikaasad. Poolte abielust sündis XXX tütar LDR. Peale abielulahutust XXX jäi tütar ema kasvatada. Isa lapse kasvatamisega ei tegele ning ülalpidamiseks elatist ei maksa, samuti ei tundnud ta abielu kestel lapse vastu huvi ning kasutas vägivalda lapse ema suhtes. JR lubas küll enne abielulahutust OR´le elatist maksta, kuid hoidis kõrvale ka hiljem Tallinna Linnakohtu otsusega väljamõistetud elatisraha maksmisest. JR´i on karistatud kriminaalkorras, tarvitab alkoholi ja narkootikume. Lapse isa ei ole lapse kasvatamisest ja hoolitsemisest osa võtnud alates 2001 aastast ning laps pole isa näinud 6 aastat. Hageja palub lähtuvalt eeltoodust ja juhindudes
, §54 lg 1 p 1 võtta ära JR´ilt vanema õigused XXX sündinud tütre LDR suhtes Puudutatud isiku JR`i seisukoht Puudutatud isik JR avaldas kohtule 16.08.2007.a. toimunud kohtuistungil, et on nõus, et temalt vanemaõigused ära võetakse, kuna last ei ole ta näinud alates 2002 aasta suvest. Samuti ei soovi ta lapsega kohtuda, kuna kahtleb, kas on lapse isa. JR elab koos emaga ja tal on veel üks laps, kes elab emaga teises linnas ja lapse emal on ka teine mees. OR´ga JR kohtuda ei soovi ega taha temast midagi teada. Lapsega suhelda ei soovi. Puudutatud isiku LDR esindaja seisukoht LDR´le on määratud riigi arvel esindajaks vandeadvokaadi vanemabi H-LT. Esindaja leiab, et avaldus on põhjendatud ja toetab selle rahuldamist. ORja JRi abielu lahutati 14.08.2002.a., kuid abielulised suhted lõppesid juba 2002.a. veebruaris. 2-kuune L-D jäi pärast vanemate lahkuminekut elama ema juurde ning on sellest peale olnud OR kasvatusel ja hoolitusel. OR kinnitusel ei ole lapse isa osalenud mitte ainult lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel, vaid ei ole andnud lapsele ka ülalpidamist. Seda tõendab Tallinna Linnakohtu 30.04.2003.a. otsus, millega mõisteti JRilt lapse ülalpidamiseks OR kasuks välja elatis 2000 krooni kuus, samuti Harju Maakohtu 17.05.2006.a. otsus, millega mõisteti J.R süüdi KarS § 169 järgi. Süüdimõistva otsuse aluseks oli m.h. see, et J.R oli kõrvale hoidunud lapsele väljamõistetud elatise tasumisest. Tallinna kohtutäituri KP poolt on välja selgitatud, et JRi elatisevõlgnevus OR ees märgitud kohtuotsuse järgi oli seisuga 1.10.2006.a. 125,423.20 krooni. Viimased 4 aastat elab L-D oma ema ja tema elukaaslase AD peres. 21.09.2007.a. toimub ORja ADi abielu sõlmimine. Lapse elukorraldus on saavutanud sellise stabiilsuse, et tema jätmine sellesse vastab kõigiti lapse huvidele. Ema ja AD suhtuvad tüdrukusse suure hoole ja armastusega. L-D käib alates 12.01.2004.a. lasteaias XXX. Isal puudub lapsega igasugune emotsionaalne side, laps isa ei tunne. Lapse ja isa viimane kohtumine leidis aset ajal, mil tüdruk oli 2-kuune. Vestluses tüdruk avaldas, et elab koos oma ema ja isaga. Seejuures kutsub ja peab L-D oma isaks ADi ega tea midagi JRist. Perekonna koduks on Tallinnas XXX asuv 2-toaline korter. Lapse kasutada on omaette tuba. Tüdrukul on soojad suhted oma vanavanematega ja külastab neid tihti. OR avaldas esindajale, et L-D elab nende perekonnas võrdse liikmena. AD suhtub lapsesse kui enda omasse ning soovib teda lapsendada. Seetõttu A.D toetab oma naise avaldust vanema õiguste äravõtmiseks JRilt. JR avaldas esindajale nõusolekut vanemaõiguste äravõtmiseks. Tunnistas, et on elatise osas pikaajaline võlgnik ega suuda tasuda sellist summat. Avaldas, et kasutab palju alkoholi, kuid eitas täiesti, et oleks kunagi tarvitanud narkootilisi aineid. Selgitas, et nägi last viimati 2002.aastal, kui lahkus kodust. 2006.a. ajal, mil toimus kohtupidamine Liivalaia kohtumajas ja arutati tema kriminaalasja m.h. elatise tasumisest kõrvalehoidmise süüdistuses, näitas OR, kes oli selles kriminaalasjas kannatanu, R lapse pilti, kuid last ennast ta ei ole näinud ega tunne. Tunnistab, et tal ei ole lapsega sidet, laps ei tunne teda ja lapsel on emaga parem. Väidab endal olevat raske haiguse, mis üldteadaolevalt on põhjustatud alkoholi süstemaatilisest liigtarvitamisest. J.R ei tööta praegu ega ole töötanud alates vangistusest vabanemisest 2007.a. kevadel. Elab koos emaga, kes tema eest hoolitseb. Lapse esindaja on seisukohal, et vanema õiguste äravõtmine on põhjendatud.
Selle nõude rikkumise puhul vanema õigusi ei kaitsta ja riik sekkub perekondlikesse õigussuhetesse.
lg1 p.1 võimaldab kohtul eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Riik perekondlikesse õigussuhetesse sekkudes kas piirab vanemate õigusi või kohaldab laste kaitseks vanema õiguste äravõtmist. Vanemate kõrvalehoidumine oma kohustuste täitmisest laste kasvatamisel väljendub laste hoolitsuseta ja järelevalveta jätmises. Lapse esindajana olen seisukohal, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist JR pikaajaline soovimatus hoolitseda oma lapse eest ja huvi puudumine lapse käekäigu vastu. Huvi puudumine on väljendunud ka ülalpidamise andmata jätmises, sest isa ei ole tundnud endal vastutust ei ema ega lapse rahalise toimetuleku eest. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks isa ei oleks saanud täita vanemakohustusi. Isa ei ole olnud võimeline pakkuma lapsele turvalist kasvukeskkonda oma soovimatuse tõttu. Kuivõrd ülalpidamiskohustus perekonnas on vastastikune, siis ei tohiks JRil jääda õigust nõuda ülalpidamist oma tütrelt. Seetõttu leian, et vanemaõiguste äravõtmise nõue on põhjendatud ja alus tõendatud. Riigikohus on ts.asjas nr. 3-2-1-4-07 tehtud määruses asunud seisukohale, et vanemalt lapse suhtes vanema õiguste äravõtmine on äärmuslik õiguskaitsevahend lapse huvide kaitseks. Vanema õiguste äravõtmise tagajärjeks on see, et isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Seaduse mõte ei ole vanema õiguste äravõtmisega karistada vanemat, vaid kaitsta last vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta. Vanema kohustuste täitmata jätmine lapse eest hoolitsemisel on Riigikohtu hinnangul
lg 1 p-i 1 mõttes eelkõige vanema huvi puudumine lapse käekäigu vastu ja temaga mittesuhtlemine. Kontakti puudumine isa ja lapse vahel 6 aasta vältel tõendab märgitud huvi puudumist ja annab aluse vanemaõiguste äravõtmiseks
Eestkosteasutuse seisukoht Põhja-Tallinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse vanemspetsialist MP on tutvunud tsiviilasja materjalidega, vestelnud OR´ga, teinud kodukülastuse O ja LDR elukohta ning vestelnud telefoni teel JR´i ema EM´iga. Vestlusest OR´ga selgus, et JR lahkus pere juurest, kui nende ühine tütar L-D oli 2-kuune. Peale pere juurest lahkumist ei ole JR lapse arengu ja käekäigu vastu huvi tundnud ega ole toetanud ka rahaliselt. Lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemisega tegeleb bioloogilise isa asemel OR elukaaslane AD. Laps peab enda isaks ema elukaaslast ADi. JR´iga lastekaitse spetsialistil vestelda ei õnnestunud. 18.04.2007.a. vestles MP telefoni teel JR´i ema EM´iga. Lapse isapoolne vanaema ütles, et tema pojal ei ole oma tütrega kontakti olnud ning ka tulevikus ei soovi ta lapsega suhelda. JR on haige, ise väljas ei käi ja ema hoolitseb tema eest EM ei pidanud võimalikuks, et lastekaitse spetsialistid tuleksid JR´iga vestlema. Arvestades seda, et JR ei ole osalenud oma tütre LDR kasvatamises, ei ole huvi tundnud lapse arengu vastu, ei ole maksnud lapse ülalpidamiseks elatist, toetab Põhja-Tallinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse vanemspetsialist MP avaldust ja leiab, et vanema õiguste äravõtmine JR´ilt on põhjendatud ja ei ole vastuolus alaealise huvidega. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja, puudutatud isiku seisukohad, lapse esindaja seisukoha ning eestkosteasutuse arvamuse ning uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 550 lg 1 p-le 2 lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. TsMS § 559 lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Asja materjalidele lisatud sünnitunnistusest nähtub, et LDRvanemateks on avaldaja ORja puudutatud isik JR. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõendatud seaduses sätestatud korras (
Vastavalt Perekonnaseaduse (
) §-ile 50 lg 1 on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Selle nõude rikkumise puhul vanemate õigusi ei kaitsta ja kooskõlas seadusega võib vanemailt ära võtta vanemaõigused. Perekonnaseaduse § 54 lg 1 kohaselt võib ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Lapsesse puutava vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus eelkõige lapse huvidest. Kohus leiab, et asjas on leidnud tõendamist, et puudutatud isik JR kohustusi oma tütre LDR suhtes täitnud ei ole. JR tütre vastu huvi ei tunne ega abista last ka materiaalselt. JR´i suhtumine lapsesse on ükskõikne. JR on ka ise avaldanud kohtule, et on nõus, et temalt vanemaõigused ära võetakse, kuna ta ei ole last näinud aastast 2002 ja ei soovi temaga kohtuda ega suhelda ka edaspidi. Avaldaja OR jäi 21.08.2007.a. toimunud kohtuistungil avalduse juurde. Kohus pole tuvastanud asjaolusid, mis vabandaksid puudutatud isiku JR´i poolt oma kohustuste täitmata jätmist. Kohus peab asja menetlemisel arvestama eelkõige lapse huve. Lapse huvidega on vastuolus olukord, kus tal on olemas vanem, kes tema suhtes vanematundeid üles ei näita ning kohustusi ei täida. Ka lapsele riigipoolt määratud esindaja leiab, et kuna perekonnas on ülalpidamiskohustus vastastikune, siis ei tohiks JRil´e jääda õigust nõuda ülalpidamist oma tütrelt, kuivõrd isa pole lapse vastu huvi tundnud ega teda materiaalselt toetanud. On ebaõige jätta laps isaga, kes temast ei hooli ega kasvata teda. Kohus ei loe nimetatud põhjuseid mõjuvateks, miks JR pole täitnud ega täida oma kohustust lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ning leiab, et asjas on tõendamist leidnud, et asjast puudutatud isik JR ei ole täitnud vanema kohustusi ega ole ka huvi tundnud lapse käekäigu kohta ja tema tundmaõppimise suhtes. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus vanema õiguste äravõtmiseks on seaduslik, põhjendatud ja tõendatud, vastab lapse huvidele ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamisekohustusest (
Perekonnaseaduse § 56 lg 1 kohaselt isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja enda kanda ning riigi õigusabi tasu jätta riigi kanda. Kohtunik Liili Lauri
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.