KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-10 Haldusasi P. G. kaebus haldusakti väljaandmiseks kohusta

§ 11lg 4).

2. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Kaebuse tagastamise peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 11lg 8; § 471 lg 2).

ASJAOLUD: 1. 02.01.2007 sai kohus P. G. venekeelse kaebuse, koos taotlusega riigi õigusabi määramiseks. 18.01.2007 jättis kohus kaebuse käiguta põhjusel, et kaebus ei vasta

nõuetele. 2.

§ 3

lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

§ 4

lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks.

§ 3

lg 2 alusel ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. 3. 21.03.2007 kohtumäärusega rahuldas kohus kaebaja taotluse kaebajale riigi õigusabi andmiseks. Kaebajale määrati õigusabi osutavaks advokaadiks Mariann Tusti, kellele määrati tähtaeg

nõuetele vastava kaebuse esitamiseks. Samas lasi kohus tõlkida kaebuse eesti keelde. Tõlkest nähtub, et kaebaja soovib, et halduskohus annaks välja haldusakti, millega tunnistatakse kaebaja õigeks perekonnanimeks „G.” ja tehtaks vastav parandus ka kaebaja juhilubadele.

1. 23.04.2007 sai kohus kaebajat esindava advokaadi seisukoha kaebuse suhtes. Kaebaja esindaja on seisukohal, et kaebajal puudub halduskohtusse pöördumise alus. Kuna kaebaja juhiload on juba
2. aastal kehtivuse kaotanud, samuti ei kuulu esitatud taotluse lahendamine halduskohtu pädevusse. KOHUS LEIAB: 5.

§ 3

lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

§ 4

lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks.

§ 3

lg 2 alusel ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

1. Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja, et kohus „väljastaks haldusakti”, millega tunnistatakse kaebaja perekonnanime kirjutamist eesti keeles, kasutades kirjatähte „ž” ja millega kohustatakse paranduste tegemist kõikides andmebaasides, asendades kaebaja perekonnanime kirjapildis kirjatäht „z” kirjatähega „ž”. Kaebaja taotleb vastava muudatuse tegemist ka oma juhilubades.
2. Kohus selgitab kaebajale, et isikunime kande parandamist reguleerib nimeseadus. Selle seaduse § 23 kohaselt isikul on õigus taotleda oma ja oma alaealise lapse isikunime parandamist, kui: 1) dokumenti või riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogusse on kantud vigane isikunimi, mis ei vasta käesoleva seaduse nõuetele; 2) tegelikus kasutuses juurdunud isikunimi erineb dokumenti või riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogusse kantud isikunimest nimede kokkuja lahkukirjutamise või sidekriipsu kasutamise poolest ning tegelikus kasutuses juurdunud nimi vastab käesoleva seaduse nõuetele; 3) isikunime kohaldamisel ei ole järgitud Vabariigi Valitsuse kehtestatud isikunime andmisel ja kohaldamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu ning võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreegleid. Dokumenti kantud vigase isikunime peab dokumendi väljaandnud haldusorgan isiku taotluse alusel pärast vea avastamist ja tuvastamist viivitamatult parandama. Riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogusse kantud vigase isikunime peab andmekogu vastutav, volitatud või lepinguline töötleja omal algatusel või isiku taotluse alusel pärast vea avastamist ja tuvastamist viivitamatult parandama ning teavitama tehtud parandusest isikut, kelle isikunime suhtes parandus tehti. Kui isikunimi on kantud rahvastikuregistrisse, siis võetakse isikunime kande parandamise aluseks rahvastikuregistrisse kantud isikunimi.
3. Eeltoodu alusel selgitab kohus, et isiku perekonnanime kirjapildis kande muudatuse tegemist ei ole võimalik taotleda halduskohtumenetluse kaudu halduskohtule kaebuse esitamisega, vaid seadus näeb selleks ette teistsuguse menetluskorra (taotluse esitamine dokumendi väljaandnud haldusorganile). Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et käesoleva kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja kaebaja ei saa halduskohtus taotleda, et kohus kohustaks haldusorganit tegema parandusi dokumentides või registrites seoses kaebaja väidetava vale perekonnanime kannetega.
4. Vastavalt

§ 11

lg-le 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Eeltoodust ilmneb, et tegemist ei ole kaebusega, mille lahendamine oleks võimalik halduskohtumenetluse korras ja kaebajal on võimalik pöörduda avaldusega vigase dokumendi väljaandnud haldusorgani poole. Kadriann Ikkonen kohtunik 2