← Eesti

2-06-11235/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni
  2. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-11235 Tsiviilasi AJ hagi AJ’i vastu abielu lahutamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AJ(isikukood XXX, elukoht XXX Tallinn); kostja AJ (sünd XXX elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 12.06.
  3. a Istungil osalenud isikud hageja AJ RESOLUTSIOON Lahutada AJ ja AJ’i abielu, mis on registreeritud XXX , kanne nr. XXX. Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast alates. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud 12.05.2006.a. esitatud hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu XXX, kanne nr. XXX. Hagiavalduse kohaselt pani kostja peale abiellumist toime kuriteo ning ta pandi vanglasse ning peale Eesti iseseisvumist saadeti kostja karistust kandma Venemaale. Kostja sai Vene Föderatsiooni kodakondsuse ja passi ning jäi alaliselt elama Venemaale. Pooltel puuduvad aastaid abielu ja majandussuhted Hageja palub lahutada poolte abielu, mis on sõlmitud XXX, kanne nr. XXX. Hagiavaldusele on lisatud notariaalselt tõestatud AJ’i avaldus, millega ta annab nõusoleku abielu lahutamiseks AJ’ga ning palub abielu lahutada ilma tema osavõtuta. Kostja avaldus Kostja kohtule kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Tulenevalt PKS § 30 abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. Abielutunnistusega on tõendatud, et abielu hageja ja kostja vahel on registreeritud XXX, kanne nr. XXX. Poolte abielulised ja majanduslikud suhted poolte vahel lõppesid, kui kostja saadeti Venemaale karistust kandma peale Eesti Vabariigi iseseisvumist. Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde abielu lahutada. Kohtu toimikus on kostja notariaalselt tõestatud avaldus, et ta on nõus abielu lahutamisega ja palub abielu lahutada ilma tema osavõtuta. Kohus leiab, et võttes arvesse suurt vahemaad ja asjaolu, et kostjal puudub Eesti Vabariiki sissesõidu taotlemise õigus, tuleb arvestada kostja notariaalses avalduses esitatud avaldatuga.. Kuna pooled soovivad abielu lahutada, siis asub kohus seisukohale, et poolte abielu on lõppenud ja perekonda ei ole võimalik enam taastada. Seega kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Taimi Kollom Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.